Jumat, Maret 15, 2024

"Promovendo Nutrisaun no Dezenvolvimentu Agrikultura Sustentável iha Cailaco: Responsabilidade Komunitária no Aksaun Kolektivu."

 

 

Santana  Martins

Haluha iha ukun "Vida Irigasaun Marco Cailaco" bele hatudu prioridade importante iha kampanya ba moris diak no dezenvolvimentu sosial no ekonómiku iha Postu Administrasaun Cailaco. Irigasaun sira, hanesan rai-tahanan no sistema irigasaun, importante tebes ba dezenvolvimentu agríkola no seguransa alimentar iha rejiaun rural sira.

Kuandu rejiaun sira hetan rezerva ida ne'ebé kobre rai-tahanan ho água ho modu sasán no sustentável, povu nia moris sei hetan muda ne'ebé pozitivu. Irigasaun ajuda iha aumentu produtividade agríkola, fornesementu água ba kria animais, no ba atividade sira ne'ebé depende ba agrikultura. Ho produtividade ne'e aumenta, povu bele hetan rendimentu di'ak husi sira nia esforsu no labor.

Irigasaun importante tebes liu-liu iha área rural sira, ne'ebé depende ba atividade agríkola hodi sustenta sira nia moris. Ho hatama prioridade iha infraestrutura irigasaun, governu bele asegura katak nia kontribui ba resolusaun ba problema sira ne'ebé povu enfrenta, hanesan hahan no seguransa alimentar, no ekonomia lokal nian.

Atu asegura suksesu iha implementasaun, importante atu konsulta komunidade lokal, hatudu sira nia nesesidade, no involve sira iha prosesu dezenvolvimentu no maneira ba atu halo sira nia esperiénsia no kna'o kiak sai hanesan.

Vida Irigasaun Marco Cailaco bele sai hanesan pontu forte iha kampaña polítika, hodi hatudu kompromisu no seriedade iha atendimentu ba nesesidade bázika no dezenvolvimentu sustentável ba komunidade lokal.

Presiza tebes baragem de lagoa atu sustenta agrikultór sira no komunidade sira iha Mautalo, Marco, Maumela, Genurobu, Purgoa no Bilimau.

Baragem de lagoa iha Cailaco bele sai hanesan fatór importante tebes ba dezenvolvimentu sustentável no melhoria ba moris komunidade sira iha area rural. Irigasaun, nudar mekanizmu ne'ebé bele fornese água ba kultivasaun sira, bele kontribui hodi aumenta produtividade agríkola, diversifikasaun atividade ekonómiku, no kria oportunidade empregu ba komunidade.Ho ida ne'e, importante atu presiza ba irigasaun no promove vantajen sira ne'ebé bele tuir mai:

1. Aumenta produtividade agríkola: Irigasaun bele hatama solusaun ba problema sira ne'ebé povu enfrenta ho asuntu hahan no seguransa alimentar. Ho asesu ba água regular, povu bele kultiva kultura sira ho produtividade ki'ik no presiza depende monsu sira.

2. Diversifikasaun atividade ekonómiku: Irigasaun bele hatama oportunidade ba diversifikasaun atividade ekonómiku. Komunidade bele kria horta komunitária, planta kafé, té no hanesan tanu produtu ne'ebé bele dada ba rendimentu ekonómiku.

 

3. Kria oportunidade empregu: Dezenvolvimentu infraestrutura irigasaun, inklui konstrusaun no manutensaun, bele kria oportunidade empregu ba komunidade lokal. Vezes ida ne'e bele fornese rendimentu adisionál no ajuda aumenta nivel moris komunidade sira.

4. Promove sustentabilidade: Irigasaun ne'ebé hetan implementasaun koreta bele promove sustentabilidade iha área rural. Utilizasaun sustentável ba água bele asegura rekursu sira ne'ebé konserva ba futuru no promove sustentabilidade agrikultura.

Atu implementa irigasaun ho suksesu, importante atu envolve komunidade lokal iha prosesu desizaun, identifika nesesidade sira no kria mekanizmu partisipasaun komunitária. Aprezenta proposta kona-ba irigasaun ho planu hodi halo avaliasaun impaktu ambientál no konsidera efektu pozitivu ba komunidade sira nia moris.

Iha situasaun ne'e, ema nia reasaun bele sai hanesan normal no kompreensível, maibé importante atu konsidera impaktu pozitivu no negativu husi atividade ne'e. Husi aspeitu positivu, uza mota bulobu hodi hemu deit bele ajuda ba kontrolu populasaun animal sira ne'ebé bele kauza estragu ba kultivasaun sira. Ida ne'e bele hetan implikasaun pozitivu ba seguransa alimentar no sustentabilidade ekonómika ba komunidade lokal.

Husu, importante atu hatene kona-ba efetu negativu husi prátika ne'e, hanesan:

1. Impactu ba Biodiversidade: Hemu animal sira ho mota bulobu bele kauza impaktu negativu ba biodiversidade. Hetan relatóriu ida husi United Nations Environmental Program (UNEP) hatete katak impaktu husi atividade seluk ne'ebé relasionadu ho mota bulobu bele kauza estragu ba biodiversidade, inklui kudur biodiversidade no destruisaun ba habitát animal sira.

2. Riku ba Seguransa Estrada: Uza mota bulobu ba kaptura animal sira bele kria risku boot ba seguransa estrada. Ida ne'e bele kauza aksidente trafula no estragus ba povu sira nia seguransa.

3. Uza metodu ne'ebé na'in-dakka no iha impaktu negativu ba animal:

   - Metodu ne'ebé la'e, hanesan uza armadilha nia laran, bele kauza sufriementu ne'ebé desnecessáriu ba animal sira.

   - Uza mota bulobu atu hemu deit bele kauza ferimentu ka morte ba animal sira ho modu ne'ebé la humanu.

Tendo iha impaktu pozitivu no negativu, importante atu hatene prinsípiu ba dezenvolvimentu sustentável no respeitu ba biodiversidade. Alternativamente, bele promove prátika sira ne'ebé proteje biodiversidade no assegura sustentabilidade, hanesan uza metodu kaptura ne'ebé seletivu no kontroladu, ka promove maneira sira tradisionál ida-idak atu hare liu no proteje animal sira. Uza konseitu kona-ba kultura komunidade lokal no konservasaun ambientál hodi halo desizaun kona-ba atu hamosu solusaun ne'ebé asegura tantu benefísiu ba povu lokal hanesan mos ba meio ambiente.

Uza be borolara (mota bulobu) hodi halo Baragem de lagoa no iha irigasaun ne'ebé di'ak iha tempu bainloron (tempu Rai maran) bele sai hanesan solusaun ida ne'ebé kreativu no sustentável. Ida ne'e bele fornese benefísiu ba komunidade sira iha Maliana no Cailaco. Hanesan maka'as de'it husi irigasaun maka hetan vantajen iha temporada udan.

Uza be borolara halo Baragem de lagoa bele kontribui ba seguransa alimentar no sustentabilidade ekonómika ba komunidade. Be borolara bele ajuda fo moris ba populasaun no ba nia animal sira ne'ebé bele fo moris diak ba ambiente sira mos.

Ami sujere atu halo avaliasaun abrangente kona-ba impaktu pozitivu no negativu husi prátika ne'e, inklui asuntu kona-ba aspetu ekonómiku, sosial, no ambientál. Aprezenta programa edukasaun no konsientizasaun ba komunidade sira kona-ba prátika sustentável hodi asegura katak atividade ne'e hala'o ho forma responsável no respeitu ba meio ambiente.

Importante atu envolve komunidade lokal no hamosu konsulta partisipativu iha desizaun kona-ba implementasaun programa ne'e. Lideransa lokal, autoridade governu, no komunidade sira bele kolabora hodi dezenvolve planu ne'ebé efetivu no sustentável, ne'ebé bele hatama benefísiu ba ema hotu-hotu iha área.

Uza mota braugara/daulelo ba baragem bele sai alternativa ne'ebé efikaz no sustentável. Dezenvolvimentu infraestrutura ida ne'e bele hetan benefísiu sira hanesan:

1. Efikasidade Operasaun: Mota braugara/daulelo bele aumenta efikasidade operasaun ba baragem, permitindu kontrolu presizu ba nivel água no regulasaun ba fluxu hodi garante fornese água sufisiente ba kultivasaun no atividade sira ne'ebé depende ba sistema irigasaun.

2. Sustentabilidade Ambientál: Uza teknolojia ne'ebé sustentável iha mota braugara/daulelo bele minimiza impaktu ba meio ambiente. Ne'e inklui reduz ba emisaun gás estufa no proteje habitat animal sira iha rai maran.

3. Uza Recursu Naturál: Mota braugara/daulelo aproveita poténsia naturál rai barak, hanesan forsa marítima ka forsa rai, hodi prodús enerjia limpu no renovável. Ida ne'e bele redúz dependénsia ba fonte enerjia fósil no promove sustentabilidade enerjétika.

4. Reduñe Depéndensia: Uza mota braugara/daulelo bele redúz dependénsia ba rekursu importadu no enerjia fosil, aumenta seguransa enerjétika no kontribui ba soberanía nasionál.

5. Ekonomia Enerjétika: Mota braugara/daulelo bele prodús enerjia elétrika ne'ebé bele uza lokalmente ka vendu ba rejion sira kona-ba aumenta rendimentu ekonómiku no promove dezenvolvimentu rural.

6. Reduñe Emisaun Karbonu: Uza enerjia ne'ebé sustentável, hanesan forsa marítima, bele redúz emisaun karbonu no promove adaptasaun ba mudansa klimátika.

Uza mota braugara/daulelo ba baragem bele sai hanesan solusaun sustentável ne'ebé kontribui ba seguransa alimentar, dezenvolvimentu ekonómiku no proteje meio ambiente. Importante atu implementa teknolojia ne'ebé sustentável no assegura konsultasaun ho komunidade lokal no identifikasaun impaktu ambientál sira antes atu komete ba projetu ne'e.

Ami sujere atu halo konsulta ho espertu ambientál ka organizasaun sira ne'ebé esplora asuntu animal nian hodi hatene mekanizmu sira ne'ebé di'ak no étiku atu uza be matan braugara. Edukasaun ba komunidade sira kona-ba uza responsável husi be matan braugara no aspetu sira étika, inklui monitorizasaun regular ba armadilha sira, bele sai importante atu asegura katak prátika ne'e halo iha maneira ne'ebé di'ak no sustentável.

Iha veridade, importante atu investe iha área sira hanesan Maliana no Cailaco hodi fo moris ba komunidade sira. Investimentu sira ne'e bele inklui dezenvolvimentu infraestrutura bázika hanesan irigasaun, estrada, eskola, kliniku saúde, no fornesementu eletrisidade. Investimentu iha edukasaun, formasaun profisionál, no dezenvolvimentu agrikultura no indústria lokal, bele ajuda aumenta oportunidade empregu no kria rendimentu ba ema sira iha rejiaun ne'e.

Importante atu konsidera katak fo subsidiu de'it sei hahu de'it nia influénsia, no iha situasaun ne'ebé di'ak, subsidiu bele kria dependénsia no la fó solusaun sustentável ba problema sira ne'ebé komunidade enfrenta. Iha tempu badak, governu bele enfrenta difikuldade atu kobre kustu ba subsidiu ne'ebé fornese.

Tanba ne'e, investimentu direta iha infraestrutura no dezenvolvimentu komunitáriu sei bele fo benefísiu aas no sustentável ba komunidade sira iha longu prazu. Investimentu iha edukasaun, saúde, infraestrutura, no dezenvolvimentu ekonómiku sei fortalese kapasidade komunidade sira atu hadiak sira nia moris ho dignidade no independénsia.

Iha kontestu ne'ebé sira sei fornese suporta ba ema hotu-hotu, importante atu asegura katak mekanizmu sira ne'ebé uza hodi aloka rekursu sira hetan supervizaun ne'ebé di'ak no transparénsia, hodi prevene korrupsaun no garante katak investimentu sira hetan vantajen máximu ba komunidade sira.

Irigasaun mota marobo (irigasaun ho sistema ne'ebé utiliza fonte sira naturál hanesan mosu rai ho sol sa'an) bele sai hanesan alternativa importante ba dezenvolvimentu agrikultura sustentável iha área rural. Investimentu iha infraestrutura irigasaun mota marobo bele fo benefísiu signifikativu ba komunidade sira, liu-liu iha regiãun hanesan Maliana no Cailaco.

Irigasaun mota marobo bele hatama vantajen sira inklui:

1. Fornesementu Água: Irigasaun mota marobo fornese fonte permanente ba água ba kultivasaun, garantindu produtividade agríkola hodi sustenta seguransa alimentar no sustentabilidade ekonómika ba komunidade sira.

2. Reduza Dependenisaun: Uza irigasaun mota marobo bele ajuda reduz dependénsia ba monsu hodi fornese água ba kultivasaun. Tanba ne'e, iha tempu sek'er, komunidade bele kontinua kultiva sira nia produtu ho rekursu sira ne'ebé dispoñível lokalmente.

3. Sustentabilidade Ambientál: Irigasaun mota marobo utiliza rekursu naturál sira hanesan água ne'ebé mosu husi fonte lokal. Ida ne'e promove prátika agrikultura sustentável no minimiza impaktu ba meiu ambiente.

4. Kustu Reduzidu: Relativamente, implementasaun no manutensaun ba irigasaun mota marobo bele sai kustu reduzidu kompara ho infraestrutura irigasaun modernu. Ida ne'e bele aumenta asesu ba irigasaun ba komunidade sira ne'ebé iha rendimentu ki'ik.

Atu asegura suksesu iha implementasaun irigasaun mota marobo, importante atu involve komunidade lokal iha desizaun no implementasaun. Edukasaun no konsientizasaun ba teknolojia ne'ebe sustentável, inklui uza irigasaun mota marobo, importante atu halo parte iha programa dezenvolvimentu komunitáriu. Ho ida ne'e, bele asegura katak irigasaun mota marobo bele sai hanesan solusaun viável no sustentável ba dezenvolvimentu agrikultura iha área rural.

Uza teknolojia, inklui teknolojia loronmatan, hodi rezolve problema sira iha área rural, hanesan dezenvolvimentu infraestrutura irigasaun, bele sai hanesan mekanizmu efikaz no sustentável. Teknolojia loronmatan, hanesan sístema automatizadu ne'ebé bele kontrola fluxu ba beba'i (sistema de bombeamento), bele ajuda garantia katak água sei bele fornese ho efisiénsia no kontinuamente ba kultivasaun sira.

Iha kontestu ne'ebé natar ne'ebé abandonadu iha tempu naruk, teknolojia loronmatan bele sai alternativa importante atu revigora atividade agrikultura no hahalok ekonómiku iha área rural. Implementasaun teknolojia ne'e bele asegura katak natar sira ne'ebé keda rai nia laran hetan beneficiu husi rekursu naturál sira ne'ebé dispoñível.

Além disso, bele inklui vantajen sira hanesan:

1. Reduza Perda Recursu: Sistema loronmatan bele asiste kontrola volume ba beba'i, asegurando katak rekursu sira ne'ebé limitadu, hanesan água, sei uza ho efisiénsia.

2. Aumenta Produtividade: Ho kontrola ba fornese água, komunidade bele aumenta produtividade ba kultivasaun sira nian, garantindu seguransa alimentar no rendimentu ekonómiku.

3. Reduza Dependénsia ba Monu: Uza teknolojia loronmatan bele ajuda reduz dependénsia ba monu hodi fornese água ba kultivasaun. Ida ne'e bele garantia produtividade agríkola mós durante periodu seca.

4. Sustentabilidade: Implementasaun teknolojia ne'e bele sai hanesan investimentu ba futuru, asegurando katak komunidade bele kontinua benefisia husi rekursu naturál sira ne'ebé sosteníbel.

Iha kontestu ne'ebé teknolojia loronmatan sai komplementu ba investimentu infraestrutura irigasaun, importante atu promove edukasaun ba komunidade sira kona-ba vantajen sira ne'ebé teknolojia ne'e bele fornese. Asegura katak implementasaun teknolojia ne'e iha maneira ne'ebé inkluzivu, sustentável, no ajuda hametin moris komunitáriu nian.

Halo estudu ba rekursu seluk, hanesan anin, mos importante tebes atu hatene di'ak liután kona-ba potensiál sira no hahalok sira ne'ebé bele hasa'e moris komunitáriu iha área rural. Estudus kona-ba anin bele ajuda identifika oportunidade sira ba diversifikasaun atividade ekonómiku, aumenta seguransa alimentar, no promove sustentabilidade ambientál.

Iha kontestu agrikultura, estudu kona-ba anin bele inklui:

1. Analiza Análizu Solo: Determina kondisaun solo sira iha área rural no identifika anin sira ne'ebé bele adapta liu ho kondisaun sira ne'ebé dispoñível.

2. Identifikasaun Anin Lokal: Identifika anin sira ne'ebé adapta ba klima no kondisaun sira iha área ne'ebé dezenvolve. Identifika anin lokal importante atu promove sustentabilidade no respeitu ba kultura lokal.

3. Estudu Merkadu: Analiza merkadu lokal no internasionál hodi hatene potensiál ba produtu anin sira ne'ebé bele halo ekonomia lokal.

4. Identifikasaun Téknika Kultivasaun: Determina téknika kultivasaun ne'ebé di'ak no sustentável ba anin sira ne'ebé identifika.

5. Impaktu Ambientál: Estuda impaktu ambientál husi kultivasaun anin sira hodi asegura konservasaun ba meio ambiente.

6. Estudu Kostu-Benefísiu: Determina kustu-benefísiu husi kultivasaun anin sira hodi hatene viabilidade ekonómiku.

Halo estudu kona-ba rekursu seluk sira, hanesan animal, tamba, no meiu ambiente sira seluk, importante atu provoka hanoin kreativu no solusaun sira ne'ebé di'ak liu ba dezenvolvimentu sustentável no prosperidade ba komunidade sira iha área rural.

Edukasaun ba komunidade kona-ba prátika agrikultura sustentável no diversifikasaun atividade ekonómiku bele sai hanesan mekanizmu importante atu asegura katak agrikultór sira iha área rural bele hetan benefísiu máximu husi rekursu sira ne'ebé disponível. Iha aspetu ida-ne'e, importatnte atu enfoka iha promosaun pratika agrikultura sustentável no diversifikasaun atividade ekonómiku iha área rural, liu-liu ho abordajen sira hanesan:

1. Formasaun Agrikultura Sustentável: Proviziona treinamentu no formasaun ba agrikultór sira kona-ba prátika agrikultura sustentável, inklui téknika kultivasaun orgánika, kontrolu pestisida naturál, no pratika konzervasaun solo.

2. Diversifikasaun Produtu Agríkola: Edukasaun ba agrikultór sira kona-ba diversifikasaun produtu agríkola bele aumenta seguransa alimentar no diversifikasaun ekonomika iha komunidade sira. Promove kultivasaun varias produtu sira ne'ebé adaptadu ba kondisaun lokal, inklui kafé, té, fruta, no hortikultura.

3. Uza Rekursu Sira Nebé Disponível: Edukasaun kona-ba uza rekursu lokal sira, inklui mosu rai no fonte sira naturál seluk, hanesan be'ebetan, ba konservasaun no dezenvolvimentu produtu agríkola.

4. Promosaun Kooperativu no Merkadu Lokál: Formasaun no suporta ba formasaun kooperativu lokal bele ajuda agrikultór sira hetan aksesu ba merkadu lokal no internasionál, liu-liu atu halo distribuisaun ho efetivu ba sira nia produtu.

5. Edukasaun Ambiente no Konservasaun: Promove edukasaun kona-ba sustentabilidade ambientál, inklui pratika konservasaun floresta no manejo susesaunál ba meiu ambiente.

Hodi asegura keberhasilan ba edukasaun sira ne'e, importante atu envolve komunidade lokal iha prosesu dezenvolvimentu no implementasaun programa edukativu sira. Iha prosesu ne'e, bele asegura katak abordajen sira inklui sira nia nesesidade no valor lokal, hametin sira nia partisipasaun ativa, no asegura keberhasilan ba implementasaun pratika sira iha sira nia moris lor-loron.

Kada nivel lideransa iha komunidade, inklui Xefe Aldeia, Xefe Suku, Xefe Família, no Konsellu Suku, inklui mós Administrador do Postu Administrativu, hetan papel importante iha promosaun edukasaun nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola iha Cailaco. Papel sira ne'e bele inklui:

1. Xefe Aldeia: Xefe Aldeia iha responsabilidade atu lidera komunidade sira iha nivel aldeia, inklui promosaun ba edukasaun nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola iha sira nia área. Ela bele organiza sesaun edukativu kona-ba alimentasaun saudável no seguransa alimentar, promove pratika agrikultura sustentável, no organiza atividade sira ne'ebé promove produtividade agríkola.

2. Xefe Suku: Xefe Suku nia papel mak atu asegura katak polítika sira kona-ba edukasaun nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola inklui iha planu dezenvolvimentu sira ba sira nia suku. Nia bele koordena atividade sira ho Xefe Aldeia sira atu garante katak mensajen sira kona-ba nutrisaun no agrikultura chega ba komunidade hotu-hotu iha sira nia suku.

3. Xefe de Família: Xefe de Família, nudar líder báziku iha nível familiar, bele promove edukasaun nutrisaun no agrikultura iha sira nia família. Nia bele aprende no implementa pratika alimentasaun saudável iha sira nia kaza, hanesan promove kultivasaun horta família no uza produtu lokal iha sira nia ração diária.

4. Konsellu Suku: Konsellu Suku bele fo suporta institusionál no polítika ba promosaun edukasaun nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola iha nivel suku. Konsellu bele organiza aktividade sira kona-ba treinamentu, workshps, no sensibilizasaun kona-ba pratika nutrisaun saudável no agrikultura sustentável.

5. Administrador do Postu Administrativu: Administrador do Postu Administrativu nia papel inklui asegura katak polítika sira ne'ebé promove nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola implementa tiha ona no hetan suporta di'ak husi nivel governu sentrál no lokal. Nia bele koordena atividade sira ne'ebé atu apoia dezenvolvimentu agríkola no edukasaun nutrisaun iha área sira iha Cailaco, inklui promove projetu sira ne'ebé hanesan kriasaun irigasaun, eskola agrikultura, no apoiu ba programa nutrisaun iha eskola.

Hanesan líder sira iha sira nia área, kooperasaun no kolaborasaun entre Xefe Aldeia, Xefe Suku, Xefe de Família, Konsellu Suku, no Administrador do Postu Administrativu importante tebes atu assegura keberhasilan ba esforsu sira iha promosaun edukasaun nutrisaun no dezenvolvimentu agríkola iha Cailaco.

Identifikasaun no promosaun ba produkto nutritivu iha komunidade bele sai hanesan mekanizmu importante atu fo apoiu ba produsaun lokal no konsumu ba produktu lokal. Iha situasaun ne'ebé kultura tradisionál ba konsiderasaun bainaka bele redus, importante atu promove edukasaun nutrisaun no hametin konsumu ba produtu sira ne'ebé nutritivu. Alguns passos importante bele inklui:

1. Identifikasaun Produtu Nutritivu Lokal: Identifika produtu lokal ne'ebé riku nutrisaun, hanesan variedade hortikultura, fruta, legumes, no sursur. Promove edukasaun kona-ba valór nutrisaun sira iha sira nia komunidade no enfatiza kona-ba importánsia ba konsumu sira iha sira nia dieta diária.

2. Edukasaun Nutrisaun: Promove sesaun edukativu kona-ba nutrisaun iha eskola, komunidade, no fatin sira ne'ebé públiku sira bele hetan aksesu. Edukasaun nutrisaun bele inklui informasaun kona-ba valor nutritivu, benefísiu ba saúde, no téknika sira kona-ba preparasaun nutritivu ba produtu lokal.

3. Promosaun Produtu Lokal: Promove produtu lokal sira ne'ebé riku nutrisaun ho kriatividade iha sira nia preparasaun. Estimula kriasaun receita sira ne'ebé inklui produtu lokal, hanesan salada hortikultura lokal, sumu fruta fresku, no pratu sira seluk ne'ebé diversifikadu.

4. Kolaborasaun ho Komersiante Lokal: Estabelese kolaborasaun ho merkadu lokal no merkadu semanal atu promove produtu lokal sira ne'ebé nutritivu. Estimula merkadu lokál sira atu fó enfaze espesiál ba produtu nutritivu sira no asegura katak komunidade hetan aksesu ba sira nia produto.

5. Promosaun Kultura Konsumu Ba Bainaka: Estimula mudansa iha kultura konsiderasaun bainaka liu husi promosaun edukasaun nutrisaun no edukasaun kona-ba valór nutritivu iha bainaka sira nia dieta. Estabelese kultura konsumente kritiku ne'ebé promove saúdavel no nutrisaunamente riku diet.

Iha prosesu ne'ebé halo mudansa iha kultura konsumu, importante atu envolve komunidade sira ho aktivamente iha desizaun no implementasaun pratika nutrisaun no agríkola sira ne'ebé promove saúde no sustentabilidade. Kolaborasaun entre líder komunitária, eskola, autoridade lokal, no komunidade sira bele asegura keberhasilan ba esforsu sira iha promosaun nutrisaun no produsaun lokal.

Edukasaun kona-ba konsumu ba produtu lokal ho objetivu minimiza konsumu ba produtu importadu bele sai hanesan estratéjia importante atu promove saúde no seguransa alimentar iha komunidade. Iha kontestu ne'e, importante atu fo enfase ba benefísiu sira husi konsumu produtu lokal, inklui:

1. Seguransa Alimentar: Produtu lokal normalmente hetan produção iha nivel lokal no monitorizadu ho rigor, bele fo garantia ba seguransa alimentar liu-liu bainhira koñese origem nia produtu sira.

2. Sustentabilidade Ambientál: Konsumu ba produtu lokal bele promove sustentabilidade ambientál liu husi minimiza impaktu ba transporte no embalajen, no apoia pratika agrikultura sustentável iha komunidade lokal.

3. Promosaun Ekonomia Lokal: Konsumu ba produtu lokal bele ajuda sustenta ekonomia lokal no kria oportunidade ba agrikultór sira iha área lokal atu hetan rendimentu husi sira nia produtu.

4. Saúde: Produtu lokal normalmente fresku no tenke minimiza nível aditivu kimiku iha sira nia preparasaun. Iha komparasaun ho produtu importadu, produtu lokal bele sai opsaun saúdavel liu.

Hodi minimiza konsumu ba ayam potong importadu ne'ebé bele afetadu ho kimiku, importante atu promove edukasaun nutrisaun no konsumu saúdavel iha komunidade. Estabelese programas edukativu kona-ba seleksaun alimentar saúdavel, inklui sesaun edukativu iha eskola, fatin traballu, no komunidade sira. Promove produtu lokal sira hanesan opsaun alternativa ba komunidade atu hetan proteína animal ne'ebé fresku no seguru.

Ademais, importante atu estabelese regulamentu no kontrolu kualidade ba importasaun alimentar hodi garante katak sira atende ba padron sira husi seguransa alimentar no kualidade nutrisaun. Estabelese inspeção sanitária ba produtu importadu sira bele ajuda proteje saúde públiku no garante katak sira seguru atu konsumu.

Kolaborasaun ho autoridade lokal, organizasaun komunitária, no setór privadu importante atu garante keberhasilan ba esforsu sira iha promosaun konsumu ba produtu lokal no proteje saúde públiku husi efektu negativu husi produtu importadu ne'ebé afetadu ho kimiku.

Ba Autoridade Postu Administrativu iha Cailaco, rekomendasaun sira bele inklui:

1. Estabelese Projetu Irigasaun: Identifika fonte sira naturál sira hanesan rai maran no fonte sira oin-oin atu dezenvolve projetu irigasaun sustentável ba ajuda asegura seguransa alimentar no promove agríkultura lokal. Estabelese infraestrutura irigasaun ne'ebé sustentável, inklui sístema irigasaun mota marobo, bele ajuda kria kondisaun di'ak ba kultivasaun ba produtu lokal.

2. Promove Edukasaun Ambientál: Implementa programa edukasaun kona-ba sustentabilidade ambientál, inklui sensibilizasaun kona-ba prátika sira ne'ebé sustentável ba manejo rai no uza rekursu naturál sira ho responsabilidade. Eduka komunidade kona-ba importánsia ba konservasaun meiu ambiente no proteje rekursu naturál sira ba futuru jerasaun.

3. Fornese Formasaun ba Pessoal Saúde no Servisu Agrikultura: Asiste treinamentu ba pessoal saúde sira kona-ba nutrisaun, saneamentu báziku, no saúdementu komunitáriu. Forma ekipa tekniku Servisu Agrikultura sira kona-ba prátika agrikultura sustentável, inklui tékniku irigasaun no manejo integradu praga.

4. Koordenasa Aktividade ba Edukasaun Komunitária: Estabelese programa edukativu komunitáriu ba promosaun saúde no agríkultura sustentável, inklui sesaun edukativu, ofisina prátiku, no demonstrasaun terrenu. Koordena atividade sira ho líder lokal inklui Xefe Aldeia, Xefe Suku, no Xefe Família atu asegura partisipasaun komunitáriu sira.

5. Monitorizasaun no Avaliasaun: Estabelese sistema monitorizasaun no avaliasaun ba implementasaun projetu sira no impaktu sira ba komunidade. Rekoleta dadus relevante kona-ba aspeitu nutrisaun, agrikultura, no meio ambiente atu halo desizaun bazadu ba evidénsia no asegura kontinuidade ba progressu.

Ba Xefe Aldeia no Xefe Família, rekomendasaun sira bele inklui:

1. Partisipasaun Ativa: Partisipa iha programa edukativu sira no atividade komunitáriu ne'ebé promove nutrisaun, saneamentu báziku, no prátika agrikultura sustentável. Estimula partisipasaun ativa husi komunidade sira iha aktividade sira ne'ebé promove saúde no sustentabilidade.

2. Fasilita Edukasaun Komunitária: Facilita sesaun edukativu kona-ba vizitante komunitáriu sira no treinamentu ba membru família kona-ba prátika nutrisaun saúdavel, kuidadu animal, no pratika agrikultura sustentável.

 

3. Implementa Prátika Sustentável: Promove uza produtu lokal sira ho valor nutritivu di'ak no promove prátika agrikultura sustentável iha sira nia aldeia no kada uma.

4. Kooperasaun ho Autoridade Lokal: Koopera ho Autoridade Postu Administrativu hodi implementa polítika sira ne'ebé promove nutrisaun no agrikultura sustentável iha nível aldeia.

5. Hanesan Modeļu: Sai modeļu ba komunidade sira iha promosaun prátika saúdavel no sustentável, inklui uza produtu lokal sira ho valor nutritivu, no prátika agrikultura sustentável.

Iha kontestu ne'ebé kolaborasaun no koordenasaun forte entre Autoridade Postu Administrativu, Xefe Aldeia, Xefe Família, no komunidade sira, importante atu asegura keberhasilan ba esforsu sira iha promosaun nutrisaun no agríkultura sustentável iha Cailaco.

Rekonhese no promove konseptu sira ne'e bele ajuda hamenus dependénsia ba mina no gas iha Timor-Leste. Váriu konseptu sira inklui:

1. **Enerjia Renovável:** Investimentu iha enerjia renovável, hanesan enerjia solar, enerjia eólika, no enerjia hidroelétrika, bele fornese alternativa sustentável ba enerjia fosil no kontribui ba diversifikasaun ba fonte enerjia iha nasaun.

2. **Efisiénsia Enerjétika:** Promove edukasaun no teknolojia ne'ebé promove efisiénsia enerjétika iha komunidade sira no instituisaun sira, bele redús kustu enerjétiku no dependénsia ba rekursu enerjétiku impoirtadu.

3. **Aumenta Agrikultura Sustentável:** Promove agrikultura sustentável, inklui prátika sira hodi hasai maximu husi rai no rekursu naturál sira lokal, bele aumenta produtividade agrikultura no hamenus importasaun ba aliementu.

4. **Transporte Sustentável:** Promove transporte públiku sustentável, inklui transport públiku elétriku, baik husi bus no tren, no promove meiu transport alternativa hanesan bisikleta no kaminhada.

5. **Konstrusaun Sustentável:** Promove konstrusaun sustentável, inklui uza materiais lokal no teknolojia sira ne'ebé hamenus impaktu ambientál, no promove konstrusaun efisiénsia enerjétika.

6. **Proteje Rekursu Naturál:** Assegura konservasaun no proteje rekursu naturál lokal, inklui floresta, rai maran, no água, hodi asegura sira nia sustentabilidade ba jerasaun sira futuru.

Implementasaun konseptu sira ne'e bele promove dezenvolvimentu sustentável no diversifikasaun ekonómiku, hamenus dependénsia ba mina no gas iha Timor-Leste, no hamenus impaktu negativu ba meio ambiente. Iha prosesu ida ne'e, orsamentu nasionál la depende deit ba setór mina.

Abracos

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kamis, Maret 07, 2024

MUDANSA POLÍTIKA NASIONAL EDUKASAUN: IMPORTANTE MAK HALAKON BARREIRAS HASORU FETO NO LABARIK FETO SIRA

(Francelino D.S. Serra (HRD)


(Dedikasaun Espesial ba Feto Timor-Leste)

Bainhira ita rona lifuan dezenvolvimentu iha ita nia futar tilun, iha tempu uluk karik husi ibun ba ibun ka atualmente idéntiku liu ho plataforma media sosial sira. Iha tempu ne’ebé hanesan ita nia kakutak funsiona no hamosu imajinasaun konaba mudansa ruma katak ita nia moris atual ne’e sei muda an husi kondisaun atual ba fali seluk ida, normalmente expetativa iluzionismu maibé sempre mosu uluk maka ‘moris di’ak’.

Barak liu povu sempre expekta ‘moris di’ak’ ne’e, espésia nu’udar objetu tánjivel ida ona mak sempre sei akontese, bainhira ita nia sensu krítiku ne’e laiha atu halo balansu seluk, maibé sei akontese opózitu katak expetativa ne’e bele negative, bainhira ita nia sensu krítiku ne’e sei funsiona! Tanba individuu kritiku nia kakuta ne’e, filozofikamente fasil aseita oinsa mak idane’e bele akontese kuandu lahó teste dialétiku ruma. Pensamentu krítiku ne’e akontese tanba iha nia kakutak laran nia konsidera moris di’ak ne’e ‘abstratu’ presija kompleta ho lei nomos polítika. Entaun individuu ne’ebé ho pensamentu krítiku filozofikamente nia nia iha kuriozidade atu halo desijaun bainhira de’it nia kompriende ona: (a) assuntu; (b) objetivu; (c) artikulasaun ideias; (d) konkluzaun prinsipál husi assuntu ne’e mak saida. A crítica racional busca avaliar as ideias e teorias com base na lógica e na razão. Ela analisa os argumentos apresentados, identifica falácias e inconsistências, e busca estabelecer uma base sólida para o conhecimento”

Atu atinje faze idane’e, la’os ema hotu-hotu bele banati bainhira lahó partisipasaun direta, ne’e tantu feto nomos tantu mane no liuliu maka labarik sira. Nu’udar rekoñesida iha ‘Framework” konaba direitus umanus atual nian, basá partisipasaun hanesan “essential oil” ba prosesu dezenvolvimentu hotu-hotu.

Fila-fali ba elementu haat konaba harii mundu ba komunidade feto ida bele sai krítiku, laseluk la leet sosiedade maka tenke sentraliza feto no labarik feto sira sai sentru ba dezenvolvimentu nasional ninia implementasaun ba sidadaun sira. Portantu koa’lia konaba mudansa polítika iha Sistema edukasaun nia impaktu ba feto no labarik feto sira, ne’e nesesáriu ho razaun rua tuir mai: muda atu bele iha garantia ba justisa sosial, muda atu bele iha garante partisipasaun ne’ebé justu, iguál, equitável ba sosiedade tomak, inklui feto no labarik-feto sira nu’udar elementu espesial ida husi mudansa.

Mudansa ne’e bele vertikál refere ba protesaun polítika estadu nian ba sidadaun sira bele mos orizontál refere ba oinsa konxiensializa ema hotu sai konxiente no amigável ba elementu sosial hotu-hotu ne’ebé agrupa an sai nu’udar kamada boot hanaran sosiedade, hafoin de intervensaun polítika nasional sira.

Ne’e importante tanba mudansa polítika nasional edukasaun nian husi perspetiva direitus umanus, importante maka halakon barreiras sira kontra feto no labarik sira nia partisipasaun. Atu atinje idane’e, iha pilár direitus umanus haat ne’ebé importante atu presija hatene maka prinsípiu: A4 hanaran available, accessible, adaptable no acceptable, bele konfirma iha livru HRC-UNTL, 2022 ho títulu “AMI NIA DIREITUS UMANU, AMI NIA FUTURU”

Durante ne’e ita laiha dúvida ho lei mesmu ke koñesementu feto no labarik feto sira nian sei limitadu, maibé tuir observasaun autór mak presija iha melloramentu ba polítika nasional sira ne’ebé atu aplika ba dezenvolvimentu edukasaun iha rai laran, hanesan lei naktemik hela maibé polítika implmenta buat ketak ida. Faktus provável bele konfirma iha katak direitu ba edukasaun dadaun ne’e prevé tiha ona iha lei inan, maibé ladauk iha implementasaun polítika edukasaun ida maka bele halo rahun barreira sira ligadu ho prinsípiu A4 iha leten!

Referensia di’ak ida, media online Diligente publika iha tinan 2023 liuba dehan iha Timor Leste feto ho porsentu 23 de’it maka iha kapasidade atu prevene an husi isin rua sedu, restu lae? Ne’e dezafius boot id aba futuru, nu’udar ita hotu hatene isin-rua sedu iha Timor ohin loron sai nu’udar barreira ba feto sira nia partisipasaun, iha ne’ebé mane aproveita tiha dezafisu ne’e sai nu’udar priviléjiu ekonómiku, sosial hodi kontrola no aliena tiha feto nia partisipasaun tanba feto nia funsaun tuir konseitu sosiedade timor Leste, importante maka kaer metin ba sentimentu “kariñu’ maske ilójika entermus ekonomia, sosial no kultural tanba laiha espasu ba ema hotu nia direitu nu’udár ema ida. Aat liutan polítiku ilizionísta sira kontinua motiva feto sira ho slogan mamuk be dehan “feto forte nasaun forte’, maibé forte apenas ba hahoris de’it oan barak-barak ba mane hodi satan nia oportunidade sira konaba asesibilidade iha públiku ligadu ho dezenvolvimentu.  

Ne’e presija kestiona tanba ko’alia konaba impaktu husi polítika nasional ba labarik nian, ho baze direitus umanus ne’ebé dehan katak “diversidade’, basá entre feto no labarik feto sira ne’e, iha balu nu’udar ema ho defisientes ne’ebé mak nesesita hela kondisaun espesiál, atu sira sai husi obskuranísmu polítika falsu ne’ebé kontinua la leno feto no labarik feto sira alkansa vizaun “inkluzividade” ne’e.

Segundu tinan 2003 liuba, estadu Timor Leste mos ratifika konvensaun direitu labarik nian, maibé sei akontese labarik balu iha munisípiu inkluindu kapitál asesu de’it haris fatin eskola nian mos bee laiha, satan fasilidade espesiál sira, mesmu ke ita introdus ona polítika inkluzaun iha rai laran. Aat liu tan iha área remotas ei akontese labarik balun (ema ho defisiensia) obrigatoriamente tenke hakotu nia eskola tanba la aguenta ho distansiamente entre eskola no uma ho kondisaun Estrada!

Iha parte seluk, kontinua akontese slogan mamuk husi polítika nasional atual nian, ‘labarik maka future nasaun nian’ ha’u dezakredita, tansa labarik sira la’os prezente, katak presija iha polítika nasional ne’ebé amigável ba sira agora?

Iha konvensaun internasional direitu labarik iha prinsípiufundamental ida naktemik “Interese di’ak liu ba labarik’ iha artigu 3, ne’e katak sai desijaun no implmeentasaun ba labarik ne’e tenke justu, lahó distinsaun ba kualkér parte, importante mak protesaun!

Ikus liu, timor leste mos adota ona modelu edukasaun rekorrente no edukasaun espesial ho natureza atu eduka hikas fali estudante feto hirak ne’ebé lakon ona sira nia direitus no idade ba edukasaun tanba de’it isin-rua sedu? Maibé autór sei nafatin dúvida no preokupa, pesoal hirak ne’e konsege finaliza nia estuda fali ka lae? Tanba iha Timor Leste asuntu hirak hanesan ne’e sei konsidera hanesan segredu, falta protesaun entermus diretu substantivu no prosesual. Infelismente injsutisa no diskriminasaun hasoru feto no labarik feto ba sosiedade no polítiku Timor Leste ne’e nu’udar distinu ‘mero’ ba feto sira tenke sira tanba ulun fatuk tos ko’alia la rona, enves dehan keta sosiedade mak larona!

 

Francelino D.S. Serra (HRD)

Hakerek 5/2/2024

Selasa, Maret 05, 2024

"Semangat Bersama dalam Kata-kata"



 Di dalam kelamnya malam yang sunyi,

Terbentang jalan yang panjang dan berliku.

Kita berjalan, bersama-sama, tanpa lelah,

Melangkah dengan tekad yang tak tergoyahkan.


Engkau, saudaraku yang penuh semangat,

Kau yang tak kenal lelah dalam bekerja,

Kita terhimpun dalam satu tim,

Membawa mimpi menuju garis finish.


Aku mengerti akan setiap langkahmu,

Aku melihat impian yang kau genggam erat,

Dan aku paham akan rintangan yang menantang,

Namun bersama, kita takkan terhenti.


Aku ada di sampingmu, saudaraku,

Untuk mendorongmu melewati kesulitan,

Untuk menginspirasi, untuk mengarahkan,

Menuju puncak yang kita rindukan bersama.


Kita tak hanya sekadar berjalan,

Tapi berlari dengan kekuatan yang kita miliki,

Karena bersama, kita mampu,

Untuk menghadapi apapun dan maju.


Di ujung perjalanan ini, saudaraku,

Kita akan meraih apa yang kita impikan,

Kita akan mempersembahkan kemenangan,

Sebagai bukti dari kebersamaan dan tekad yang tak tergoyahkan.


Jadi teruslah maju, saudaraku,

Dengan hati yang penuh semangat dan keberanian,

Kita akan menjadi saksi, kita akan menjadi contoh,

Bahwa bersama, kita bisa meraih segalanya.


S.M

"Dili dalam Pelukan Lautan: Kisah Pahit April 2021"



 Di bulan April 2021, kisah pahit terukir

Lautan Dili dihantam banjir yang mengguncang

Bukan hanya rumah-rumah, tapi hati pun terluka

Menghancurkan kota, menyisakan duka


Dalam kehancuran, ada pesan yang terbaca

Alam yang marah, manusia yang terlupa

Brutalitas dan ketidaktelitian membawa bencana

Tapi dari kegelapan, cahaya pun bersinar


Dalam gelombang air, ada pelajaran tersirat

Untuk disiplin dan ramah akan alam sekitar

Kita diingatkan, kita diteguhkan


Bahwa alam bukan milik kita semata


Puji Tuhan, kita masih bernyawa

Meski diterjang badai, kita masih berdiri

Di balik kepahitan, ada keindahan yang terselip

Kota Dili, dalam puisi indah nan sedih, tetap berdiri

"Kebersamaan yang Abadi".





Di alun waktu yang melambai,

Kita bertemu di tepi hari yang cerah.

Bunga-bunga tersenyum dalam sinar mentari,

Dan canda tawa menjadi lagu nan merdu.


Dalam pelukan waktu, kita berbagi kisah,

Seperti layaknya seruling yang berdendang.

Senyummu bagai embun di pagi yang cerah,

Menyapu semua luka di hati yang pernah terluka.



Kita berjalan bersama di lorong-lorong kenangan,

Menyulam mimpi di atas awan-awan biru.

Rahasia kita terjalin dalam irama senja,

Menyatu dalam gemuruh ombak di tepi pantai.



Dan ketika malam menghampiri,


Bintang-bintang menjadi saksi bisu.

Kita menari di bawah cahaya rembulan,

Mengukir janji kekal dalam genggaman tangan.


Meski masa silam akan terulang kembali,

Cerita indah kebersamaan takkan pudar.


Kita tetap ada, di dalam lembaran waktu,

Menyimpan kisah abadi di dalam hati yang terpaut.

S.M

Di Depan dan Belakang