SANTANA MARTINS
Nuudar mundu ne'e muda ho evolusaun
teknolojia, klimátika, polítika no ekonomia, iha prátika interligadu sira
ne'ebé iha balansu pozitivu ho objetivu ambientál no sosiál sira ba natureza,
ema no negósiu nia diak. Iha fronteira ne'e mak ekonomia vermelha, modelu
ekonómiku ida-ne'ebé fó prioridade ba susesu moris-di'ak umanu no igualdade
sosial, enkuantu hamenus risku ambientál no defisiénsia ekolojika. Maibe
ekonomia green katak sá? Tuir definisaun, ekonomia green mak prátika
dezenvolvimentu sustentavel liuhosi apoiu ba investimentu públiku no privadu
hodi kria infraestrutura sira ne'ebé promove sustentabilidade sosiál no
ambientál sira. Importánsia husi ekonomia green mak atu dudu ekonomia sira atu
sai sustentavel liu no ki'ik liu karbonu, no asegura katak rikusoin naturál
sira kontinua fornese rekursu no servisu ambientál sira ba ita-nia moris-di'ak
ne'ebé kontinua.
Saida mak prinsípiu lima husi
ekonomia Verde?
Bazeia ba modelu ida-ne'ebé foka liu
ba ema no natureza, bele rezumu prinsípiu sira husi ekonomia green hanesan tuir
mai:
* Ben-estar: nu'udar modelu
ida-ne'ebé foka liu ba ema, ekonomia green buka katak ema hotu bele hasa'e
sira-nia moris-di'ak, la'ós de'it iha termu ekonómiku, maibé mós iha termu
kapitál umanu, sosial, fiziku no kulturál nian. Nia fó prioridade ba asesu ba
koñesimentu no edukasaun, teknolojia no prosesu produsaun ne'ebé amigavel liu
ba ambiente, no infraestrutura sustentavel sira, hodi permite ema sira atu
prosperu no tratamentu sustentavel ba natureza no ita-nia rekursu naturál sira.
* Justisa no boa governasaun:
ekonomia green promove boa governasaun tanba bazeia ba instituisaun sira ne'ebé
responsavel, transparente no reziliente. Nia promove desizaun desentralizadu no
diálogu nakloke, no mantein interese ne'ebé iha husi prosesu foti desizaun.
Hodi ezije apoiu públiku ne'ebé luan, ida-ne'e enkoraja kolaborativu atu
rezolve problema.
* Eliminasaun pobreza: Hodi loke setór ekonómiku foun hotu
ne'ebé presiza abilidade no formasaun foun, tranzisaun ba ekonomia vermelha oferese
investimentu no oportunidade boot ba kriasaun empregu. Ekonomia Verde ne'e
inkluzivu no la-diskriminatoriu, tanba promove igualdade iha distribuisaun
rendimentu no oportunidade, no hamenus diferensa entre ema.
* Efisiensia enerjia:
Ekonomia ne'ebé di'ak liu foka liu ba utilizasaun rekursu ho efisiénsia, ho
forma sirkular, hodi hamenus lixu ba mínimu. Nia hakarak atu halo rebalansu ba
modelu bazeia ba konsumu ba modelu ida-ne'ebé sustentavel liu iha utilizasaun
rekursu naturál sira.
* Dezenvolvimentu ki'ik
iha karbonu: Ekonomia green ne'e bazeia ba utilizasaun fonte enerjia renovavel
- hanesan solar, anin, hidroeletrika no hidrogénsia - ne'ebé hamosu emisaun CO2
ne'ebé ki'ik ka laiha. Ekonomia ne'ebé ki'ik iha karbonu mós promove
eletrisidade ne'ebé luan - ho enerjia ne'ebé prodús sustentavel husi fonte
renovavel - iha indústria, mobilidade no aspetu sira seluk husi vida.
Ekonomia Verde iha
perspetiva ba tempu naruk, hodi foka ba oinsá rekursu sira uza atu aumenta
valór ba sosiedade. La'ós de'it kona-ba fonte kombustivel ho karbonu menus,
maibé mós kona-ba oinsá atu promove efisiénsia no rekursu ne'ebé sufisiente
hodi kria rikusoin, reziliensia no moris-di'ak ba sidadaun sira ohin no aban,
maski respeita de'it limitasaun ekolojika sira iha ita-nia planeta. Husi
investimentu iha saúde laran to'o prátika sustentavel sira, karakterístika
ekonomia green ne'e inkluzivu no la-diskriminatoriu. Ida ne'e hanesan modelu
ida-ne'ebé, aleinde hadi'a moris-di'ak, garante redusaun signifikante iha risku
ambientál no rekursu sira-nia falta.
Oportunidade negósiu
saida de'it mak iha tranzisaun ba ekonomia green?
Dezafiu ba kompañia
sira ne'ebé muda ba ekonomia ne'ebé di'ak mak atu kria kreximentu ekonómiku no
mós atu promove relasaun simbiotiku no pozitivu entre natureza no ema.
Oportunidade negósiu sira ekonomia Verde nian ne'e ko'alia liu kona-ba kriasaun
ambiente saudavel no promosaun moris-di'ak ba ema hotu liu husi enkoraja
utilizasaun teknolojia no prátika sira ne'ebé ki'ik iha karbon, no uza
teknolojia sira ne'ebé bazeia ba enerjia ne'ebé moos no renovavel. Tranzisaun
ba modelu negósiu ekonómiku ne'ebé di'ak mak nesesáriu ba kompañia sira atu
alkansa meta dezenvolvimentu sustentavel. Sirkulu virtuál ida-ne'e enkoraja
efisiénsia rekursu no enerjia no promove produsaun sustentavel, hodi permite
utilizasaun teknolojia, prosesu no produtu ne'ebé amigavel ba ambiente.
https://tatoliromanfoun.blogspot.com/2023/02/saida-mak-ekonomia-green-definisaun-no.html
Pilar sira ne'ebé define sustentabilidade iha negósiu
Sustentabilidade
signifika valór. Definisaun ida-ne'ebé bele sumáriu hanesan abilidade atu
satisfás nesesidade sira ne'ebé ita iha sein estraga nesesidade sira husi
jerasaun sira iha futuru. Ideia ne'e bazeia ba pilár tolu ne'ebé afeta modelu
negósiu no ninia abilidade atu hetan lukru, maibé la estraga ambiente. Ka buat
ne'ebé hanesan, ida-ne'e implika prátika negósiu sustentavel ne'ebé tau sees
husi asaun sosiál no traballu ne'ebé la etiku.
Sustentabilidade
tradús ba valór. konseitu ida-ne'e sai ona foku ba atensaun tanba mundu tomak
sai konsiente kona-ba luta hasoru mudansa klimátika tanba presaun ne'ebé
aumenta husi klase médiu globál ba rekursu xave sira. Poluisaun tasi-ibun no
anin ne'ebé hamosu perigu maka'as ona ba mekanizmu sira ne'ebé bele hadi'a fali
planeta nia saúde.
Ho razaun ida-nee,
Akordu Paris tinan 2015 impoin redusaun ba sunu-rai globál to'o menus husi grau
2 Celsius iha relasaun ho era pre-indústria iha tinan 2050, ne'ebé ho objetivu
ida-ne'ebé implika esforsu boot iha ekonomia tomak. Aleinde nee, Nasoins Unidas
(ONU) estabelese ona Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) 17 .
Sustentabilidade
signifika saida ba empreza sira?
Maibe
sustentabilidade signifika saida ba kompañia sira? Sustentabilidade sai ona
imperativu ba negósiu no signifika katak kompañia sira tenke evita impaktu
negativu ba ambiente. Iha dalan oioin atu negósiu ida bele sai sustentavel:
hodi hili enerjia ne'ebé moos, halakon emisaun karbonu, uza materiál sustentavel,
no adopta polítika viajen sustentavel.
Apoia kliente sira,
fornese solusaun sustentavel sira
Solusaun ba kompañia
sira
Solusaun e-Indústria
Fasilita progresu
sustentavel hamutuk
Iha Enel X ami
rekomenda solusaun ba problema sira iha estratéjia sustentabilidade negósiu.
Ami apoia kliente sira-nia kompromisu ba prosesu eletrisifikasaun enerjia no
abandona kombustivel fosil. Estratejia ida-ne'ebé estende ba transporte,
edifísiu no lighting no aumenta ba sustentabilidade. Emerjensia klimátika halo
urjente liu atu hamenus emisaun karbonu hodi hapara sa'e temperatura ne'ebé
perigu ita-nia dalan moris no ita-nia oan sira-nia futuru. Hodi hadi'a
utilizasaun enerjia, eletrikasaun ba termus, uza hidrogénsia ne'ebé prodús ho
enerjia renovavel sira ho kustu ki'ik nu'udar matéria-moruk iha prosesu balun,
hanesan medida balun ne'ebé halo indústria hakbesik liután ba meta zero emisaun
karbonu no sustentabilidade, tuir firmade konsultadora McKinsey & Co.
Ezamina utilizasaun
enerjia hodi aproveita oportunidade sira
Buat sira-ne'e hotu
mosu tanba kompañia sira haree didi'ak oinsá sira uza enerjia no oinsá sira
halo interasaun ho rede eletrisidade nasional. Iha Enel X, ami uza teknolojia
dijitál hodi fó dalan ba ami-nia kliente sira atu aproveita oportunidade sira
ne'ebé loke ona hodi halo revizaun ba sira-nia uzu enerjia no buka dalan atu
salva kustu no hasa'e reseita. Ami nu'udar aseletrador, katalizador, iha
prosesu eletrisidade no deskarbonizasaun ba ami-nia kliente sira bainhira sira
instaladu modelu negósiu sustentavel ida.
Konesimentu mak
kbiit. Ami ajuda ami-nia kliente sira hetan enerjia ne'e ho software ne'ebé
monitoriza sira konsume enerjia ne'ebé barak no uza iha neebe.
Parte sira seluk husi ami-nia software suit asegura katak
fatura sira-ne'e transfere ho loloos no deteta erru sira, prodús relatóriu
sustentabilidade no estatístika sira seluk, ka analiza ne'ebé bele hadi'a
utilizasaun enerjia. Ami-nia servisu konsultasaun bele oferese konsellu kona-ba
dalan sira atu deskarboniza no hadi'a sustentabilidade negósiu, no ho ida-nee,
valór.
Atel X ami globál iha
ami-nia ámbitu no mós iha ami-nia perspetiva. Ami-nia negósiu halibur
koñesimentu no esperiénsia ne'ebé fó ona ba ami nu'udar lider merkadu ho
teknolojia ne'ebé foun liu. Ami tau buat hotu iha ami-nia kliente sira-nia
servisu atu sai parseiru estratéjiku ida-ne'ebé kompromete ba sira-nia tranzisaun
enerjia.