Senin, Agustus 11, 2014

META POTENSIALIDADE RENDEMENTU MAYORIA CAILACO OAN MAK SEITOR PEKUARIA NO AGRIKULA




Santana Martins, L.DC
(Alumni Departametu Dezenvolvimentu Komunitario, Fakuldade de Siensias Sosiais, Uinversidade Nasional Timor-Lorosa’e)
A.   Seitor Pekuaria
Hau nia hare husi Aspétu Pekuaria desafius mak  Komunidade Cailaco oan sira hasoru mak oinsa mak atu bele dezenvolve iha area pekuaria nian. Ita klaru katak desde prinsipiu uluk nian ita moris no haburas hakiak animal iha hanesan Karau Timur, Vaka, bibi, fahi no seluk tan, maibe iha tinan 90 tal ba kotuk ita hare hahu komesa buras animal hirak ne’ebe hakiak. Iha momentu ne’eba ema hotu iha inisiativa diak tebes hodi bele dezenvolve hakiak animal mesmu ho modelu natureza deit sim uza Sistema pekuaria ida ne’ebe mak diak. Maibe ikus mai natureza ne’ebe mak mosu mai iha Cailaco mak komesa hamenus du’ut ba animal sira ho razaun katak du’ut mutin(garu buci-Kemak)  komesa nakonu  iha rai Cailaco no hamenus ona ona ne’ebe naturalmente Animal hirak depende ba. Iha situasaun seluk mak ita sente ka lae Cailaco hetan ona invasaun ida ne’ebe mak karik ita la sente. Katak Be ne’ebe bele fo moris ba Aihoris no mos animal sira hahu kedas tinan hirak iha kotuk menus tiha ona hahu husi Rai Manapa mai to’o iha Meligo ba to’o iha Purugua tamba Jestaun irigasaun Maliana ida ne’ebe mak taka matan ba iha Povu Cailaco. Katak taka hotu be ka hasa’e hotu ba iha Maliana sem konsidera katak iha Cailaco mos presisa be liu husi Mota bolubo ne’ebe mak iha tempu bailoron Presisa tebes. Exemplo ida iha tinan ida ne’e bainhira sei hahu hela prosesu reabilitasaun Irigasaun Maliana sira husik be ba tomak mota Bulobo realidade saida mak akontese iha Marco agora be barak tebes,(observasaun direita ba iha Marco iha data 02 de Agosto 2014.)
Aspétu seluk ne’ebe mak akontese iha periudu entre tinan 1980 mai to’o iha tinan 2005 hahalok sunu rai, nomos hahalok tesi ai arbiru nomos halo tos muda ba mai. Asaun hirak ne’e preujudika moris animal sira nian katak susar atu hetan aihan ba sira nian.
Impaktu seluk tan mak moras Kontaziosas ida ne’ebe mak animal sira durante ne’e hetan no laiha salvasaun husi matenek nain sira pekuaria nian. Data ka informasaun ne’ebe mak simu maioria husi Nain ba Animal sira iha inisiu Janeiro tinan 2015 mak animal sira ne’ebe mak mate iha Sub distrito Cailaco hahu husi setembro 2012 to’o Janeiro 2015 entre 550 to’o 600 Karau Timur mak mak mate seidauk sura animal sira seluk. Informasaun ida ne’ebe mak ita apresenta ba iha Parte Parlamentu Nasional(PN) hodi husu ba Autoridade Kompetente bele foti medidas ruma ba moras kontaziosa ida ne’e. maibe saida mak ita rona ikus mai Autoridade kompetente iha area pekuaria nivel Sub distrito no Distrito Deskorda tiha katak informasaun animal mate ne’e bosok no la los. Triste tebes mak responsavel pekuaria iha Nivel sub distrito nomos Distrito mak deskorda tiha informasaun ida ne’e, hodi dehan relator sira fo informasaun palsu no bosok. Maibe kuitadu iha momentu ne’eba saida mak akontese iha Cailaco, realidade duni kalae.  Nudar tane nain ita ida-idak bele halo fiskalizasaun no konfirmasaun ba insidente ne’e los duni kalae?
Dadus ne’ebe mak iha parte pekuaria nian sira iha kalae dadus hanesan Karau Timur,Vaka, bibi fahi no sira seluk. Iha kalae jestaun ka Sistema informasaun ida konaba statistika povu nian animal sira iha komunidade por familia? No iha kala’e jestaun tratamentu ka politika tratamentu ba animal sira ne’ebe hetan moras? No oinsa papel ho ajente pekuaria sira iha nivel suku to’o ba iha sub distrito konaba Animal sira ne’ebe moras? Iha kalae politika hodi fo tratamentu ida gratuita ba animal sira ne’ebe hetan moras?
Moras hirak ajente pekuaria laiha kapasidade atu bele detéta, realidade mos hatudu katak moras sira ne’e mai husi ne’ebe ajente pekuaria la buka oinsa atu oinsa hatene ásaun preventive ba animal sira. Programa Vasinasaun mos ita seidauk hare lao masimu ona k seidauk.
Tamba ne’e solusaun ne’ebe mak presisa ita hotu hare mak
a.       Komunidade sira presisa atensaun ba iha animal sira ne’ebe mak hodi nune’e bele desenvolve ka aumenta diak liu hodi mos aumenta valor ekonomiku ba iha Animal hirak ne’e mak ita iha ona
b.       Saida maka politika Secretario estado Pekuaria tenki halo konaba jestaun pekuaria iha baze.
c.       Presisa revee no hadiak e halo Avaliasaun no monitorizasaun ba ajente pekuaria sira iha base knar ne’ebe maka sira hala’o
d.       Kapasitasaun ba iha Agriklutor sira nomos Karaun nain sira tenki hala’o ba to nivel hotu-hotu nune’e komunidade iha kunesimentu naton konaba Kuidadus Animal iha sira nia moris rasik.
e.       Politika konaba dadus base iha komunidade tenki hahu estabele por familia no pessoal pekuaria sira tenki iha data refere hodi bainhira animal hirak ne’e hetan moras kontaziosas tenki hetan  kedas asistensia bainhira hetan relatoria husi komunidade hodi nune’e medidas nebe iha bele salva animal komunidade nian no mesmu akontese maibe ita minimiza kauza hirak ne;e.
f.        Iha posibilidade politika Parte pekuaria nian bele iha Vasinasaun preventativu no prepara Aimoruk ba Animal sira no aimoruk hirak ne’e tenki iha base. Hodi nune’e mosu insidente ruma imidiadu ajente pekuaria sira bele atende kedas.
Banihira politika edukativu hirak ne’e bele responde ita espera katak politika Aumenta valor ekonomiku, nomos bele fo apoiu ba prosesu hadiak familia uma laran hanesan haruka oan ba eskola, bele sosa Aihan kualidade hodi nune’e bele garante moris kualidade e Saudavel komunidades nian bainhira komunidades moris Saudavel signifika katak Nasaun Saudavel no forte.  

B.    Seitor Agrikultora  
Prosesu dezenvolvimentu la’o iha area hotu-hotu, dezenvolvimentu balu liga direita ba iha nessesidades moris povu lor-loron. Programa dezenvolvimentu mós presisa liga area ida ho area sira seluk. Tamba ho ligasaun iha area sira ne’e maka bele mós fo resultadu dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel no nia valor afeita direita ba iha komunidade.
Povu Sub distrito Cailaco maioria moris iha vida agrikultura ne’ebe fo moris ba komunidade cailaco nomós resultadu agrikultura bele fasilita dezenvolve komunidade Cailaco nia oan sira iha parte edukasaun. Tamba ne’e komunidade subdistrito Cailaco iha area natar hectar ± rihun Sanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Haurema, Mautalo, Roeana, Marco, Pailelo-Baásu, Téa, Genurobu e Purugoa. Iha parte ida ne’ebe mak ami temi iha ne’e nudar sentru produsaun Hare ba komunidade sira.
Maibe  kuaze tinan 5 ikus nia laran ne’e kondisaun mota Bulobo estraga total, Natar sira ne’ebe besik ba iha mota Bulobu hanesan Marco e Pailelo (Mota Bulobu nia sorin-sorin) to’o ba iha mota Bebai. Situasaun ida ne’e afeita tebes moris povu nian, até komunidade balu nia natar mota estraga hotu ona. Situasaun ida ne’e mos sai impaktu bo’ot ba iha Marco capital Sub distrito Cailaco, bainhira kondisaun ida ne’e estadu la tau atensaun mak mota sei bele saé to’o Marco. 
Iha mos kondisaun ba irigasaun Tradisional Kanumata Marco, ne’ebe kondisaun ladiak, ne’ebe fo prekupasaun bo’ot ba iha Agrikultor sira, bainhira atu halo Natar. Ho kondisaun Irigasaun ida ne’ebe sei tradional hela mak fo impaktu bo’ot tebes hanesan bainhira komunidade ba hadia tiha iha dader maibe iha lorokraik udan bo’ot mai mak sei estraga total irigasaun refere. Nomós distribuisaun be la sufisiente tamba mós irigasaun ne’ebe sei tradisional hela no ki’ik. Maibe irigasaun ida ne’e lolos nia bele distribui be ba natar ± rihun limanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco, Téa, Genurobu e Purugoa. Difikuldade ida ne’e mos la’os deit tamba impaktu husi Mota ne’ebe estraga maibe mos projetu Irigasaun Maliana ne’ebe mos fo impaktu negativo ba Sub Distrito Cailaco, bainhira iha tempu bainloron komunidade Sub Distrito Maliana hasa’e hotu be ba irigasaun Maliana seim preukupadu katak komunidade Sub Distrito Cailaco mos presisa tebes distribuisuan Be liuliu ba iha Natar e principal mós ba Animal sira hodi bele hetan be. Kondisaun ida mos tamba laiha kontrola ida ne’ebe diak husi Jestor husi Diresaun agrikultura Distrito Bobonaro.   
Hanesan ita hotu hatene katak prosesu distibuisaun Traktor ba Komunidade bele ona hakman Agrikultor sira nia servisu maibe ne’e parte ida husi prosesu tomak servisu agrikultura sira. Tamba mesmu traktor bele fasilita ona nia operasaun maibe kada natar ne’ebe agrikultor uza hodi sustenta sira nia moris mota estraga total maka prosesu dezenvolvimentu la refleta duni ba komunidade nian nesesidades.  Situasaun ne’e defisil tebes ba komunidade iha Marco Sub Distrito Cailaco Distrito Bobonaro ne’ebe Natar ne’ebe sai hanesan fatin moris mota estraga hotu ona. Tamba ne’e komunidade hirak ne’ebe sai hanesan Nain ba Natar hato’o ejijensia ba  Autoridade iha Nasaun ida ne’e liu husi sira nia Autoridade suku no Sub distrito apresenta tiha ona karta pedido official ba orgaun soberano iha Nasaun   Doben ida ne’e. hein katak Ukun Nain sir abele konsidera hodi bele tau prioridade ba asunto ida ne’e.
I.             Problema no nia Solusaun
Komunidade tomak Sub distrito Cailaco iha esperansa bo’ot ba iha Parlamentu Nasional nune’e bele aloka verba orsamentu ida ba Konstrusaun bareira Mota Bulubo iha Orsamentu Geral Estadu(OGE)tinan 2015-2016.
Problema Irigasaun Tradisional Kanumata Marco
1.      Sujere atu iha tinan 2015 Estado bele aloka orsamentu hodi halo konstrusaun ba Irigasaun tradisonal kanumata Marco hodi bele sai irigasaun Moderno nune’e bele distribui be ba iha natar ± rihun Sanunulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco,Pailelo-Baásu,Téa,Genurobu e Purugoa.
2.      Alternativa seluk ne’ebe maka Imidiata Governo presisa toma atensaun mak hanesan prepara Scavator permanente ida(1) iha Sub distrito Cailaco nune’e bele atende irigasaun Kanumata Marco, nomós irigasaun Bilimau ne’ebe bainhira mota bo’ot taka hotu irigasaun nia ulun. Scavator ida ne’e bele responde kedas depois mota menos nune’e la prejudika Agrikultor sira halo sira nia servisu iha Natar. Laos deit atu responde ba irigasaun bo’ot rua(2) ne’e maibe irigasaun ki’ik sira seluk ne’ebe iha hanesan iha Aidabadole(Samutaben)Bialara, Pasoru, Maumela Purugoa,Malemate, Pailelo-Baásu nomós bele garante mota acu-posi husi ponte ba to’o iha téa bele la’o diak tamba mos iha ne’eba Mota estraga natar hectar barak.






Husu balansu de fiskalisasaun husi Membro Parlamento Nasional ne’ebe sai hanesan orgaun de fiskalisasaun atu bele halo fiskaliza ba problema refere. No membro Parlamentu Nasional sira mos tenki iha balansu diak hodi bele halo orariu fiskalizasaun, selae maioria fiskalizasaun barak liu ba area sira ne’ebe sira moris ba. Asuntu ami monitoriza bainhira iha levantamento asunto sira konaba komunidade sempre foti husi sira nia rain. Maibe espera katak iha tinan 2015 Orgaun fiskalizador sira bele ba visita to’o ba iha area rural hirak ne’ebe konsiderado presisa atensaun no karik Governo Seidauk tau prioridade ba problema ne’ebe komunidade hasoru.

META POTENSIALIDADE RENDEMENTU MAYORIA CAILACO OAN MAK SEITOR PEKUARIA NO AGRIKULA




Santana Martins, L.DC
(Alumni Departametu Dezenvolvimentu Komunitario, Fakuldade de Siensias Sosiais, Uinversidade Nasional Timor-Lorosa’e)
A.   Seitor Pekuaria
Hau nia hare husi Aspétu Pekuaria desafius mak  Komunidade Cailaco oan sira hasoru mak oinsa mak atu bele dezenvolve iha area pekuaria nian. Ita klaru katak desde prinsipiu uluk nian ita moris no haburas hakiak animal iha hanesan Karau Timur, Vaka, bibi, fahi no seluk tan, maibe iha tinan 90 tal ba kotuk ita hare hahu komesa buras animal hirak ne’ebe hakiak. Iha momentu ne’eba ema hotu iha inisiativa diak tebes hodi bele dezenvolve hakiak animal mesmu ho modelu natureza deit sim uza Sistema pekuaria ida ne’ebe mak diak. Maibe ikus mai natureza ne’ebe mak mosu mai iha Cailaco mak komesa hamenus du’ut ba animal sira ho razaun katak du’ut mutin(garu buci-Kemak)  komesa nakonu  iha rai Cailaco no hamenus ona ona ne’ebe naturalmente Animal hirak depende ba. Iha situasaun seluk mak ita sente ka lae Cailaco hetan ona invasaun ida ne’ebe mak karik ita la sente. Katak Be ne’ebe bele fo moris ba Aihoris no mos animal sira hahu kedas tinan hirak iha kotuk menus tiha ona hahu husi Rai Manapa mai to’o iha Meligo ba to’o iha Purugua tamba Jestaun irigasaun Maliana ida ne’ebe mak taka matan ba iha Povu Cailaco. Katak taka hotu be ka hasa’e hotu ba iha Maliana sem konsidera katak iha Cailaco mos presisa be liu husi Mota bolubo ne’ebe mak iha tempu bailoron Presisa tebes. Exemplo ida iha tinan ida ne’e bainhira sei hahu hela prosesu reabilitasaun Irigasaun Maliana sira husik be ba tomak mota Bulobo realidade saida mak akontese iha Marco agora be barak tebes,(observasaun direita ba iha Marco iha data 02 de Agosto 2014.)
Aspétu seluk ne’ebe mak akontese iha periudu entre tinan 1980 mai to’o iha tinan 2005 hahalok sunu rai, nomos hahalok tesi ai arbiru nomos halo tos muda ba mai. Asaun hirak ne’e preujudika moris animal sira nian katak susar atu hetan aihan ba sira nian.
Impaktu seluk tan mak moras Kontaziosas ida ne’ebe mak animal sira durante ne’e hetan no laiha salvasaun husi matenek nain sira pekuaria nian. Data ka informasaun ne’ebe mak simu maioria husi Nain ba Animal sira iha inisiu Janeiro tinan 2015 mak animal sira ne’ebe mak mate iha Sub distrito Cailaco hahu husi setembro 2012 to’o Janeiro 2015 entre 550 to’o 600 Karau Timur mak mak mate seidauk sura animal sira seluk. Informasaun ida ne’ebe mak ita apresenta ba iha Parte Parlamentu Nasional(PN) hodi husu ba Autoridade Kompetente bele foti medidas ruma ba moras kontaziosa ida ne’e. maibe saida mak ita rona ikus mai Autoridade kompetente iha area pekuaria nivel Sub distrito no Distrito Deskorda tiha katak informasaun animal mate ne’e bosok no la los. Triste tebes mak responsavel pekuaria iha Nivel sub distrito nomos Distrito mak deskorda tiha informasaun ida ne’e, hodi dehan relator sira fo informasaun palsu no bosok. Maibe kuitadu iha momentu ne’eba saida mak akontese iha Cailaco, realidade duni kalae.  Nudar tane nain ita ida-idak bele halo fiskalizasaun no konfirmasaun ba insidente ne’e los duni kalae?
Dadus ne’ebe mak iha parte pekuaria nian sira iha kalae dadus hanesan Karau Timur,Vaka, bibi fahi no sira seluk. Iha kalae jestaun ka Sistema informasaun ida konaba statistika povu nian animal sira iha komunidade por familia? No iha kala’e jestaun tratamentu ka politika tratamentu ba animal sira ne’ebe hetan moras? No oinsa papel ho ajente pekuaria sira iha nivel suku to’o ba iha sub distrito konaba Animal sira ne’ebe moras? Iha kalae politika hodi fo tratamentu ida gratuita ba animal sira ne’ebe hetan moras?
Moras hirak ajente pekuaria laiha kapasidade atu bele detéta, realidade mos hatudu katak moras sira ne’e mai husi ne’ebe ajente pekuaria la buka oinsa atu oinsa hatene ásaun preventive ba animal sira. Programa Vasinasaun mos ita seidauk hare lao masimu ona k seidauk.
Tamba ne’e solusaun ne’ebe mak presisa ita hotu hare mak
a.       Komunidade sira presisa atensaun ba iha animal sira ne’ebe mak hodi nune’e bele desenvolve ka aumenta diak liu hodi mos aumenta valor ekonomiku ba iha Animal hirak ne’e mak ita iha ona
b.       Saida maka politika Secretario estado Pekuaria tenki halo konaba jestaun pekuaria iha baze.
c.       Presisa revee no hadiak e halo Avaliasaun no monitorizasaun ba ajente pekuaria sira iha base knar ne’ebe maka sira hala’o
d.       Kapasitasaun ba iha Agriklutor sira nomos Karaun nain sira tenki hala’o ba to nivel hotu-hotu nune’e komunidade iha kunesimentu naton konaba Kuidadus Animal iha sira nia moris rasik.
e.       Politika konaba dadus base iha komunidade tenki hahu estabele por familia no pessoal pekuaria sira tenki iha data refere hodi bainhira animal hirak ne’e hetan moras kontaziosas tenki hetan  kedas asistensia bainhira hetan relatoria husi komunidade hodi nune’e medidas nebe iha bele salva animal komunidade nian no mesmu akontese maibe ita minimiza kauza hirak ne;e.
f.        Iha posibilidade politika Parte pekuaria nian bele iha Vasinasaun preventativu no prepara Aimoruk ba Animal sira no aimoruk hirak ne’e tenki iha base. Hodi nune’e mosu insidente ruma imidiadu ajente pekuaria sira bele atende kedas.
Banihira politika edukativu hirak ne’e bele responde ita espera katak politika Aumenta valor ekonomiku, nomos bele fo apoiu ba prosesu hadiak familia uma laran hanesan haruka oan ba eskola, bele sosa Aihan kualidade hodi nune’e bele garante moris kualidade e Saudavel komunidades nian bainhira komunidades moris Saudavel signifika katak Nasaun Saudavel no forte. 

B.    Seitor Agrikultora 
Prosesu dezenvolvimentu la’o iha area hotu-hotu, dezenvolvimentu balu liga direita ba iha nessesidades moris povu lor-loron. Programa dezenvolvimentu mós presisa liga area ida ho area sira seluk. Tamba ho ligasaun iha area sira ne’e maka bele mós fo resultadu dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel no nia valor afeita direita ba iha komunidade.
Povu Sub distrito Cailaco maioria moris iha vida agrikultura ne’ebe fo moris ba komunidade cailaco nomós resultadu agrikultura bele fasilita dezenvolve komunidade Cailaco nia oan sira iha parte edukasaun. Tamba ne’e komunidade subdistrito Cailaco iha area natar hectar ± rihun Sanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Haurema, Mautalo, Roeana, Marco, Pailelo-Baásu, Téa, Genurobu e Purugoa. Iha parte ida ne’ebe mak ami temi iha ne’e nudar sentru produsaun Hare ba komunidade sira.
Maibe  kuaze tinan 5 ikus nia laran ne’e kondisaun mota Bulobo estraga total, Natar sira ne’ebe besik ba iha mota Bulobu hanesan Marco e Pailelo (Mota Bulobu nia sorin-sorin) to’o ba iha mota Bebai. Situasaun ida ne’e afeita tebes moris povu nian, até komunidade balu nia natar mota estraga hotu ona. Situasaun ida ne’e mos sai impaktu bo’ot ba iha Marco capital Sub distrito Cailaco, bainhira kondisaun ida ne’e estadu la tau atensaun mak mota sei bele saé to’o Marco. 
Iha mos kondisaun ba irigasaun Tradisional Kanumata Marco, ne’ebe kondisaun ladiak, ne’ebe fo prekupasaun bo’ot ba iha Agrikultor sira, bainhira atu halo Natar. Ho kondisaun Irigasaun ida ne’ebe sei tradional hela mak fo impaktu bo’ot tebes hanesan bainhira komunidade ba hadia tiha iha dader maibe iha lorokraik udan bo’ot mai mak sei estraga total irigasaun refere. Nomós distribuisaun be la sufisiente tamba mós irigasaun ne’ebe sei tradisional hela no ki’ik. Maibe irigasaun ida ne’e lolos nia bele distribui be ba natar ± rihun limanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco, Téa, Genurobu e Purugoa. Difikuldade ida ne’e mos la’os deit tamba impaktu husi Mota ne’ebe estraga maibe mos projetu Irigasaun Maliana ne’ebe mos fo impaktu negativo ba Sub Distrito Cailaco, bainhira iha tempu bainloron komunidade Sub Distrito Maliana hasa’e hotu be ba irigasaun Maliana seim preukupadu katak komunidade Sub Distrito Cailaco mos presisa tebes distribuisuan Be liuliu ba iha Natar e principal mós ba Animal sira hodi bele hetan be. Kondisaun ida mos tamba laiha kontrola ida ne’ebe diak husi Jestor husi Diresaun agrikultura Distrito Bobonaro.   
Hanesan ita hotu hatene katak prosesu distibuisaun Traktor ba Komunidade bele ona hakman Agrikultor sira nia servisu maibe ne’e parte ida husi prosesu tomak servisu agrikultura sira. Tamba mesmu traktor bele fasilita ona nia operasaun maibe kada natar ne’ebe agrikultor uza hodi sustenta sira nia moris mota estraga total maka prosesu dezenvolvimentu la refleta duni ba komunidade nian nesesidades.  Situasaun ne’e defisil tebes ba komunidade iha Marco Sub Distrito Cailaco Distrito Bobonaro ne’ebe Natar ne’ebe sai hanesan fatin moris mota estraga hotu ona. Tamba ne’e komunidade hirak ne’ebe sai hanesan Nain ba Natar hato’o ejijensia ba  Autoridade iha Nasaun ida ne’e liu husi sira nia Autoridade suku no Sub distrito apresenta tiha ona karta pedido official ba orgaun soberano iha Nasaun   Doben ida ne’e. hein katak Ukun Nain sir abele konsidera hodi bele tau prioridade ba asunto ida ne’e.
I.             Problema no nia Solusaun
Komunidade tomak Sub distrito Cailaco iha esperansa bo’ot ba iha Parlamentu Nasional nune’e bele aloka verba orsamentu ida ba Konstrusaun bareira Mota Bulubo iha Orsamentu Geral Estadu(OGE)tinan 2015-2016.
Problema Irigasaun Tradisional Kanumata Marco
1.      Sujere atu iha tinan 2015 Estado bele aloka orsamentu hodi halo konstrusaun ba Irigasaun tradisonal kanumata Marco hodi bele sai irigasaun Moderno nune’e bele distribui be ba iha natar ± rihun Sanunulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco,Pailelo-Baásu,Téa,Genurobu e Purugoa.
2.      Alternativa seluk ne’ebe maka Imidiata Governo presisa toma atensaun mak hanesan prepara Scavator permanente ida(1) iha Sub distrito Cailaco nune’e bele atende irigasaun Kanumata Marco, nomós irigasaun Bilimau ne’ebe bainhira mota bo’ot taka hotu irigasaun nia ulun. Scavator ida ne’e bele responde kedas depois mota menos nune’e la prejudika Agrikultor sira halo sira nia servisu iha Natar. Laos deit atu responde ba irigasaun bo’ot rua(2) ne’e maibe irigasaun ki’ik sira seluk ne’ebe iha hanesan iha Aidabadole(Samutaben)Bialara, Pasoru, Maumela Purugoa,Malemate, Pailelo-Baásu nomós bele garante mota acu-posi husi ponte ba to’o iha téa bele la’o diak tamba mos iha ne’eba Mota estraga natar hectar barak.
Husu balansu de fiskalisasaun husi Membro Parlamento Nasional ne’ebe sai hanesan orgaun de fiskalisasaun atu bele halo fiskaliza ba problema refere. No membro Parlamentu Nasional sira mos tenki iha balansu diak hodi bele halo orariu fiskalizasaun, selae maioria fiskalizasaun barak liu ba area sira ne’ebe sira moris ba. Asuntu ami monitoriza bainhira iha levantamento asunto sira konaba komunidade sempre foti husi sira nia rain. Maibe espera katak iha tinan 2015 Orgaun fiskalizador sira bele ba visita to’o ba iha area rural hirak ne’ebe konsiderado presisa atensaun no karik Governo Seidauk tau prioridade ba problema ne’ebe komunidade hasoru.

Di Depan dan Belakang