Jestaun ba Fornesimentu Medikamentu iha
Pharmacy.
Jestaun ba Medikamentu (inventáriu) iha farmasia mak
investimentu ne'ebé presiza kapitál boot ne'ebé sufisiente. Jestaun ba
fornesimentu ai-moruk iha farmasia presiza tebes tanba relasiona ho atendimentu
ba pasiente sira no fó impaktu ba funsaun merkadoria no finansia farmasia.
Jestaun ba fornesimentu ne'ebé loos bele antisipa pasiente sira-nia nesesidade
ne'ebé dala barak la bele previza.
Tuir Schroeder (2000), inventáriu mak materiál stock ne'ebé uza
atu halo fasil ba produsaun ka hodi satisfás kliente nia Rekizitu sira.
Projeitu fornesimentu mak sasán ruma ne'ebé inklui sasán ne'ebé kompañia ida
mak na'in ho signifikasaun atu fa'an iha tempu esforsu ruma, ka sasán
fornesimentu ne'ebé sei iha prosesu produsaun servisu, ka sasán fornesimentu
ne'ebé hein atu uza iha produsaun prosesu ruma (Rangkuti, 2004).
Fornesimentu aimoruk stock iha farmasia importante atu jere atu
pasiente sira-nia nesesidade bele hetan atendimentu iha tempu ne'ebé
determinadu, evita se tempu ruma akontese fluctuasaun presu aimoruk ne'ebé
sa'e, fornese backup ba fornesimentu ba kondisaun husu aimoruk ne'ebé la
determina, no bele hetan lukru husi fornesedór se iha diskontu.
·
Fornesimentu Funsaun iha Pharmacy
·
Farmasista sira mak responsavel ba jestaun prosesu fornesimentu
farmasia. Jestaun ho vontade di'ak sei ajuda farmasista sira atu bele kontrola
nesesidade fornesimentu no nesesidade tanba fornesimentu hala'o papél hanesan
fornesimentu no nesesidade. Tuir Yunarto no Santika (2005), inventáriu bele
klasifika tuir funsaun:
* Supply for Anticipation
·
Pharmacia presiza kontinua mantein fornesimentu hanesan pasu
anticipasaun ne'ebé halo ona - bazeia ba nesesidade períodu tempu ba nesesidade
iha tempu uluk ka iha futuru ne'ebé bele halo ona estimasaun ba nesesidade dook
hira mak sei presiza. Previzaun kona-ba fornesimentu iha farmasia hala'o atu
ajuda nesesidade iha nivel stock, no mós atu rezolve pedidu ne'ebé la hein hosi
kliente se iha tempu ne'ebé determinadu akontese aumentu ba pedidu nesesidade
ai-moruk.
* Fornesimentu momentu seguransa fluctuasaun stock
·
servisu atu rezolve fluktuasaun ne'ebé la bele prevee entre
fornesimentu no nesesidade no mós tempu lideransa. Tempu prinsipál mak períodu
tempu ne'ebé hahú halo arranju ba fornesimentu to'o fila fali. Inventariu
kona-ba defisiénsia potensiál sei akontese se persiza ka tempu lideransa boot
liu husi previzaun rezultadu. Tanba nee, iha fatin seguransa fornesimentu nian
iha farmátika ne'ebé bele ajuda nafatin atu kumpre orden ba pasiente sira maske
presu la tun.
* Lot-Size Inventory
·
Total boot mak númeru sasán balun ne'ebé tuir orden _ _ _ husi
sasán ruma ne'ebé depois ne'e kuda/terseiru parte/ fornesedór halo kuantidade
padraun ba prosesu entrega ba kliente. Inventariu boot ida-ne'e forma se sasán
sira ne'ebé sosa husi fornesedór boot liu ka rezultadu husi produsaun husi
fábrika boot liu tan husi nesesidade nesesáriu sira _ by sudden/urgent _
* Hedge Inventory
·
Inventariu hedge servisu atu proteje folin husi folin-boot sasán
fluctuasaun. Inventariu hedge ne'e util se iha momentu ne'ebé merkadu folin
sa'e tiha ona, kompañia ne'e sei hein ona inventáriu hedge ne'e ho folin ki'ik
ho Atu halo pagamentu uluk liu.
2. Aprovizionamentu
·
Aprovizionamentu mak atividade ida-ne'ebé bele realiza
nesesidade sira ne'ebé planeia no aprova ona . Aprovizionamentu ba aimoruk iha
farmasia baibain hala'o liu husi kompras / orden sira ne'ebé halo liu husi
ofisiál track tuir regulamentu lejizlasaun médiku .
3. Receitas
·
Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun sasán sira ne'ebé
to'o mai ho orden karta entre tipu adezaun aimoruk ka kuantidade ne'ebé haruka
. _ Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun espesifikasaun tipu ,
kuantidade , kualidade , tempu submisaun no folin ne'ebé lista ona _ iha orden
karta ho kondisaun ne'ebé fizikamente aseita . _ _
4. Armazenamentu
·
Prosedimentu _ no jestaun armazenamentu ai-moruk ne'ebé
apropriadu mak importante atu hala'o tanba ai-moruk ne'e mak fatór ida-ne'ebé
importante liu iha saúde servisu . Armazén aimoruk sira tenke nota buat balu
tuir mai hanesan:
* Medikamentu ne'ebé salva ona iha receptacle orijinál husi
fábrika (se aimoruk muda ba kontentór seluk , tenke prevene husi informasaun
klaru ne'ebé kontaminadu no hakerek), kontentór aimoruk mós tenke lori númeru
batch no data remata .
* Ai-moruk hotu tenke rai iha kondisaun ne'ebé di'ak , atu
nune'e bele garante seguransa no estabilidade.
* Sistema armazenamentu bele hala'o ho ai-moruk tratamentu klase
notísiu , preparasaun (liquidu, semisolid, no sólidu), estabilidade aimoruk
(hanesan influénsia) husi temperatura, naroman, no humididade, no mós arranja
bazeia ba alfabetu.
* Despeza uza aimoruk sistema FEFO (First Expiry First Out) no
FIFO (First in First Out) . FEFO ne'ebé mak ai-moruk ne'ebé besik ona ba loron
ne'ebé remata ona sei fó sai uluk liu, no FIFO ne'ebé katak ai-moruk ne'ebé
foin mai , sei fó sai uluk liu.
* Narkotika no psiko-tropiku tenke salva iha kopboard espesiál
odamatan rua ho dimensaun 40x80x100 cm .
* Narkotika no Psiko-Tropiku tenke rai iha kopboard
espesialmente halo _ tomak husi ai ka komponente seluk forte, no _ fasil muda
ho dimensaun 40x80x100 cm equipadu xave duplu . cupboard espesiál ida-ne'e tau
iha fatin seguru no la haree husi jerál no cupboard xave ne'ebé mak domina husi
farmasista designadu insurente / farmasista _ no empregadu seluk autorizadu .
_.
5. Dispozisaun
husi aimoruk sira ne'ebé lakon ona ka estraga tiha ona tenke
estraga tuir tipu no forma preparasaun.
6. Kontrola kontrolu
Kontrola stock aimoruk conducted using card stock loading _ name
medicine, date expiration, amount of income, amount of expenses, and remaining
supplies. Kontrola ida-ne'e ho objetivu atu mantein tipu no montante
fornesimentu tuir atendimentu atu nune'e la mosu vantajen no stock nakukun .
7. Relatoriu Rekording and Recording
hala'o hodi hatene dadus kona-ba aimoruk ne'ebé tama mai no sai
iha períodu tempu ne'ebé determinadu, enkuantu relatóriu mak halibur notas no
administrasaun atividade halibur dadus aprezenta ba parte interesadu sira
Reference :
- Rangkuti (2004) in https://www.materialbelajar.id/2016/04/teori-persediaan-pengertian-dunia.html
accessed on August 22 at 1:10
p.m
- Schroeder (2000) in https://www.materialsiswa.id/2016/04/teori-persiaan-pengertian-dunia.html
accessed on August 22 at 1:10
p.m
- Yunarto , Holy Icon and
Martinus Getty Santika . 2005. Business Concepts Implementation Series
in Inventory Management. Jakarta: Elex Media Komputindo .
- Decision Minister Health No.
1121/MENKES/SK/XII/2008 concerning Guidelines Technical Procurement Drug
Public and Supplies Health for Service Health Base
- http://aespesoft.com/pengelolaan-sediaan-farmasi-alat-kesehatan-dan-material-medis-habis-gunakan/
accessed on August 23 , 2019 at 15.00
- Regulation Minister Health
Republic of Indonesia No. 73 of 2016 concerning Standard Service
Pharmaceutical in Pharmacy
Tidak ada komentar:
Posting Komentar