Sabtu, Desember 02, 2017

AUTORIDADE VIGILANSIA SANITARIA TIMOR-LESTE

Materia Health Policy
Politika Saúde ne’ebe  implementa iha Timor-Leste
“AUTORIDADE VIGILANSIA SANITARIA”
Tugas Individu
Nama : Santana Martins

AUTORIDADE VIGILANSIA SANITARIA TIMOR-LESTE
A.      DECRETO LEI NO 14/2005 de 22 de Novembro konaba 
AUTORIDADES DE VIGILANCIA SANITARIA
1.      Introdusaun
Vijilansia sanitaria define husi lei sistema da saude Timor-leste, ne’ebe konjuga ba asaun ne’ebe diak hodi elimina, deminui ou preve riskus Saúde nian no interven problemas sanitarius dekorente ba Meio Ambiente, produsaun no sirkulasaun ba bens e prestasaun de servisu ne’ebe interesadu ba Saúde, no ida ne’e nudar elemente fundamental ida husi Sistema Nasional da Saúde nune’e para ser efikasia presisa korpu organizasaun e hirarkia Autoridades de Vijilansia Sanitaria
Vijilansia sanitaria definidu iha Sistema nasional ne’ebe dekreta iha Lei no 14/2004 de 24 de Novembro ne’ebe loke dalan servisu nasional da saude atu bele estabelese regras de nomeasaun, kompetensia no funsionamento entidades nebe ezerse poder ba autoridade de Vijilansia Sanitaria, nune’e bele iha intervensaun husi estado iha defesa ba saude publika liu husi kontrolu no elimisaun dos fátores de risku e pela tomada de medidas restritivus e korektivas ba situasaun suspetivus nebe kauza no preujudika saude ne’ebe grave no saude ba pessoal ka populasaun  
2.      Komponente
Komponente ne’ebe mensianadu iha dokumentu ida ne’e    ho ójetivu atu iha estabelesimentu Autoridade Vijilansia sanitaria ida ne’e, Autoridade de Vijilansia Sanitaria ho ninia kompetensia jeral, nune’e mos kompetensia ne'ebe  mak delega ba Autoridades de Vijilansia Sanitaria Distritais(municipios) nune’e mos delega kompetensia sira ne’ebe mak partense ba estrutura Autoridade Vijilasia Sanitario nian inklui kompetensia Sekretario permanente, Komptenesia do Ministro da Saúde nune’e mos Normas de Aktuasaun .
3.      Kompetensia ba autoridade nasional Vijilansia de  Sanitaria
a.       Oinsa atu mak atu bele iha defeza ba Saúde publika, levanta atos ba infrasoens ba normas jerais sira no remete ba autoridade komponentes ba kontra ordenasoens sira bainhira indikadu kazu aktus kriminais, Autoridades mos iha kompetensia atu bele iha ordena provisoriomente  ba suspensaun ka enseramento ba lisensa sira bainhira iha infrasoens sira ne'ebe  grave nune’e mos bele iha auto defesa ba siguransa Saúde publika nian., bainhira nessesita Autoridade ida ne'e bele hetan apoiu husi parte autoridades administrativas e siguransa hanesan polisia nasional.
b.      Compete mos ba autoridade vijilansia sanitaria munisipais maka
-          iha kapasidade fo Pareser autorizasaun ba iha empresas ka entidades sira bainhira hakarak halo obras ruma ne'ebe bele fo impaktu ba Saúde publika,
-          ezerse knar hodi vijilansia ba iha armazem lokais sira, nune’e mos produtos lokais, hodi inspesiona kondisaun Saúde no amibiente nune’e mos foti medidas nesesarius hodi deminui ou halakon fátor risku ne'ebe identifikadu no provisoriamente bele prende asset ou bele hapara atividades refere.  
-          Notifika ba iha autoridade kompetente ba iha empresa lokais konaba kondisaun 
       operasional ne'ebe la nessesita ne’ebe detetadu no halo prosesu sansaun tuir lei
       aplikavel hanesan koima, hapara provisorio ka hasai lisensia de autorizasaun ou 
       karik bainhira sira atu halo prosesu renovasaun.
-          Kontrolu  ba kualidade be mos ne'ebe ba konsume publiku nia, garafas, ka tanki 
        no be matan ebe utiliza husi komunidade, fo hatene mos ba autoridade kompetentes
        bainhira presiza konaba medidadas ne'ebe adopta hodi minimiza ou halakon risku ba
       Saúde, bele mos foti dezisaun provisorio husi nia tarefas to’o bainhira ninia risku iha bele 
       halakon.  
-          Halo kumprimentu konaba norma moras trasmisseveis, iha fatin servisu,eskola, 
       liliu bainhira mosu epidemia.
-          Halo internamento ka tratamento espesial ruma ba individu bainhira mosu situasaun
       ruma ne'ebe preujudika Saúde publika, sei define liu husi lei espesial Saúde nian. 
 
 
4.     Implementasaun
Interesante tebes Ami hakarak hare ninia implementasaun konaba Autoridades de vijilansia sanitarios iha Ministerio da Saúde, durante observasaun ami nia Autoridades ida ne’e depois entre em vigor dekretu lei ida ne’e iha tinan 2005 e kuaze tinan 10(entre 2005 a 2015) nia laran ita la hare nia implementasaun ba lei ida ne’e. hanesan estabelesimento Autoridades vijilansia sanitaria iha nivel Nasional ou nivel Munisipais sira hanesan Dekreto Lei ida ne’e haruka, maibe lolos sekarik estabelesimento tuir dekreto Lei ida ne’e haruka mak Ministerio da Saúde iha posibilidade boot atu bele halo intervensaun vijilansia sanitaria iha baze. Tamba tuir ami nia observasaun katak tamba Ministerio da Saúde la implementa Dekretu Lei ida ne’e nune’e lolos bele konsidera kaduka tamba la ezukuta depois de data publikasaun nune’e ami nia hare katak nia implementasaun ba politika ida ne’e la diak. Tamba nia ezekusaun ladiak  nune’e so depois de tinan 10 mak Governante sira foin bele foti hikas dezisaun hodi enkuadra Autoridade Vijilansia sanitaria inklui autoridade sira seluk hodi enkuadra hamutuk ba iha Instituisaun Publika ida maka liu husi Dekreto Lei no 26/2016 de 29 de Junho kria Autoridade de Inspesaun, Fiskalizasaun da Etividades ekonomia sanitaria e Alimentar (AIFAESA IP) ne’ebe estabelese iha gabinete do Primeiro Ministro nia okos.

5.     Rekomendasaun
Tamba haktuir politika VI Governo Konstituisional hodi integra ajensia de kontrole sira ba sai AIFAESA maka papel ministerio da Saúde parese minimu, maibe atu asegura nia implementasaun iha baze maka prezisamente  apoiu servisu hamutuk ho AIFAESA hodi bele mantein kordenasaun ba nia implementasaun lei konaba AIFAESA.



#final#

Di Depan dan Belakang