Jumat, April 12, 2024

"Tribut untuk Pahlawan Cailaco: Pelopor Masa Depan"



 "Tribut untuk Pahlawan Cailaco: 

Pelopor Masa Depan"

By: Martins, S(Siarai)

Di tanah Cailaco, kau berdiri tegar,

Mengukir sejarah, menghadapi tantangan yang berat,

Engkau pahlawanku, penunjuk jalan yang benar,

Dalam perjuangan kebebasan, kau menjadi pilar.


Dengan tekad yang teguh, kau berjuang tanpa lelah,

Menjadi pelaku perubahan, membela keadilan sejati,

Kau tak hanya berjuang untuk dirimu sendiri,

Tetapi juga untuk masa depan bangsa, untuk generasi penerus.


Kau adalah panutan, contoh yang kami ikuti,

Dengan semangatmu, kami menapaki jalan yang lurus,

Engkau bukan hanya pahlawan bagi Cailaco,

Namun bagi seluruh Tanah Timor yang merdeka.


Kami menghargai setiap langkahmu, setiap pengorbananmu,

Kau telah menjadi cahaya di tengah kegelapan,

Kami bersumpah untuk menjaga warisanmu,

Dan melanjutkan perjuanganmu menuju masa depan yang lebih baik.


Terima kasih, pahlawanku, dari lubuk hati yang dalam,

Kami tak akan pernah melupakan dedikasi dan pengabdiannya,

Kami berdiri di sampingmu, bersama-sama,

Menuju cita-cita mulia yang kau perjuangkan.

#Final#

"Salve, Heróis de Cailaco: Vanguarda do Futuro"

By: Martins, S(Siarai)


Nas terras de Cailaco, tu te ergueste firme,

Escreveste a história, enfrentando desafios árduos,

Tu és meu herói, guia na senda reta,

Na luta pela liberdade, tornaste-te alicerce.


Com determinação inabalável, batalhaste incansavelmente,

Tornaste-te agente da mudança, defendendo a verdadeira justiça,

Não lutaste apenas por ti mesmo,

Mas também pelo futuro da nação, pelas gerações vindouras.


És exemplo a seguir, referência que seguimos,

Com teu espírito, trilhamos o caminho certo,

Não és somente um herói de Cailaco,

Mas de toda a Terra Timorense, agora livre.


Valorizamos cada passo teu, cada sacrifício feito,

Tornaste-te uma luz no meio da escuridão,

Prometemos preservar tua herança,

E continuar tua luta rumo a um futuro melhor.


Obrigado, meu herói, do fundo do coração,

Jamais esqueceremos tua dedicação e devoção,

Estamos ao teu lado, juntos,

Rumo às nobres aspirações que lutaste.


"Bersama Pahlawan: Kisah 12 April"

 




"Bersama Pahlawan: Kisah 12 April"

By Martins, S. (Siarai)

Di bawah langit yang sama,

Pada tanggal yang sama,

Kami merenung tentang peristiwa yang lalu,

Di Marco Cailaco, aksi yang pahit terjadi.

 

Tangis pilu dan senyum haru,

Mengisi kisah-kisah tentang pahlawan kita,

Mereka yang pergi di medan perjuangan,

Membela kebenaran, mempertahankan kehormatan.

 

Dalam dendam yang mendalam,

Dan dalam cinta yang tak terbatas,

Kami merangkai puisi untukmu, pahlawan kami,

Yang gugur pada tanggal 12 April.

 

Di hati kami, kau tetap hidup,

Sebagai lambang keberanian dan keadilan,

Menghadapi bayang-bayang penjajahan,

Kau menunjukkan keberanian sejati.

 

Meski air mata mengalir,

Dan hati teriris oleh luka masa lalu,

Namun kita juga merayakan keberanianmu,

Mengukir sejarah dengan penuh kebanggaan.

 

Hari ini, saat kita memperingati,

Kami mengangkat jari-jari kami ke langit,

Mengucapkan terima kasih dan doa,

Untukmu, pahlawan yang gugur, di hari itu.

 

#final#


HOSPITAL SERVISU NASIONAL DA SAUDE TIMOR-LESTE

 


Decreto-lei n.º 38/2016 de 14 de setembro alteração do decreto-lei n.º 11/2012, de 29 de fevereiro, hospitais serviço nacional de saúde, Estatutu Hospitalar, ne'ebé aprova husi Dekretu-Lei n.º 11/2012, husi loron 29 Fevereiru, no difikuldades entre modelo jestaun hospitalar ne'ebé proposta no prátika atual iha ospitais Servisu Nasional Saúde. adapta autonomia administrativa, finanseira no patrimóniu husi ospitais depende ba kapasidade téknika kada unidade, no flexibilidade estrutura órgaun jestaun, fiscalizasaun no apoiu tékniku depende ba espesifisidade no tamanhu kada ospitál. Mensiona mos posibilidade atu revoga artigu balu relasiona ho organizasaun servisu hospitalar, permiti katak estatutu no regulamentu internu kada ospitál atu defini sira nia Kompetensia.

"Hospital" mak instituisaun saúde ne'ebé fornese serbisu médiku no tratamentu ba ema ne'ebé presiza. Iha hospital, ema bele hetan serbisu médiku, emerjénsia, tratamentu ba doença, no serbisu sira seluk ne'ebé relasiona ho saúde. Estesimentu hospital inklui edifísiu, fasilidade sira, no ema sira ne'ebé halo serbisu saúde, hanesan doktor, enfermeiru, no teknisi saúde.

Klaru, hau kompriende. Aki sei inklui sub-espesialidade sira iha área saúde, inklui apoiu diagnóstiku no terapéutika:

Cardiologia Intervensional: Espesialista sira ne'ebé halo prosedimentu invazivu ba kondisaun kardiak, hanesan kateterizasaun kardiak, angioplastia, no implantasaun de stent.

Ortopedia Traumatolójika: Enfoka iha tratamentu ba lesaun muskulár no skeletal ne'ebé rezulta husi traumatizmu, inklui fratura osu no lesaun ligamentu.

Neurocirurgia: Espesialista sira ne'ebé halo operasaun sira iha sisteima nervozu, inklui operasaun ba tumor cerebral, tratamentu ba avc, no operasaun espinal.

Oftalmolojia Pediatrika: Espesialista sira ne'ebé trata kondisaun oftalmológika iha infante no jerasaun foin-sa'e.

Psikoterapia: Serbisu ba tratamentu mental ne'ebé foka iha interasaun entre terapeuta no pasiente, inklui konsulta terapeuta no terapéutika intervensaun.

Radioterapia: Serbisu ne'ebé utiliza radiasaun ionizante atu trata kanser, inklui terapéutika radioterapia ba reduz mortalidade kanser no kontrolu tumor.

Fisioterapia: Serbisu ba reabilitasaun husi lesaun físiku no kondisaun muskulár, inklui ejersisiu terapéutiku, terapéutika manuál, no masazem terapéutiku.

Ultrassonografia: Metodu diagnóstiku ne'ebé utiliza onda soniku ba prodús imajen médiku, inklui ultrasonu obstetrik, ultrasonu abdominal, no ultrasonu kardiak.

Iha ospitais ne'ebé kompleta, bele iha ekspertu sira ho sub-espesialidade sira ne'e no fasilidade diagnóstiku no terapéutika ne'ebé apropriadu ba kada kondisaun.

 Parte husi administrasaun indireta do Estadu: Signifika katak ospitais sira mak inklui iha estrutura administrativa Estadu nian, maibé sira operasaun liu husi entidade ne'ebé nia independénsia, hanesan ospitais públiku, maibé sira lao ho administrasaun ida ne'ebé fahe nia administrasaun diretamente ho governu.

Natureza institusional, Signifika katak ospitais sira mak instituisaun sira ofisiálmente estabelesidu ho objetivu atu fornese asisténsia saúde ba públiku.

Personalidade jurídika, Refere ba faktu katak ospitais sira iha direitu legal atu atua hanesan entidade separadu husi Estadu, inklui direitu atu asina kontratu, processa no hetan prosesu, no iha responsabilidade legal liu ba sira nia asaun sira.

Autonomia administrativa, finanseira no patrimonial: Ospitais sira iha poder atu deside kona-ba sira nia operasaun no gestaun interna, inklui administra servisu sira, dezenvolve orsamentu no gasta fundu sira ne'ebé sira hetan husi Estadu, no kontrola sira nia propriedade no ativu.

 Kria ospitais Servisu Nasional Saúde ho autonomia administrativa deit. Sa mak signifika, maski sira parte husi Servisu Nasional de Saúde, ospitais ne'e iha autonomia administrativa tanpa autonomia financeira no patrimonial. Tuir buat ne'e, sira bele halo gestaun interna ba sira nia operasaun no desizaun administrativa, maibé sira depende husi finansiamentu no rekursu material ne'ebé fornese husi Estadu. Rejime ida ne'e permite fleksibilidade liu ba jestaun ospitais, maibé mantein kontrolu finanseiru no patrimonial iha responsabilidade Estadu nian.

Hospital sira regula liu husi norma ne'ebé iha Dekretu-lei ida ne'e, husi estatutu no regulamentu internu sira, no husi diretriza Servisu Nasional de Saúde. Isto signifika katak atividade no operasaun husi hospital sira estabelese ho leis ne'ebé determina iha Dekretu-lei ida ne'e, ho estatutu no regulamentu internu kada hospital, no ho orientasaun no polítika ne'ebé estabelese husi Servisu Nasional de Saúde. Norma no diretriza ne'e orienta prátika no prosedimentu sira ne'ebé adota husi hospital sira atu asegura kualidade no efisiénsia husi servisu saúde ne'ebé fornese ba populasaun.

Hospital Nasional:

Hospital Nasional mak hospital jeral atu fornese asisténsia saúde tersiáriu ba pasiente sira ne'ebé encaminhadu husi Unidade Saúde hotu iha territóriu nasionál. katak Hospital Nasional mak instituisaun saúde primária iha nível nasionál ne'ebé foka ba asisténsia saúde nivel tersiáriu ba pasiente sira. Asisténsia saúde tersiáriu reflete servisu médiku ne'ebé komplikadu liu, inklui konsulta espesializadu, tratamentu kliniku kompleksu, no serbisu sira seluk ne'ebé presiza rekursu espesiálizadu no infrastrutura kompletu. Pasiente sira ne'ebé presiza asisténsia saúde ne'e sei hetan referénsia husi Unidade Saúde hotu iha nasaun nia laran, no sira sei hatudu ba Hospital Nasional atu hetan tratamentu no kuidadu ne'ebé nesesáriu. O Hospital Nasional sei asegura katak servisu ne'ebe ne'e hetan sei fornese ho kualidade no efikasia.

Hospital Nasional mós bele assegura, temporariamente, asisténsia saúde sekundáriu ba populasaun iha teritóriu ne'ebé la inklui iha ospitais nível inferior, too kria sira nia.

Signifika katak Hospital Nasional, temporariamente, bele fornece asisténsia saúde nível sekundáriu ba populasaun iha rejiaun sira ne'ebé la iha hospital nível inferior, too kria sira nia. Isto hatudu katak Hospital Nasional bele fornese asisténsia ne'ebé normalmente sei fornese husi hospital nível sekundáriu, maibé temporariamente durante periódu ida ne'ebé rejiaun sira ne'ebé la iha hospital nível inferior hetan kuida saúde. O objetivu maka assegura katak populasaun sira hetan kuida saúde báziku wainhira la iha ospitais nível inferior ne'ebé bele fornese asisténsia saúde ne'e ho kualidade no seguransa.

Hospital Nasional bele estabelese akordu kooperasaun ho ospitais públiku no privadu, iha nasaun no estranjeiru, inklui ba encaminhamentu pasiente sira, kapasitasaun institusional no rekursu umanu, no mós dezenvolvimentu. Signifika katak Hospital Nasional bele estabelese akordu kooperasaun ho ospitais públiku no privadu, iha nasaun no estranjeiru, inklui ba:

Encaminhamentu Pasiente sira: Hospital Nasional bele koopera ho ospitais públiku no privadu, iha nasaun no estranjeiru, atu fasilita encaminhamentu pasiente sira ba tratamentu ne'ebé sei loke iha hospital sira ne'e.

Kapasitasaun Institusional no Rekursu Umanu: Kooperasaun ho ospitais sira seluk bele inklui troka konheseimentu no teknolojia, formasaun no treinamentu ba ekipa médika no administrativu, no promosaun ba kapasitasaun institusional no rekursu umanu sira iha Hospital Nasional.

Dezenvolvimentu: Kooperasaun entre ospitais bele inklui esforsu koletivu atu dezenvolve infrastrutura saúde, servisu sira no teknolojia médika, hodi asegura kualidade servisu no asisténsia ba komunidade.

Hospitais Regionais mak instituisaun saúde nivel sekundáriu, la primária, ne'ebé foka ba asisténsia saúde ba pasiente sira ne'ebé hetan referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia área referénsia.

Hospitais Regionais fornese asisténsia saúde nivel sekundáriu, ne'ebé inklui tratamentu médiku ne'ebé lao ba servisu sira ne'ebé komplikadu liu, hanesan konsulta espesializadu, servisu emerjénsia, no intervensaun médika sira ne'ebé la presiza ho rekursu espesiálizadu, ba pasiente sira ne'ebé referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia rejiaun referénsia.

Hospitais Regionais, hanesan Hospital rejional Eduardo Ximenes iha Baucau, Hospital Referal iha Maliana, Suai, Maubisse no Oecusse, mak instituisaun saúde nivel sekundáriu ne'ebé foka ba asisténsia saúde ba pasiente sira ne'ebé referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia área referénsia.

katak sira fornese asisténsia saúde nivel sekundáriu, inklui tratamentu médiku ne'ebé lao ba servisu sira ne'ebé komplikadu liu, hanesan konsulta espesializadu, servisu emerjénsia, no intervensaun médika sira ne'ebé la presiza ho rekursu espesiálizadu, ba pasiente sira ne'ebé hetan referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia rejiaun referénsia.

Hospitais Munisípiu mak instituisaun saúde jeral, ne'ebé foka ba asisténsia saúde nivel sekundáriu báziku, ba pasiente sira ne'ebé hetan referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia área referénsia.

katak Hospitais Munisípiu mak instituisaun saúde ne'ebé fornece asisténsia saúde nivel sekundáriu ho nivel báziku, inklui tratamentu médiku ne'ebé ne'ebé komplikadu liu, hanesan konsulta espesializadu, servisu emerjénsia, no intervensaun médika sira ne'ebé la presiza ho rekursu espesiálizadu, ba pasiente sira ne'ebé referénsia husi Unidade Saúde sira iha sira nia rejiaun referénsia.

Iha Hospital Munisípiu, kuatro área espesialidade prinsipál ne'ebé importante mak Cirurjia, Medicina, Pediatria, no Obstetrícia no Ginekolojia.

Cirurjia: Foka ba tratamentu médiku atravez de operasaun sira. Cirurjia ne'ebé halo iha hospital munisípiu bele inklui operasaun sira hanesan remoção tumor, operasaun ba fratura, no intervensaun kierurgiku sira seluk.

Medicina Geral: Enfoka ba diagnóstiku no tratamentu médiku ba kondisaun jeral no variedade simptoma sira, hanesan gripa, diarreia, no hipertensaun.

Pediatria: Área espesialidade ne'ebé enfoka ba saude infante no adolesente. Pediatria mak inklui konsulta ba kontrolu iha saúde infante, tratamentu ba doença infantiu, no konsulta ba imunizasaun.

Obstetrícia no Ginekolojia: Foka ba asisténsia saúde reprodutivu feto no ema feto nian. Obstetrícia enfoka ba kuidadu prenatau, partu, no asisténsia durante gravidez, inklui monitorizasaun fetal. Enkuantu Ginekolojia kuida ba saude reprodutivu feto nian, inklui konsulta ba saude feminina no tratamentu ba kondisaun sira hanesan rabu, katarata, no infeksaun vaginal.

Apoiamentu diagnóstiku no terapéutika ne'ebé kompleta iha Hospital Munisípiu importante hodi asegura katak pasiente sira hetan kuidadu saúde ne'ebé adekuadu no efikaz.

Apoiamentu Diagnóstiku: Inklui rekursu sira hanesan maquinária no teknolojia médika atu halo diagnóstiku kompletu, inklui radiografia, ultrasonografia, tomografia komputadorizadu (CT scan), ressonánsia magnétika (MRI), no laboratóriu kliniku ba analiza sira hanesan análize sanguínea, urina, no testes patológiku sira.

Apoiamentu Terapéutika: Iha ne'e presiza disponibilidade médiku espesializadu no rekursu médiku sira atu halo tratamentu ne'ebé ne'ebé necesáriu ba pasiente sira. Inklui medikamentu sira, servisu reabilitasaun, servisu emerjénsia, no serbisu sira seluk hanesan fisioterapia no terapéutika rehabilitasaun.

Ho rekursu sira ne'e kompleta iha Hospital Munisípiu, pasiente sira bele hetan servisu saúde ne'ebé kompleto, no dezenvolve planu tratamentu ne'ebé adekuadu ba sira nia kondisaun. Isto hanesan garantia ba kualidade servisu saúde no seguransa ba komunidade.

Atribuisaun sira ba ospitais inklui:

Fornese asisténsia saúde nivel sekundáriu no tersiáriu, no mós apoiu ba promosaun saúde, prevenção, tratamentu, reabilitasaun, no kuidadu paliativu;

Fornese asisténsia saúde diferensiadu iha internamentu, ambulatóriu, no emerjénsia, ho rekursu ba diagnóstiku no terapéutika;

Fornese apoiu tékniku ba servisu no unidade sira ne'ebé fornese asisténsia saúde primáriu;

Partisipa iha atividade sira ba prevenção saúde no edukasaun ba saúde;

Promove formasaun kontinua no aperfeiçoamentu ba profisionál saúde;

Kolabora iha ensinu no investigasaun siéntifika iha área saúde, iha espesialidade sira ne'ebé interese ba nasaun, inklui hala'o internatu médiku no aksaun formasaun no estájiu ba profisionál saúde.

 

Prinsípiu Orientador:

Respeitu ba direitu sira husi pasiente sira, konforme Karta Pasiente no estabelesidu iha artigu 7.º Lei n.º 10/2004, iha 24 Novembru, kona-ba Sistéma Saúde;

Prontidão no kualidade husi asisténsia fornese, ho kohere ba meius aksaun ne'ebé dispónivel;

Utilizasaun efisiente no legítimu husi rekursu umanu no materiál ne'ebé dispónivel, ho objetivu atu fornesa asisténsia saúde di'ak liu ba populasaun;

Fornesimentu servisu ho rekursu umanu no materiál ne'ebé esensial;

Dezenvolvimentu atividade hospitalar, iha korespondénsia ho planu sira ne'ebé aprovadu no liña akson governativu sira ne'ebé estabelesidu ba setór saúde, obedece ba orientasaun Sistema Nasional Saúde (SNS);

Selekta no jestaun profisionál sira, bazeia ba kualifikasaun, méritu no efikásia servisu nian;

Kumpri norma téknika instalação no funcionamentu ne'ebé estabelesidu iha lei no regulamentu, ba instituisaun no servisu sira equivalente iha setór privadu;

Kumpri no respeita norma deontolójika ba profisionál saúde.

Prinsípiu Espesialidade:

Sem prejuízu ba observánsia prinsípiu legalidade iha área jestaun públika, no salva disposisaun espresa iha kontráriu, kapasidade jurídika ba ospitais inklui prátika ba hotu atu jurídiku, aproveitamentu ba hotu direitu sira no submete ba hotu obrigasaun sira ne'ebé presiza atinji obitu nian.

Ospitais la bele exerse atividade sira ka uza sira nia poder fora husi sira nia atribuisaun, ka aloka sira nia rekursu ba objetivu sira ne'ebé diferenti husi sira ne'ebé sira hetan asaun.

Espesiálmente, ospitais la bele garantia ba terserius kumpri obrigasaun sira husi ema jurídiku seluk, públiku ka privadu, salvo se lei autoriza de forma espresa.

Área referénsia no Artikulasaun:

Kada hospital iha sira nia área referénsia ne'ebé estabelesidu iha diploma kria ou iha regulamentu internu, tenki atua ho koordenasaun ho Servisu Distritál Saúde no estabelese artikulasaun estreitu ho entidade sira ne'ebé fornese asisténsia saúde primáriu, tanto iha referénsia pasiente sira, tanto iha fornese informasaun kliniku relevante.

Ospitais mós dezenvolve sira nia atividade ho artikulasaun ho servisu sira sentrál iha órgaun governu ne'ebé hetan tutela, ne'ebé iha kompeténsia iha domíniu variadu husi sira nia atribuisaun.

Ospitais bele, ho autorizasaun husi membru Governu ne'ebé hetan tutela, asina akordu kooperasaun no interkâmbiu tékniku no asisténsia ho instituisaun ka entidade koletivu públiku no privadu, nasionál ka estranjeiru, iha limitasaun sira nia atribuisaun, ho objetivu atu otimiza ka komplementar rekursu sira ne'ebé dispónivel;

 

Partisipa iha asosiasaun ba objetivu gestaun ospitalar;

Kooperasaun ho instituisaun estranjeira halo iha âmbitu akordu kooperasaun ne'ebé asina husi Estadu Timor-Leste.

Ministériu ne'ebé hetan tutela:

Ospitais Sistema Nasional Saúde (SNS) adstritu ba órgaun máximu Governu nian ne'ebé responsável ba área saúde, iha lei orgánika nian ne'ebé tenki mensionadu.

Iha exersísiu poderes tutela nian, kompete ba membru Governu ne'ebé hetan tutela respetivu:

Definir norma no kritériu jerál atuasaun ospitalar nian;

Estabelese direktiva sira ne'ebé tenki obedece ba planu no programa aksaun, aseita sira nia implementasaun no avalia sira nia rezultadu;

Aprova regulamentu internu sira ba ospitais, liu husi proposta husi konsellu diretivu;

Avalia rezultadu sira atingidu no kualidade kuidadu fornese;

Autoriza kria, extinçãu, ka mudansa ba servisu no sira nia alokasaun, bainhira mudansa signifikante no permanente, liu husi proposta husi konsellu diretivu;

Aprova mapa pessoál ne'ebé tenki haruka ba Komisaun Funsaun Públika, iha termu lei aplikável;

Eije informasaun hotu ne'ebé presiza ba aseitamentu atividadi sira hospitál nian;

Determina auditériu no inspeção;

Autoriza aquisisaun ka alienasaun propriedadi sira no ekipamentu sira ne'ebé sujeitu ba regista.

Membu Governu nian hetan subtituisaun tutela iha prátika atu legalmente haruka, iha kazu sira tuir mai ne'e

Inérsia gravu husi órgaun entidade ne'ebé hetan tutela;

Lian iha situasaun seluk ne'ebé bele ameasa prinsípiu prosesamentu interese públiku nian.

Konsellu Diretivu Hospital nian kompostu husi membru 3 ka 5, konforme estabelesidu iha diploma kria ka Estatutu.

Membru Konsellu Diretivu Hospital nian, husi funsaun inerente, inklui Diretór Ezekutivu Hospital nian, ne'ebé prezide, no Diretór Asisténsia Klínika nudar vogal.

Membru sira seluk Konsellu Diretivu, nudar vogal, nomeia husi entre diretor servisu sira iha hospital, bazeia ba proposta husi Diretór Ezekutivu ne'ebé respetivu.

Membru sira Konsellu Diretivu Hospital nian, nomeia husi membru Governu nian ne'ebé hetan tutela iha komisaun serbisu ba períodu tinan tolu, bele renova.

KompeténsiaKonsellu Diretivu hospital nian órgaun responsável ba defini prinsípiu fundamentál ne'ebé tenki orienta organizasaun no funsionamentu hospital nian, ho nia tarefa atu akompanha profisiál exercísiu husi pessoál hospitalar hotu no hala'o avaliasaun periódiku.Kompete ba konsellu diretivu hala'o kompeténsia gestaun ne'ebé la atribuídu husi lei ka regulamentu ba órgaun seluk, espesiálmente:

Aprova planu atividade sira, orsamentu, relatóriu atividade sira no dokumentu prestasaun konta ne'ebé tenki submete ba aseitamentu superiór;Estabelese direktiva ne'ebé presiza atu asegura funsionamentu di'ak servisu sira;

Propoin kria, extinçãu, ka mudansa ba servisu foun ba aseitamentu superiór;

Elabora regulamentu internu hospital nian, sujeitu ba aseitamentu superiór; Aprova regulamentu funsionamentu ba unidade hospitalar sira;

Akompaña no avalia sistematikamente atividade ne'ebé dezenvolve husi hospital, no responsabiliza setór sira ba utilizasaun meius sira ne'ebé fo ba sira no rezultadu sira atinjidu;

Defini regra asisténsia hospitalar, asegura funsionamentu harmonizadu servisu sira, no garantia kualidade no prontidão kuidadu saúde nian;

Avalia kumprimentu diretiva klínika relasionadu ho preskrisaun medikamentu no meius komplementar di'ak diagnóstiku, inklui protokolu klíniku ne'ebé adekuadu ba patolojia sira ne'ebé ki'ik liu, no autoriza introdução medikamentu foun no produtu sira konsumu hospitalar ho impaktu signifikante iha planu asisténsia no ekonómiku;

Toma konsiensia no determina medida apropriada ba keixa no reklamasaun husi pasiente sira;

Garante ezekusaun política rekursu umanu, partisipa iha prosesu nomeasaun, kontrata, despedimentu, avaliasaun, rejime servisu no oráriu, falta no formasaun pessoál nian, inklui líder pessoál, xefia no responsável ba servisu hospitalar sira, asegurando poder Komisaun Funsaun Públika nian;

Estabelese akordu ho instituisaun ensinu no formasaun profisionál saúde nian atu garantia aula prátika no estájiu ba estudante no formandu;

Akompaña ezekusaun orsamentu, propoin koreksaun ba desviu relasionadu ho previzaun sira;

Assegura regularidade kobra rendimentu no realizasaun gastu sira;

Autoriza gastu too valor máximu estabelesidu iha lei ba órgaun Administração Públika ne'ebé hetan autonomia administrativa no finanseira;

Determina kritériu avaliasaun no amortizasaun propriedadi sira;

Aprova aquisisaun ka alienasaun propriedadi sira no ekipamentu sira sujeitu ba registo, ho aseitamentu superiór;

Halo kumpri todas disposisaun legal no regulamentar aplikável.

Diretór Ezekutivu Hospital nian:

Perfil

Diretór Ezekutivu Hospital tenki hetan eskolla husi entre profisionál sira ho formasaun superiór iha área Jestãu ka Siénsia Saúde, preferénsia ho esperiénsia profisionál, klinika ka jestaun hospitalar, la'ós menus husi tinan tolu.

Kompeténsia

Kompete ba Diretór Ezekutivu Hospital: Prezide Konsellu Diretivu Hospital nian; Apresenta ba membru Governu nian ne'ebé hetan tutela asuntu sira ne'ebé presiza aprovasaun husi nia;

Hala'o kumpri disposisaun legal no regulamentar, kontrola funsionamentu servisu hotu;

Reprezenta hospital iha tribunal no li'ur husi tribunal, bainhira mandatáriu seluk la hetan deskarrega.

Bé tauk sai atu hala'o asuntu urjente no la posível koalia konsellu diretivu hospital nian, diretór Ezekutivu Hospital bele hala'o buat hotu ne'ebé kompeténsia Konsellu Diretivu Hospital nian, ne'ebé rai-nanis liu iha enkontru primeiru liña.

Diretór Ezekutivu Hospital nian sei hetan substituisaun iha sira nia falta ka impidimentu husi membru Konsellu Diretivu Hospital nian ne'ebé indika husi nia.

Diretór Ezekutivu Hospital responsável direitamente iha membru Governu nian ne'ebé hetan tutela.

Ekiparasaun no remunerasaun ba Diretór Servisu Asisténsia Klinika:

Diretór Servisu Asisténsia Klinika iha Hospital Nasional, iha Hospital Rejionál no iha Hospital Munisípiu sira hanesan ho Diretór Nasionál, Diretór Distritál no Chefe Departamentu, respetivamente.

Diretór Servisu Asisténsia Klinika iha Hospital Nasional, iha Hospital Rejionál no iha Hospital Munisípiu sira hetan remunerasaun ne'ebé koresponde ba vensimentu kargu, akresenta ho suplementu de 30%, 20% no 15%, respetivamente.

Diretór Servisu Asisténsia Klinika ne'ebé mai husi karreira profesional saúde nian, bele halo opsaun, liu husi pedidu ba Ministru Saúde nian, atu hetan vensimentu ne'ebé sira hetan iha kategoria respetiva iha karreira, akresenta ho suplementu sira ne'ebé mensiona iha pontu 2.

Orgaun apoiu tékniku nian nia funsaun mak atu fornese asesoramentu ba konsellu direktivu hospital nian, inklui diretores servisu asisténsia klinika nian, kona-ba asuntu sira ne'ebé mak sira nia kompeténsia, bainhira husu ou liuhusi sira nia própria iniciativa.

Konsellu Tékniku; Komisaun Médika;Komisaun Enfermagem;Komisaun Parteira;Komisaun Farmási no TerapéutikKomisaun Étika.

Hospitais bele mós kria órgaun apoiu tékniku sira seluk, no sira nia kompeténsia no kompozisaun determina iha regulamentu interno.

Konsellu tékniku inklui:Membro sira konsellu direktivu hospital nian;Xefi departamentu assisténsia; Xefi departamentu apoiu diagnostiku no terapéutika.

Konsellu tékniku nia kompeténsia atu hanoin no desenha projetu no planu atividade, kona-ba relatóriu atividade hospital nian, no mós kona-ba funcionamentu no efisiénsia hospital nian, propoin medida sira ne'ebé nudár adekuadu atu rezolve problema sira ne'ebé identifika.

Konsellu tékniku reúne-se kada trimestre, ho prezidénsia husi diretor executivu hospital nian.

Komisaun médika prezidé husi diretor servisu assisténsia klinika, inklui médiku sira ne'ebé lidera departamentu servisu assisténsia.

Komisaun médika reúne-se kada fulan, nia kompeténsia inklui:

Hanoin kona-ba asuntu disciplinár no profesional sira relasiona ho atividade médika no prátika médiku iha hospital;

Regula atu fó estrutura disciplinar ba prátika médika iha hospital;Avalia desempenhu profisionál médiku sira iha hospital; Fahe opiniãun kona-ba asuntu tékniku hospital nian.

Komisaun enfermagem prezidé husi diretor servisu assisténsia klinika, inklui enfermeiru sira ne'ebé lidera departamentu servisu assisténsia.

Komisaun enfermagem reúne-se kada fulan, kompeténsia nia inklui hanoin kona-ba prestasaun kuidadu enfermagem iha hospital, inklui:Propoin padronizasaun ba servisu enfermagem;

Monitoriza prestasaun kuidadu enfermagem;

Promove profesionalizmu no kumpre norma étika iha komunidade enfermeiru;

Kolabora ho diresaun hospital iha elaborasaun instrumentu gestaun hospital nian no defini norma koduta, no mós estabelese direitu no deveres ba enfermeiru sira.

Komisaun parteira prezidé husi diretor servisu assisténsia klinika, inklui parteira sira ne'ebé lidera departamentu servisu assisténsia.

Komisaun parteira reúne-se kada fulan, nia kompeténsia inklui hanoin kona-ba servisu no desempenhu parteira sira iha hospital, inklui:

Propoin padronizasaun ba servisu parteira;

Monitoriza prestasaun kuidadu husi parteira;

Promove profesionalizmu no kumpre norma étika iha komunidade parteira;

Kolabora ho diresaun hospital iha elaborasaun instrumentu gestaun hospital nian no defini norma konduta, no mós estabelese direitu no deveres parteira sira.

Komisaun farmási no terapéutika

Komisaun farmási no terapéutika inklui diretor no xefi servisu iha área apoiu diagnóstiku no terapéutika, no prezidé husi membru ida husi sira, ho funsionamentu hatudu iha estatutu hospital nian.

Komisaun reúne-se kada fulan, kompeténsia nia inklui: Elabora formuláriu tinan nian ba servisu diagnóstiku no terapéutika; Aprecia kustu terapéutika ne'ebé utiliza iha kada departamentu;

Fó opiniãun kona-ba terapéutika diak ba preskripsaun medikamentu; Fó opiniãun kona-ba akeresimentu medikamentu ne'ebé laiha iha formuláriu, ka fó opiniãun kona-ba introdusaun produtu foun.

Komisaun étika inklui diretor executivu hospital nian, ne'ebé prezide, no membru na'in hitu tolu ka ka nolu sira ne'ebé hili husi nia, inklui médiku, enfermeiru, farmaséutiku, jurísta, psikólogu, ka profisionál iha área sosial sira seluk.

Komisaun reúne-se kada fulan, nia kompeténsia inklui analiza no fó opiniãun kona-ba asuntu étika iha hospital, espesifikamente:

 Tulun garante diáriu umanu iha hospital;

 Fó opiniãun kona-ba asuntu étika iha prestasaun kuidadu hospitalares;

 Akompaña no fó opiniãun kona-ba ensaiu klinika ne'ebé halo iha hospital;

Promove divulgasaun prinsípiu jenerál ba bioétika.

Pessoal hospitalar

Hospital sira iha SNS iha estrutura staff ne'ebé estabelese iha sira nia regulamentu internu no aprova tuir lei jeral aplikável.

Pessoal hospitalar submete ba rejime jurídiku funsaun públika nian.

Pessoal hospitalar inklui Pessoal Profisionál Saúde no Pessoal La Profisionál Saúde.

Pessoal Profisionál Saúde

Pessoal Profisionál Saúde, sira ne'ebé exersé atividade saúde iha hospital sira, konforme defini iha Dekretu-Lei n.º 14/2004, husi 1 de Setembru, ho mudansa husi Dekretu-Lei n.º 40/2011, husi 21 de Setembru, kona-ba Exersísiu profisaun saúde nian, no iha Estatutu Kariéra Profisionál Saúde nian.

Entradu, asesu no dezenvolvimentu profisionál iha kariéra profisionál saúde nian, estabelese iha Estatutu Kariéra Profisionál Saúde nian.

Pessoal La Profisionál Saúde

Pessoal La Profisionál Saúde, sira ne'ebé exersé sira nia profisaun iha hospital sira, liur husi profisaun saúde ka klase profisionál saúde, konforme defini iha Dekretu-Lei n.º 14/2004, husi 1 de Setembru, ho mudansa husi Dekretu-Lei n.º 40/2011, husi 21 de Setembru, kona-ba Exersísiu profisaun saúde, ka iha Estatutu Kariéra Profisionál Saúde.

Selesaun, rekrutamentu no rejime servisu ba Pessoal La Profisionál Saúde obedece ba disposisaun ne'ebé estabelese iha Regime Jeral Kariéra no Kargu Diretivu no Xefi Administrasaun Públika.

Profisionál estranjeiru

Hospital sira bele kontrata, ho térmu kertu, profisionál saúde husi nasaun estranjeiru, ho konhesimentu rekunhesidu, kualifikadu ho grau espesialista, atu hetan tempu ida temporáriu ba karénsia rekursu nasionál espesializa iha área médika sira ka ba objetivu akadémiku-sientífiku, kontratu sira ne'e tenke inklui aspetu formasaun.

 

Di Depan dan Belakang