Materia
Health Policy
Politika
Saúde ne’ebe implementa iha Timor-Leste
“AUTORIDADE
VIGILANSIA SANITARIA”
Tugas Individu
Nama : Santana Martins
AUTORIDADE VIGILANSIA
SANITARIA TIMOR-LESTE
A.
DECRETO LEI NO 14/2005 de 22 de Novembro konaba
AUTORIDADES DE
VIGILANCIA SANITARIA
1. Introdusaun
Vijilansia sanitaria define husi lei sistema
da saude Timor-leste, ne’ebe konjuga ba asaun ne’ebe diak hodi elimina, deminui
ou preve riskus Saúde nian no interven problemas sanitarius dekorente ba Meio
Ambiente, produsaun no sirkulasaun ba bens e prestasaun de servisu ne’ebe
interesadu ba Saúde, no ida ne’e nudar elemente fundamental ida husi Sistema
Nasional da Saúde nune’e para ser efikasia presisa korpu organizasaun e
hirarkia Autoridades de Vijilansia Sanitaria
Vijilansia sanitaria definidu iha Sistema
nasional ne’ebe dekreta iha Lei no 14/2004 de 24 de Novembro ne’ebe loke dalan
servisu nasional da saude atu bele estabelese regras de nomeasaun, kompetensia
no funsionamento entidades nebe ezerse poder ba autoridade de Vijilansia
Sanitaria, nune’e bele iha intervensaun husi estado iha defesa ba saude publika
liu husi kontrolu no elimisaun dos fátores de risku e pela tomada de medidas
restritivus e korektivas ba situasaun suspetivus nebe kauza no preujudika saude
ne’ebe grave no saude ba pessoal ka populasaun
2. Komponente
Komponente ne’ebe mensianadu iha dokumentu
ida ne’e ho ójetivu atu iha estabelesimentu
Autoridade Vijilansia sanitaria ida ne’e, Autoridade de Vijilansia Sanitaria ho
ninia kompetensia jeral, nune’e mos kompetensia ne'ebe mak delega ba Autoridades de Vijilansia
Sanitaria Distritais(municipios) nune’e mos delega kompetensia sira ne’ebe mak
partense ba estrutura Autoridade Vijilasia Sanitario nian inklui kompetensia
Sekretario permanente, Komptenesia do Ministro da Saúde nune’e mos Normas de
Aktuasaun .
3. Kompetensia
ba autoridade nasional Vijilansia de
Sanitaria
a. Oinsa atu
mak atu bele iha defeza ba Saúde publika, levanta atos ba infrasoens ba normas
jerais sira no remete ba autoridade komponentes ba kontra ordenasoens sira
bainhira indikadu kazu aktus kriminais, Autoridades mos iha kompetensia atu
bele iha ordena provisoriomente ba
suspensaun ka enseramento ba lisensa sira bainhira iha infrasoens sira
ne'ebe grave nune’e mos bele iha auto
defesa ba siguransa Saúde publika nian., bainhira nessesita Autoridade ida ne'e
bele hetan apoiu husi parte autoridades administrativas e siguransa hanesan
polisia nasional.
b. Compete mos
ba autoridade vijilansia sanitaria munisipais maka
-
iha kapasidade fo Pareser autorizasaun ba iha empresas ka
entidades sira bainhira hakarak halo obras ruma ne'ebe bele fo impaktu ba Saúde
publika,
-
ezerse knar hodi vijilansia ba iha armazem lokais sira, nune’e mos
produtos lokais, hodi inspesiona kondisaun Saúde no amibiente nune’e mos foti
medidas nesesarius hodi deminui ou halakon fátor risku ne'ebe identifikadu no
provisoriamente bele prende asset ou bele hapara atividades refere.
- Notifika ba iha autoridade kompetente ba iha empresa lokais konaba kondisaun
operasional ne'ebe la nessesita ne’ebe detetadu no halo prosesu sansaun tuir lei
aplikavel hanesan koima, hapara provisorio ka hasai lisensia de autorizasaun ou
karik bainhira sira atu halo prosesu renovasaun.
- Kontrolu ba kualidade be mos ne'ebe ba konsume publiku nia, garafas, ka tanki
no be matan ebe utiliza husi komunidade, fo hatene mos ba autoridade kompetentes
bainhira presiza konaba medidadas ne'ebe adopta hodi minimiza ou halakon risku ba
Saúde, bele mos foti dezisaun provisorio husi nia tarefas to’o bainhira ninia risku iha bele
halakon.
- Halo kumprimentu konaba norma moras trasmisseveis, iha fatin servisu,eskola,
liliu bainhira mosu epidemia.
- Halo internamento ka tratamento espesial ruma ba individu bainhira mosu situasaun
ruma ne'ebe preujudika Saúde publika, sei define liu husi lei espesial Saúde nian.
4.
Implementasaun
Interesante tebes Ami hakarak hare ninia
implementasaun konaba Autoridades de vijilansia sanitarios iha Ministerio da
Saúde, durante observasaun ami nia Autoridades ida ne’e depois entre em vigor
dekretu lei ida ne’e iha tinan 2005 e kuaze tinan 10(entre 2005 a 2015) nia
laran ita la hare nia implementasaun ba lei ida ne’e. hanesan estabelesimento Autoridades vijilansia
sanitaria iha nivel Nasional ou nivel Munisipais sira hanesan Dekreto Lei
ida ne’e haruka, maibe lolos sekarik estabelesimento tuir dekreto Lei ida ne’e
haruka mak Ministerio da Saúde iha posibilidade boot atu bele halo intervensaun
vijilansia sanitaria iha baze. Tamba tuir ami nia observasaun katak tamba
Ministerio da Saúde la implementa Dekretu Lei ida ne’e nune’e lolos bele
konsidera kaduka tamba la ezukuta depois de data publikasaun nune’e ami nia
hare katak nia implementasaun ba politika ida ne’e la diak. Tamba nia
ezekusaun ladiak nune’e so depois de
tinan 10 mak Governante sira foin bele foti hikas dezisaun hodi enkuadra
Autoridade Vijilansia sanitaria inklui autoridade sira seluk hodi enkuadra hamutuk
ba iha Instituisaun Publika ida maka liu husi Dekreto Lei no 26/2016 de 29 de
Junho kria Autoridade de Inspesaun, Fiskalizasaun da Etividades ekonomia
sanitaria e Alimentar (AIFAESA IP) ne’ebe estabelese iha gabinete do Primeiro
Ministro nia okos.
5.
Rekomendasaun
Tamba haktuir politika VI Governo
Konstituisional hodi integra ajensia de kontrole sira ba sai AIFAESA maka papel
ministerio da Saúde parese minimu, maibe atu asegura nia implementasaun iha
baze maka prezisamente apoiu servisu
hamutuk ho AIFAESA hodi bele mantein kordenasaun ba nia implementasaun lei
konaba AIFAESA.
#final#