Bainhira ita rona lifuan dezenvolvimentu
iha ita nia futar tilun, iha tempu uluk karik husi ibun ba ibun ka atualmente idéntiku
liu ho plataforma media sosial sira. Iha tempu ne’ebé hanesan ita nia kakutak
funsiona no hamosu imajinasaun konaba mudansa ruma katak ita nia moris atual
ne’e sei muda an husi kondisaun atual ba fali seluk ida, normalmente expetativa
iluzionismu maibé sempre mosu uluk maka ‘moris di’ak’.
Barak liu povu sempre expekta ‘moris
di’ak’ ne’e, espésia nu’udar objetu tánjivel ida ona mak sempre sei akontese,
bainhira ita nia sensu krítiku ne’e laiha atu halo balansu seluk, maibé sei akontese
opózitu katak expetativa ne’e bele negative, bainhira ita nia sensu krítiku
ne’e sei funsiona! Tanba individuu kritiku nia kakuta ne’e, filozofikamente
fasil aseita oinsa mak idane’e bele akontese kuandu lahó teste dialétiku ruma.
Pensamentu krítiku ne’e akontese tanba iha nia kakutak laran nia konsidera
moris di’ak ne’e ‘abstratu’ presija kompleta ho lei nomos polítika. Entaun
individuu ne’ebé ho pensamentu krítiku filozofikamente nia nia iha kuriozidade
atu halo desijaun bainhira de’it nia kompriende ona: (a) assuntu; (b) objetivu; (c) artikulasaun ideias; (d) konkluzaun
prinsipál husi assuntu ne’e mak saida. “A crítica racional busca avaliar as ideias e
teorias com base na lógica e na razão. Ela analisa os argumentos apresentados, identifica
falácias e inconsistências, e busca estabelecer uma base sólida para o
conhecimento”
Atu atinje faze idane’e, la’os ema hotu-hotu bele banati
bainhira lahó partisipasaun direta, ne’e tantu feto nomos tantu mane no liuliu
maka labarik sira. Nu’udar rekoñesida iha ‘Framework” konaba direitus umanus
atual nian, basá partisipasaun hanesan “essential
oil” ba prosesu dezenvolvimentu hotu-hotu.
Fila-fali ba elementu haat konaba harii mundu ba
komunidade feto ida bele sai krítiku, laseluk la leet sosiedade maka tenke
sentraliza feto no labarik feto sira sai sentru ba dezenvolvimentu nasional
ninia implementasaun ba sidadaun sira. Portantu koa’lia konaba mudansa polítika
iha Sistema edukasaun nia impaktu ba feto no labarik feto sira, ne’e nesesáriu ho
razaun rua tuir mai: muda atu bele iha garantia ba justisa sosial, muda atu
bele iha garante partisipasaun ne’ebé justu, iguál, equitável ba sosiedade
tomak, inklui feto no labarik-feto sira nu’udar elementu espesial ida husi
mudansa.
Mudansa ne’e bele vertikál refere ba protesaun polítika estadu
nian ba sidadaun sira bele mos orizontál refere ba oinsa konxiensializa ema
hotu sai konxiente no amigável ba elementu sosial hotu-hotu ne’ebé agrupa an
sai nu’udar kamada boot hanaran sosiedade, hafoin de intervensaun polítika
nasional sira.
Ne’e importante tanba mudansa polítika nasional edukasaun
nian husi perspetiva direitus umanus, importante maka halakon barreiras sira
kontra feto no labarik sira nia partisipasaun. Atu atinje idane’e, iha pilár
direitus umanus haat ne’ebé importante atu presija hatene maka prinsípiu: A4
hanaran available, accessible, adaptable
no acceptable, bele konfirma iha livru HRC-UNTL, 2022 ho títulu “AMI NIA
DIREITUS UMANU, AMI NIA FUTURU”
Durante ne’e ita laiha dúvida ho lei mesmu ke koñesementu
feto no labarik feto sira nian sei limitadu, maibé tuir observasaun autór mak
presija iha melloramentu ba polítika nasional sira ne’ebé atu aplika ba
dezenvolvimentu edukasaun iha rai laran, hanesan lei naktemik hela maibé polítika
implmenta buat ketak ida. Faktus provável bele konfirma iha katak direitu ba
edukasaun dadaun ne’e prevé tiha ona iha lei inan, maibé ladauk iha implementasaun
polítika edukasaun ida maka bele halo rahun barreira sira ligadu ho prinsípiu
A4 iha leten!
Referensia di’ak ida, media online Diligente publika iha
tinan 2023 liuba dehan iha Timor Leste feto ho porsentu 23 de’it maka iha
kapasidade atu prevene an husi isin rua sedu, restu lae? Ne’e dezafius boot id
aba futuru, nu’udar ita hotu hatene isin-rua sedu iha Timor ohin loron sai
nu’udar barreira ba feto sira nia partisipasaun, iha ne’ebé mane aproveita tiha
dezafisu ne’e sai nu’udar priviléjiu ekonómiku, sosial hodi kontrola no aliena tiha
feto nia partisipasaun tanba feto nia funsaun tuir konseitu sosiedade timor
Leste, importante maka kaer metin ba sentimentu “kariñu’ maske ilójika entermus
ekonomia, sosial no kultural tanba laiha espasu ba ema hotu nia direitu nu’udár
ema ida. Aat liutan polítiku ilizionísta sira kontinua motiva feto sira ho
slogan mamuk be dehan “feto forte nasaun forte’, maibé forte apenas ba hahoris
de’it oan barak-barak ba mane hodi satan nia oportunidade sira konaba
asesibilidade iha públiku ligadu ho dezenvolvimentu.
Ne’e presija kestiona tanba ko’alia konaba impaktu husi
polítika nasional ba labarik nian, ho baze direitus umanus ne’ebé dehan katak
“diversidade’, basá entre feto no labarik feto sira ne’e, iha balu nu’udar ema
ho defisientes ne’ebé mak nesesita hela kondisaun espesiál, atu sira sai husi
obskuranísmu polítika falsu ne’ebé kontinua la leno feto no labarik feto sira
alkansa vizaun “inkluzividade” ne’e.
Segundu tinan 2003 liuba, estadu Timor Leste mos ratifika
konvensaun direitu labarik nian, maibé sei akontese labarik balu iha munisípiu
inkluindu kapitál asesu de’it haris fatin eskola nian mos bee laiha, satan
fasilidade espesiál sira, mesmu ke ita introdus ona polítika inkluzaun iha rai
laran. Aat liu tan iha área remotas ei akontese labarik balun (ema ho
defisiensia) obrigatoriamente tenke hakotu nia eskola tanba la aguenta ho
distansiamente entre eskola no uma ho kondisaun Estrada!
Iha parte seluk, kontinua akontese slogan mamuk husi
polítika nasional atual nian, ‘labarik maka future nasaun nian’ ha’u
dezakredita, tansa labarik sira la’os prezente, katak presija iha polítika
nasional ne’ebé amigável ba sira agora?
Iha konvensaun internasional direitu labarik iha
prinsípiufundamental ida naktemik “Interese di’ak liu ba labarik’ iha artigu 3,
ne’e katak sai desijaun no implmeentasaun ba labarik ne’e tenke justu, lahó
distinsaun ba kualkér parte, importante mak protesaun!
Ikus liu, timor leste mos adota ona modelu edukasaun
rekorrente no edukasaun espesial ho natureza atu eduka hikas fali estudante
feto hirak ne’ebé lakon ona sira nia direitus no idade ba edukasaun tanba de’it
isin-rua sedu? Maibé autór sei nafatin dúvida no preokupa, pesoal hirak ne’e
konsege finaliza nia estuda fali ka lae? Tanba iha Timor Leste asuntu hirak
hanesan ne’e sei konsidera hanesan segredu, falta protesaun entermus diretu substantivu
no prosesual. Infelismente injsutisa no diskriminasaun hasoru feto no labarik
feto ba sosiedade no polítiku Timor Leste ne’e nu’udar distinu ‘mero’ ba feto
sira tenke sira tanba ulun fatuk tos ko’alia la rona, enves dehan keta
sosiedade mak larona!
Francelino D.S. Serra (HRD)
Hakerek 5/2/2024
Tidak ada komentar:
Posting Komentar