Santana Martins,M.SP
I.
Introdusaun
Administrasaun saúde mak área ida ne’ebé
halo jestaun ba sistema, estratéjia, no rekursu sira atu fó asisténsia saúde ho
kualidade ba komunidade. Iha mundu ne’ebé muda lalais no presiza servisu ho
efisiénsia, jestaun ne’ebé forte iha área saúde sei determina Sussesu ka lae
iha prestasaun servisu ba povu. Iha kontéstu ida ne’e, jestaun estratéjiku no
politika públika maka elemetu rua fundamentál ne’ebé presiza konsidera ho
atensaun seriu.
Jestaun estratéjiku iha administrasaun
saúde bele hanoin hanesan prosesu planeamentu ne’ebé uza atu orienta
organizasaun ba Ójetivu ne’ebé di'ak no realista. Jestaun ne’e la’o husi
analiza ambiente internu no externu, hodi defini vizaun, misaun, no prioridade,
no implementa plano ne’ebé permite organizasaun saúde atua ho klaridade no dirésaun.
Estratéjia ida ne'e fó base ba tomada desizaun ne'ebé efétivu iha nivel jerál.
Iha parte seluk, politika públika iha área
saúde mak desizaun no akisaun sira ne’ebé estrutúra husi governu, atu regula no
fasilita prestasaun servisu saúde. Politika ida bele inklui regulamentu,
legislasaun, mekanismu financiál, programa nasional no parcerias internasionál.
Governu nia rolu fundamental mak hodi orienta prioridade nasional sira, inklui
prevensaun, tratamentu, promosaun saúde no resposta ba emergénsia.
Relasaun entre jestaun estratéjiku no
politika públika importante tebes, tanba politika públika sei determina
limitasaun no oportunidade ba organizasaun sira iha planeamentu no
implementasaun estratéjia. Iha nivel lokal ka nasional, lideransa ne’ebé
kompetente presiza intepreta politika públika ho matenek, hodi adáta plano no átividade
ba realidáde lokal no Ójetivu jerál nian.
Iha Timor-Leste, sistema saúde iha ona
progresu, maibé enfrenta barak tebes desafiu. Implementasaun efétivu ba jestaun
estratéjiku no politika públika presiza asesu ba dadus, kapasidade lideransa,
koordenasaun interinstitusionál no inkluzaun komunidade. Artigu ida ne’e sei
halo análise kona-ba aspétu sira ne’e hodi hatudu maneira atu hadia jestaun
saúde iha kontéstu nasional.
II.
Ojetivo
a.
Ójetivu Jerál:
- Hatudu no analiza Importansia
jestaun estratéjiku no politika públika iha prosesu administrasaun saúde,
hodi garante servisu saúde ne’ebé efétivu, sustentável no responde ba
nesesidade komunidade.
b.
Ójetivu
Espesífiku:
- Hatudu definisaun no
prinsipiu sira jestaun estratéjiku iha organizasaun saúde.
- Esplika konseitu foun politika
públika iha área saúde no impátu ba sistema saúde.
- Analiza relasaun entre
jestaun estratéjiku no politika públika iha dezenvolvimentu servisu saúde.
- Identifika dezafiu no
oportunidade iha implementasaun jestaun estratéjiku ho suporta politika
públika iha Timor-Leste.
- Fó rekomendasaun kona-ba
abordajen sira ne’ebé bele aumenta efisiénsia no efikasia sistema saúde
nian.
III.
Etapa
Sira iha Jestaun Estratéjiku iha Administrasaun Saúde
Jestaun
estratéjiku iha administrasaun saúde halo referénsia ba prosesu ne’ebé orienta
organizasaun atu bele dezenvolve planu klaru, implementa akisaun, no monitoriza
resultadu hodi atinji Ójetivu organizasaun. Prosesu ida ne’e la so estátiku,
maibé dinâmiku no presiza adáta ba mudansa ne’ebé la para iha kontéstu
politika, ekonomik, teknológiku no sosial.
1. Planeamentu
(Planifikasaun):
Iha etapa planeamentu, organizasaun tenke determina klaru nia visão
(hare ba futuru), misaun (razãun existénsia), no Ójetivu
estratéjiku. Visão fó inspirasaun, misaun fó orientasaun, no Ójetivu
estratéjiku determina prioridade sira. Planeamentu estratéjiku tenke konsidera
realidádi lokal, rekursu disponivel, no aspira saude populasaun.
2.
Organizasaun:
Planeamentu
sei la iha valor se organizasaun la iha estrutúra ne’ebé klaru. Etapa
organizasaun envolve dezenvolvimentu ba estrutura formal, inklui departamentu
sira, definisaun funsaun, no alokasaun rekursu. Distribuisaun responsábilidade
ho efisiénsia sei fasilita implementasaun ba planu estratéjiku.
3.
Implementasaun:
Depois de planeamentu no organizasaun, implementasaun mak etapa importante ida
atu transforma planu sai ba realidade. Iha etapa ne’e, lideransa tenke motiva
ekipa atu halo akisaun ne’ebé konkretu, hodi reduz diferensa entre planu ho
situasaun real. Implementasaun presiza komunikasaun klaru no koordinasaun efétivu.
4.
Monitorizasaun no Avaliasaun:
Iha
fase final, organizasaun saúde presiza monitoriza progresu, evalua impaktu, no
identifika problema sira. Monitorizasaun regular bele ajuda deteta difikultade
sedu, no halo korreksaun antes de problema sai boot. Avaliasaun ajuda tuir ba
efikásia no relevánsia ba jestaun estratéjiku ne’ebé iha.
Iha konjuntu, organizasaun saúde presiza
iha kapasidade
adáta ba mudansa kontéstu, hanesan evolusaun politika,
fluktuasaun ekonomik, no dezenvolvimentu teknológiku. Jestaun estratéjiku
ne’ebé inklui etapa sira ne’e bele ajuda organizasaun hetan sustentábilidade
iha tempu naruk, no fó resposta ba dinamika real iha sistema
saúde.
IV.
Politika
Públika iha Sistema Saúde
Politika
públika iha área saúde mak desizaun no medida sira husi governu ne’ebé orienta
fornecimentu servisu saúde ba populasaun. Politika sira ne’e sei determina
direitu ba ema hotu atu hetan asesu igual ba servisu saúde ne’ebé di'ak,
sustentável no inklusivu. Forma politika públika bele inklui lei, regulamentu,
programa nasionál, direktiva, ka estratéjia governamentál sira.
Ójetivu prinsipal husi politika públika iha
sistema saúde mak atu garanti proteção sosial no promovimentu saúde ba povu.
Hanesan ezemplu, politika Universal Health Coverage (UHC) halo esforsu atu
garante ema hotu hetan servisu saúde tanba direitu, laos tanba kondisaun
finanseira. Regulamentu iha área farmaséutika bele garante seguransa no
kualidade husi medikamentu no produtu saúde sira. Iha nu’udar, subsídiu governu
ba servisu saúde primáriu bele mós reduz bariéra asesu ba komunidade rural no
vunerável.
Politika públika mós inklui kampanha
edukasaun saúde hanesan imunizasaun, prevensaun tabaku, no promosaun nutrisuan.
Kampanha sira ne’e ajuda muda komportamentu komunidade, aumenta konhesimentu,
no prevene moras ne’ebé prevenível.
Impaktu politika públika iha saúde ne’e
boot tebes. Se politika públika halo ho base científica no analisa dadus klaru,
entaun organizasaun saúde bele prepara plano estratéjiku ne’ebé adáta ba
realidádi. Jestaun estratéjiku sei responde ba politika públika ne’ebé iha, no
ajuda implementa programa saúde ho efisiénsia no efektivídade.
Por ezemplu, se governu fó prioridade ba
saúde materna no infantíl, entaun organizasaun saúde presiza dezenvolve
estratéjia espésifiku atu aumenta asesu ba klinika, forma profisionál, no
distribui rekursu ba área relevante. Tan ne’e, koerénsia entre politika públika
no jestaun estratéjiku importante atu garante sustentábilidade no impátu
ne’ebé positif ba sistema saúde iha tempu naruk.
V.
Relasaun
entre Jestaun Estratéjiku no Politika Públika
Jestaun
estratéjiku no política públika iha relasaun ne’ebé dinâmiku no interaktivu,
onde organização saúde tenke ajusta suas estratéjias sira ba mudança
iha política
governamentál. Relasaun ida ne’e reflektea interdependénsia ba
jestaun saúde no decisão política husi governu. Jestaun estratéjiku iha
organizasaun saúde la bele separa tiha politika públika, maibé tembe trabalha
ba alinhamento ho priorídade governamentál.
Contudus, se governu hatama regulamentu
foun kona-ba distribusaun medikamentu, por ezemplu,
organizasaun saúde tenke altera planu distribusaun medikamentu
nian, hodi adáta ba diretiva governamentál. Entaun, jestaun estratéjiku
presiza sempri komunica ba mudança sira ne’ebé governu fó, hodi
organiza planu sira deit, ajusta implementasaun, no atinji Ójetivu
nacional.
Relasaun entre jestaun estratéjiku no
política públika la iha separasaun striktu, maibé jestaun estratéjiku tenke
ko’alia ho prioridade
nasional, planu estrategiku ministériu saúde,
no leis
ne’ebé aplika. Halohus, no konvergente sira, estratéjia iha
organisasaun saúde pode responde ba alteração e evolusaun ne’ebé iha legislação
no regulamentasaun, mós asisti iha implementasaun politika públika ne’ebé di'ak
iha sistema saúde.
Iha konjuntu, iha implementasaun ba politika
públika, jestaun estratéjiku sei ajuda organizasaun saúde hodi
foinsa ba Ójetivu nasional no sektoral. Relasaun dinamika ne’e presiza tuir ba evaluasaun
regular, hodi reflete ba realidádi no ajustamentu estratéjiku.
Ajustamentu ne’e sei loke sai ba planu estrategiku ne’ebé de’it
faze ba relevánsia no efisiénsia ba servisu saúde.
VI.
4. Desafiu no Oportunidade iha Implementasaun
Implementasaun
jestaun estratéjiku iha sistemasaun saúde enfrenta desafiu no oportunidade
sira ne’ebé tenke ser atensa. Desafiu sira bele afetasa implementasaun estratéjiku
no eficácia politika públika iha sistemasaun saúde.
Desafiu sira:
- Limita Rekursu:
Iha implementasaun jestaun estratéjiku, rekursu sira, hanesan osani, ema, no teknoloji, ne’ebé limitadu, bele ser limitasaun grave. Rekursu ne’ebé la suficientu bele impide organizasaun saúde hodi atingi Ójetivu de'it. - Falta Dadus:
Jestaun estratéjiku presiza dadus relevánti no base evidénsia atu planeia. Dadaun ne’ebé la kontinua no defisiensia dadus bele afetasa perencanaan jestaun. Se dadus la kompletu ka la konfíavel, estratéjia nian sei kompromete Ójetivu final. - Komunikasaun La Efikás:
Problema komunikasaun entre nível governu no organizasaun lokal bele komplikasaun implementasaun política públika. Koalizaun ba politika sira la komunikadu adequadamente entre estrutura governamental no operadór lokal, hanesan posto saude sira, sei impacta efetividade programa. - Mudansa Polítika la Prevísivel:
Mudansa politika ne’ebé la prevísivel mós fohrake implementasaun. Mudansa frequentizadamen entre política governamental no diretiva ne’ebé iha bele kria instabilidade iha implementasaun. Husu ajustamentu de’it no avaliasaun baseia na politika husi governu.
Oportunidade sira:
- Parceria
ho Organizaun Internasional:
Iha sekundu oportunidade, parceria ho organizasaun internasionál pode hamoos forsa atu supre limita rekursu sira. Parceria ne’e bele kontribui ba transferensia teknikal no pengalaman internasionál, hodi fortifika implementasaun programa saúde iha Timor-Leste. - Treinamentu
Jestaun ba Lider Lokal:
Treinamentu jestaun ba lider lokal tenke garante kompeténsia no kapasidade lokal hodi implemetasaun estratéjiku ho efisiénsia. Lider lokal ne’e beik maibe lidera, motivadu no kria estruturas de trabalho efétivu. - Digitalizasaun
Informasaun:
Digitalizasaun informaçãu bele ajuda otimiza gestão ba dados sira ne’ebé relevant. Hanesan, Sistema SISCa no DHIS2 são ferramentas tecnológika sira ne’ebé ajuda komunika ba databáze saúde, facilita monitorizasaun no relatóriu servisu saúde. Digitalizasaun ne’e bele hamoos efetividade iha implementasaun. - Inklui
Komunidade iha Prosesu Desizaun:
Inklui komunidade iha prosesu desizaun iha politika públika no planu estrategiku saúde tenke aumenta aceitação no suporte ba implemetasaun. Komunidade tenke participasa ba mudar comportamento, ba komunicação sira, kampanha saúde, no promoção de habítus saúde di'ak.
5. Konziderasaun Espesífiku ba Timor-Leste
Iha
Timor-Leste, politika públika iha saúde fó prioridade ba servisu saúde
primáriu, promosaun saúde komunidade, no prevene doensa. Nia estratéjia
nasional (Plano Estratégico da Saúde 2011–2030) hatudu nia visaun atu fó aksesu
saúde ba ema hotu-hotu.
Desafiu
barak ainda iha:
- Aksesu servisu iha zona
rurál
- Falta profisionál saúde iha
poste sanitáriu
- Alokasaun osan sira la to’o
ba nivel lokal
- Politika públika la
implementa ho forma kontinua
Maibé,
oportunidade mak hetan suporta husi partner internasionál, implementasaun
servisu SISCa, no dezenvolvimentu profisionál saúde.
6. Konkluzaun
Jestaun
estratéjiku no politika públika iha administrasaun saúde mak fatór importante
atu promove sistema saúde ne’ebé sustentável. Relasaun entre sira nune’e tenke
hare ho seriu. Organizasaun saúde tenke komunika ho governu atu halo alinamentu
entre plano no politika nasional.
No kontextu
Timor-Leste, presiza kontinua investe iha lideransa, dadus base evidénsia, no
implementasaun politika públika ne’ebé estuda no planeia ho klaru. Jestaun
estratéjiku di'ak bele fo kontribuisaun boot ba direitu saúde no bem-estar
komunidade.
Referénsia ;
- Ministério da Saúde
Timor-Leste. (2011). Plano Estratégico Nacional da Saúde 2011–2030.
Dili: MS-TL.
- WHO. (2022). Health
Systems Governance and Financing. World Health Organization.
- Ginter, P. M., Duncan, W.
J., & Swayne, L. E. (2018). Strategic Management of Health Care
Organizations. Wiley.
- Anderson, J. E. (2014). Public
Policymaking: An Introduction. Cengage Learning.
- Walt, G., & Gilson, L.
(1994). Reforming the health sector in developing countries: the central
role of policy analysis. Health Policy and Planning, 9(4), 353–370.
- WHO Timor-Leste. (2023). Country
Cooperation Strategy Timor-Leste 2023–2027.
