Iha negosiu naran deit, armazén mak fatór importante ida-ne'ebé labele haluha. Negosiu farmaseutiku la'ós esesaun ida. Iha indústria farmaseutika, armazén nu'udar meiu ida hodi suporta produsaun no atividade operasaun ne'ebé funsiona hodi armazenamentu materiál sira-ne'ebé la distribui. Aleinde nee, armazén ne'e mós serve atu proteje materiál sira husi influénsia esterna no rodente, insetu, no proteje medicamentos husi estragus. Atu negósiu ida bele hala'o ho diak, presiza duni jestaun armazén ne'ebé loos ka buat ne'ebé dala barak temi hanesan jestaun armazén.
Iha jestaun armazenamentu iha
objetivu 4, inklui:
* Jere ema/officers (HR),
* Halo arranju atu simu sasán
sira,
* Regulasaun kona-ba
aranjamentu / armazenamentu sasán sira,
* Halo arranju ba servisu ba
pedidu sasán sira.
Objetivu ba jestaun
armazenamentu mak:
Fasilidade
* Fornese no arranja didi'ak
instalasaun/ equipamentu/ equipamentu ne'ebé presiza iha armazén.
* Uza fatin ho efetivu liu.
* Fornese manutensaun di'ak no
fasil ba fasilidade armazén hotu-hotu.
* Fasilidade atu muda.
2. Traballu nian
* Uza servisu ho efetivu liu.
* Redús risku asidente servisu.
* Akompanamentu ba supervizaun
diak.
Produtu sira
* Evita estragu ba sasán ka
afeta sira-nia kualidade.
* Evita lakon sasán sira.
* Halo arranju atu salva
espasu.
* Jestaun outflow - entry of
goods.
Rekizitu armazén (tuir GMP)
Atu bele hala'o ninia funsaun
ho loloos, armazén ne'e tenke prienxe rekizitu sira ne'ebé espesífika ona iha
Pratika Manufatura Diak Foun (PAM). Kondisaun sira-ne'e inklui:
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba servisu iha seksaun Armazén nian, inklui
prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun
materiál/produtu sira.
Armazén ne'e tenke luan,
naroman no bele rai materiál sira iha kondisaun ne'ebé maran, tuir temperatura,
moos no ordenadu.
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba seksaun armazén nian, inklui
prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun
materiál/produtu sira relasiona ho prosedimentu sira ba simu materiál,
armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida (protap) ne'ebé regula prosedimentu servisu ba seksaun armazén, inklui
kobertura.
Tenke iha área espesiál ida ba
armazenamentu materiál sira ne'ebé bele sunu ka esplosivu (hanesan tua-uvas ka
solvente orgániku).
Iha fatin espesiál ba produtu
ka komponente sira iha estatutu "kuarentena" no "Rekete"
nian.
Iha fatin espesiál ida ba sala
amostra ho kualidade kuartu hanesan sala produsaun (area grey).
Despeza materiál tenke uza
prinsípiu FIFO (First In First Out) ka FEFO (First Expired First Out).
Kapasidade armazenamentu
Buat ida-ne'ebé afeta maka'as
ba armazén nia funsionamentu mak armazén nia kapasidade rasik. Bainhira
determina kapasidade armazén nian, kondisaun ne'ebé tenke konsidera mak estadu
másimu.
Atu bele kalkula montante
kapasidade armazén ne'ebé tenke kumpre, presiza dadus kona-ba: (1) númeru orden
(kuantidade orden) iha períodu ruma ne'ebé hala'o, (2) montante stock seguransa
espesífiku, (3) variasaun ba xefia.
Sasan ne'ebé to'o sedu liu no
aat liu molok uza. Ka produtu ida-ne'ebé to'o tarde, ne'ebé permite kompetitor
sira seluk atu kaer parte merkadu. No sin, jestaun distribuisaun sai ona
dezafiu ida iha negósiu.
Definisaun Jestaun
Distribuisaun
Jestaun distribuisaun mak
prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador
ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu
materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.
Saida mak Distributor ida?
Distribuinte ida mak ema ne'ebé
fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk atu fa'an sasán sira-ne'e
diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese
modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé
fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.
Diferensa entre Distribuisaun
no Lojistika
Lojistika mak análogu ida ba
planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte
efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu,
seguransa, estrada transporte, monitorizasaun no armazén ba ro, etc.
Distribuisaun mak sistema
jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi
sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál
distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no
distributór terseiru parte.
Tanbasa mak Jestaun
Distribuisaun importante?
Jestaun distribuisaun mak buat
prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu
ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.
Jestaun distribuisaun mós iha
ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu
no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña
atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa
diretamente.
Benefisiu Jestaun Distribuisaun
Aleinde fornese lukru aas,
jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira
ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele
haruka tuir nesesidade.
Aleinde nee, bele mós hamenus
kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita
sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.
Dezafiu sira iha Jestaun
Distribuisaun
Dezafiu hirak-ne'e bele mai
husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.
Disturbios Naturais
Iha tempu hanesan tempu ne'ebé
la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.
Disturbansa Umanu
Rai-nakdoko, protesta, funu no
baku.
Disturbansa Transporte
Reparasaun ba veikulu,
manutensaun ba tempu tun no asidente sira, no entrega tarde.
Disrupsaun Ekonomika
Rezesaun, depresaun, redusaun
derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu
kumprimentu, etc.
Disrupsaun Produtu
Ida-nee inklui retornu produtu,
problema iha pakote no kontrolu kualidade.
3 Estratejia Jestaun
Distribuisaun
Distribuisaun Massa (Mass
Distribution)
Estratejia sira ne'ebé uza atu
to'o iha merkadu-em Jeral, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba
konsumidor jerál iha fatin hotu.
Distribuisaun Seletiva
Objetivu mak atu fahe ba grupu
balun, porezemplu, ba tipu produtor ka retallador balun hanesan farmas, loja
departamentu hig-end.
Distribuisaun Eskluziva
Distribuisaun
ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida.
Hili Sistema Jestaun
Distribuisaun
Hodi hili sistema jestaun
distribuisaun ne'ebé loos, depende ba objetivu distribuisaun ne'ebé ita-nia
organizasaun halo, no mós tipu no kanál saida mak ita-nia kompañia uza. Maibe
hanesan prinsípiu, rekomenda ba kompañia atu avalia kriteriu sira hanesan nee.
- Integrasaun no
kompatibilidade sistema legasaun ne'ebé fasil
- Eskalabilidade
- Seguransa
-Jestaun dadus no análize
-
Adaptabilidade.
Dala ruma bainhira negósiu ne'e
rasik halo ita-boot sira sai okupadu, ita husik buat ruma sai fraku hodi ita
bele fó atensaun liu ba sira. La bele haluha katak problema ne'e sei sai boot
liu to'o fó atensaun ne'ebé loos ba problema ne'e nia nesesidade. Ezemplu ida
kona-ba situasaun hanesan ne'e mak nesesidade atu hadi'a sistema jestaun
armazén nian. Armazén mak fatin ne'ebé fasil atu hetan lia-bosok. Iha buat
barak ne'ebé akontese iha tempu ida de'it entre orden sira ne'ebé tama mai,
orden sira ne'ebé sai mai, kolokasaun produtu fiziku, no funsionáriu oioin
ne'ebé koko atu kompleta servisu loroloron nian ho efisiénsia. Tanba ida-ne'e
hotu, sistema jestaun orden/inventoria/warehousing ne'ebé ho kualidade mak
investimentu ida-ne'ebé empreza hotu tenke halo ho matenek. Maibe oinsá mak imi
hatene bainhira mak tempu loos?
kresimentu negósiu nian
Negosiu ida-ne'ebé hetan
rezultadu di'ak mak meta ida ba na'in negósiu hotu-hotu tanba razaun ne'ebé
klaru - ne'e katak ita hetan rezultadu di'ak. Nee tenke buat ida-ne'ebé
kompañia sente orgullu tebes. Maibe ho susesu hanesan ne'e mak iha responsabilidade
foun ida-ne'ebé ikusmai bele hamosu problema se la trata ho diak. Kresimentu
signifika kliente barak liu, orden barak liu, produtu barak liu,
partikularmente fatin barak liu, no funsionáriu barak liu no barak liu tan.
Buat hotu ne'ebé akontese ona iha imi-nia armazén agora aumenta barak ona no
fasil liu atu trata buat ne'ebé sai fraku se la halo tuir dalan ne'ebé loos.
Tanba nee, ita presiza software ne'ebé sei halo parte hotu iha ita-nia prosesu
fluxu servisu integradu hodi mantein buat sira la'o ho diak.
kliente kontente
Sinal ne'ebé klaru liu katak
buat ruma la di'ak iha negósiu mak kliente ne'ebé la kontente. Desorganizasaun
iha armazén lori ba erru sira hanesan entrega tarde, entrega sala, ka kliente
sira promete buat ruma ne'ebé seidauk disponivel. Buat sira-ne'e hotu bele
evita ho fasil se iha de'it dalan ida atu halo dadus hotu-hotu atualiza iha
tempu reál no parte hotu-hotu husi orden ne'e organiza ona. Ho prosesu
automatizadu sira ne'ebé fornese husi software ho kualidade, traballador sira
sei hatene nafatin saida mak sira-nia pasu tuir mai no saida mak sira halo no
saida mak sira la iha iha armazén laran.
Lost Inventory
Bainhira
buat sira-ne'e sai ladi'ak, sira iha tendénsia atu sai ladi'ak deit. La iha
sistema reál atu rai sasán iha fatin fíziku iha armazén mak dalan fasil ida ba
sasán sira atu lakon. Ida-nee bele akontese iha dalan oioin. Ida primeiru mak
ida-ne'ebé baibain liu iha ne'ebé se imi la hatene atu buka buat ruma iha
neebe, imi bele soe ba fatin naran deit, ne'ebé imi nunka hetan. Segundu, la'ós
ema hotu mak ema ne'ebé laran-moos, no armazén ne'ebé nakonu ho armazén mak
oportunidade perfeitu ba traballador atu foti produtu ba sira-nia an rasik.
Naok iha servisu-fatin mak problema reál ida-ne'ebé tenke fó atensaun ne'ebé
di'ak atu prevene. Ikusliu, bainhira laiha rejistu kona-ba inventáriu tama ka
sai, produtu sira bele sai husi armazén ho inadvertensia ka nunka haruka. Buat
hotu-hotu ne'e bele evita hodi iha sistema armazén ba produtu. Ita bele halo
ida-ne'e tuir kategoria sira hanesan tipu produtu, kór, funsaun, dimensaun, ka
forma ruma ne'ebé ita hakarak. Arus, rins, no bins bele ajuda ita atu tau
ita-nia inventáriu hotu iha fatin nune'e fasil ba traballador sira atu hetan
bainhira sira hakarak halo enkontru.
Jestaun medicamentos mak
atividade lubuk ida-ne'ebé inklui selesaun, planeamentu, aprovizionamentu,
simu, armazenamentu, distribuisaun, destruisaun, kontrolu, no administrasaun.
Jestaun medicamentos importante tebes atu suporta atendimentu saúde ba pasiente
sira. Jestaun medicamentos nu'udar apoiante ida ba jestaun medicamentos
Ida ne'e importante tebes iha
servisu saúde nian, ne'e presiza halo atu hadi'a kualidade báziku.
Objetivu husi estudu ne'e mak
atu buka-hatene oinsá jestaun jestaun lojístika medicamentos iha instalasaun
farmasia iha Ospital Rejensia Batang QIM. Metodu ne'ebé uza mak kualitativu.
Dadus sira-ne'e halibur liuhusi
entrevista no kestionáriu sira. Numeru amostra iha estudu ne'e hamutuk ema
na'in 33. Bazeia ba rezultadu peskiza ne'ebé hala'o ona kona-ba jestaun medicamentos
iha uma,
Prosesu selesaun Paun QIM 93.9%
kategoria di'ak tebes, planeamentu 90.9% kategoria di'ak, aprovizionamentu
97.3% kategoria ne'ebé di'ak
tebes, 100% aseitasaun iha kategoria ne'ebé di'ak, 100% armazenamentu iha
kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% kontrolu iha kategoria ne'ebé di'ak, 90.9%
exterminasaun iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, no administrasaun iha kategoria
100%
Diak
tebes. Husi dadus ne'ebé hetan, peskizador sira bele hetan relasaun ho jestaun medicamentos
iha instalasaun ba Pharmacia Ospital QIM Batang.
Definisaun Jestaun
Distribuisaun
Jestaun distribuisaun mak
prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba
retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui
fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.
Saida mak Distributor ida?
Distribuinte mak ema ne'ebé
fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk ne'ebé fa'an sasán sira-ne'e
diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese
modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé
fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.
Diferensa entre Distribuisaun
no Lojistika
Lojistika mak análogu ida ba
planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte
efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu,
seguransa, roteiru ro nian, monitorizasaun ba ro, armazén no seluk tan.
Distribuisaun mak sistema
jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi
sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál
distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no
distributór terseiru parte.
Tanbasa mak Jestaun
Distribuisaun importante?
Jestaun distribuisaun mak buat
prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu
ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.
Jestaun distribuisaun mós iha
ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu
no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña
atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa
diretamente.
Benefisiu Jestaun Distribuisaun
Aleinde fornese lukru aas,
jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira
ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele
haruka tuir nesesidade.
Aleinde nee, bele mós hamenus
kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita
sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.
Dezafiu sira iha Jestaun
Distribuisaun
Dezafiu hirak-ne'e bele mai
husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.
Disturbios Naturais
Iha tempu hanesan tempu ne'ebé
la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.
Disturbansa Umanu
Rai-nakdoko, protesta, funu, no
baku.
Disturbansa Transporte
Reparasaun ba veikulu sira,
tempu susar ba manutensaun, no asidente sira, no entrega tarde.
Disrupsaun Ekonomika
Rezesaun, depresaun, redusaun
derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu
kumprimentu, etc.
Disrupsaun Produtu
Ida-nee inklui retornu produtu,
problema sira iha pakote, no kontrolu kualidade.
3 Estratejia Jestaun
Distribuisaun
Distribuisaun Mass
(distribuisaun Mass)
Estratejia sira ne'ebé uza atu
to'o iha merkadu-mas, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor
jerál iha fatin hotu.
Distribuisaun Seletiva
Objetivu atu fahe ba grupu
balun, hanesan ezemplu, ba tipu balun husi fábrika ka retallador sira hanesan
farmátika, loja departamentu aas.
Distribuisaun Eskluziva
Distribuisaun ne'e hala'o de'it
ba grupu limitadu ida. Porezemplu, produtor karreta sira husi Ford fa'an de'it
ba negosiante sira ne'ebé autoriza ona.
Hili Sistema Jestaun
Distribuisaun
Hili
sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos depende ba meta distribuisaun.
Metodu Distribuisaun
Medikamentos Diak (MDMD)
Metodu Distribuisaun
Medikamentos Diak mak matadalan ida-ne'ebé ho objetivu atu asegura kualidade
iha kanál distribuisaun tuir rekerimentu no uzu ne'ebé hakarak, no aplika ba
aspetu aprovizionamentu, armazenamentu no distribuisaun, inklui retornu ba Medikamentos
ka komponente Medikamentos iha liña distribuisaun. Iha matadalan tékniku
kona-ba métodu distribuisaun Medikamentos ne'ebé di'ak (MDMD), haktuir katak
instalasaun distribuisaun ida-idak tenke mantein sistema kualidade ida-ne'ebé
inklui responsabilidade, prosesu no pasu jestaun risku sira relasiona ho
atividade sira ne'ebé hala'o. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak
kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira-nian no integridade iha liña
distribuisaun nian sei mantein durante prosesu distribuisaun.
Aspetu sira husi Metodu
Distribuisaun Medikamentu Diak (MDMD)
Kona-ba Aspetu sira husi Metodu
Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD), hanesan Jestaun Kualidade,
Organizasaun, Jestaun, no Pesoal, Edifisiu no Ekipamentu, Operasaun, Inspesaun
Self-Inspesaun, keixa, Medikamentos no/ka Materia Medikamentos sira ne'ebé Fila
Fali, Kontrafeitu Allegedly no Retiru, Transporte, Distribuisaun Fasilidade
sira Iha Kontratu okos, Dokumentasaun
1. Jestaun Kualidade Jestaun
Kualidade mak karakterístika jerál husi item ida-ne'ebé hateten abilidade atu
kumpre rekizitu sira ne'ebé estabelese no aplika. Jestaun Kualidade iha aplikasaun
matadalan MDMD inklui sistema Kualidade, inklui estrutura organizasaun,
prosedimentu, prosesu no rekursu sira. Mantein Kualidade Assurance, ne'ebé
nu'udar asaun sistemátiku ida-ne'ebé garante konfiansa katak produtu ne'e iha
ámbitu servisu no dokumentasaun suporta kualidade.
2. Organizasaun, Jestaun, no
Pesoal Implementasaun no jestaun ba sistema jestaun kualidade di'ak no
distribuisaun loloos ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira depende
maka'as ba pesoál sira ne'ebé hala'o sira-nia servisu. Tenke iha pesoál ne'ebé
sufisiente no kompetente atu hala'o servisu hotu-hotu ne'ebé fasilidade
distribuisaun mak responsavel ba. Ema ida-idak nia responsabilidade tenke
komprende no rejista ho klaru. Pesoal hotu-hotu tenke komprende prinsípiu sira kona-ba
Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD) no tenke simu formasaun báziku no
avansadu tuir sira-nia responsabilidade. Tenke iha estrutura organizasaun ida
ba seksaun ida-idak ne'ebé akompaña husi gráfiku organizasaun ida-ne'ebé klaru.
Responsabilidade, autoridade no relasaun entre pesoál hotu-hotu tenke define ho
klaru
3. Edifisiu no instalasaun
Distribuisaun Ekipamentu sira tenke iha edifísiu no ekipamentu atu asegura
protesaun no distribuisaun ba Medikamentos no/ka substánsia Medikamentos sira.
Edifisiu sira tenke dezeña no adapta atu asegura katak kondisaun armazenamentu
ne'ebé di'ak mantein, iha seguransa ne'ebé adekuadu no kapasidade ne'ebé
sufisiente atu permite armazenamentu no tratamentu ne'ebé loos ba Medikamentos
sira, no área armazenamentu sira fornese naroman ne'ebé adekuadu hodi permite
atividade hotu-hotu hala'o ho loloos no seguru. Karik edifísiu (inklui
fasilidade apoiu) la'ós na'in rasik, tenke iha kontratu eskrita ida no jestaun
edifísiu ne'e tenke responsabiliza ba instalasaun distribuisaun. Tenke iha área
ketak no taka entre Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé
pendente ba desizaun seluk kona-ba sira-nia estatutu, inklui Medikamentos no/ka
komponente Medikamentos sira ne'ebé suspeita katak sei falsifika, fila,
rejeita, sei estraga, hasai, no lakon husi Medikamentos sira. no/ka materiál
médiku sira ne'ebé bele fahe.
4. Operasaun Fasilidade
Distribuisaun tenke hetan fornesimentu ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos
husi fornesedór sira ne'ebé hetan lisensa tuir lei no regulamentu atu minimiza
risku husi falsifikasaun Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tama iha
liña distribuisaun ofisiál nian. Selesaun ba fornesedór sira tenke kontrola
liuhosi prosedimentu eskritu no rezultadu sira ne'ebé dokumentadu no halo
revizaun periodikamente. Uza prosedimentu eskrita sira atu regula atividade
administrativa no téknika sira ne'ebé relasiona ho autoridade aprovizionamentu
no distribuisaun, atu asegura katak Medikamentos sira hetan de'it husi
fornesedór lisensiadu sira no distribui husi fasilidade distribuisaun
autorizadu sira. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak Medikamentos
no/ka komponente Medikamentos sira fahe de'it ba parte sira ne'ebé iha direitu
ka autoridade atu entrega Medikamentos ba públiku no monitoriza kada tranzasaun
ne'ebé halo ona, no hala'o investigasaun bainhira hetan deviasaun iha modelu
tranzasaun ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé iha risku
ba abuzu. Prosesu foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tenke hala'o
ho loloos tuir dokumentu ne'ebé disponivel hodi asegura foti Medikamentos no/ka
komponente Medikamentos ne'ebé loos. Ai-moruk no/ka sasán ai-moruk ne'ebé foti
tenke iha moris-di'ak ne'ebé sufisiente molok remata no bazeia ba FEFO. Tenke
rejista númeru grupu substánsia Medikamentos no/ka Medikamentos.
5. Inspesaun
ba auto-inspeisaun hala'o ho objetivu atu monitoriza implementasaun no
kumprimentu ho kumprimentu ho Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD).
Programa auto-inspeisaun ne'e tenke hala'o iha prazu ne'ebé define no kobre
aspetu hotu-hotu husi Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) nune'e mós
kumprimentu ba regulamentu estatutu, matadalan eskrita no prosedimentu sira.
Inspesaun ba an tenke hala'o ho forma independente no detalladu husi pesoál
kompetente sira ne'ebé empreza ne'e nomeia. Tenke rejista auto-inspeisaun hotu.
Relatoriu ne'e tenke kontein observasaun hotu ne'ebé halo durante inspesaun.
6. Rekursu,
Medikamentus no/ka materiál Medikamentus Returned, Allegedly Counterfeit, And
Withdrawal Items ne'ebé tenke disponivel bainhira trata keixa sira: Tenke iha
prosedimentu eskritu ida atu rezolve keixa sira. Tenke halo diferensa entre
keixa kona-ba kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk no keixa sira ne'ebé
relasiona ho distribuisaun. Rekursu sira tenke disponivel kona-ba oinsá atu
rezolve keixa sira inklui tempu ne'ebé presiza ba monitorizasaun no
dokumentasaun. Tenke iha pesoál ne'ebé nomeadu atu rezolve keixa sira. Kualkér
keixa kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus ne'ebé la prienxe
rekizitu tenke rejista no investiga ho kle'an. keixa no informasaun sira seluk
kona-ba produtu defisiente no suspeitu falsu sira tenke halo peskiza
(identifika) / halo revizaun no rejista. Kada keixa tenke grupu tuir tipu keixa
no halo análize ba tendénsia keixa. Medikamentu no/ka materiál Medikamentus
sira ne'ebé fila fali: Tenke iha prosedimentu eskrita ida ba tratamentu no simu
Medikamentus no/ka materiál sira ne'ebé fila fali. Fasilidade distribuisaun
sira tenke simu Medikamentus no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali
tuir rekerimentu sira husi indústria farmaseutika/fasilidade distribuisaun sira
seluk. Ai-moruk no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke rai
ketak husi ai-moruk no/ka komponente médiku sira ne'ebé kumpre rekerimentu ba
fa'an no iha área taka no ho liafuan klaru. Substansia Medikamentus no/ka
Medikamentus ne'ebé presiza kondisaun temperatura armazenamentu ne'ebé ki'ik
labele fila fali. Transporte ne'ebé uza ba Medikamentus no/ka substánsia
Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke asegura tuir rekizitu armazenamentu no
rekizitu relevante sira seluk. Medikamentu no/ka Materia Medikamentu Suspeitu
ba Kontafeitu: Tenke iha prosedimentu eskritu ida ba tratamentu no simu
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeitu katak sei
falsifikadu. Fasilidade distribuisaun sira tenke hato'o kedas relatóriu kona-ba
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak falsifikadu
ba ajénsia autorizadu. Substánsia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé
suspeita katak sei falsifikadu tenke kuarentena iha kuartu ketak, taka, no
marka ho klaru. Ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé
suspeita katak sira falsifikadu, distribuisaun tenke hapara, no relata kedas ba
ajénsia relevante. Bainhira konfirma tiha katak Medikamentus no/ka substánsia
Medikamentus ne'e falsu, tenke halo tuir kedas tuir instrusaun husi ajénsia
autorizadu. Hasai Medikamentus no/ka Komponente Mediku sira: Tenke iha
prosedimentu eskrita ida atu trata Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus
sira ne'ebé hanoin-hetan. Tenke forma ekipa espesiál ida-ne'ebé mak responsavel
ba tratamentu ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'ebé hasai tiha
ona. Medikamentu no/ka substánsia Medikamentus hotu ne'ebé hanoin-hetan tenke
tau ketak, taka ho seguru, no marka ho klaru. Prosesu armazenamentu ba ai-moruk
no/ka komponente ai-moruk ne'ebé hanoin-hetan tenke kumpre rekizitu
armazenamentu. Prosesu atu hasai Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus
tenke dokumentadu no relata progresu. Fasilidade distribuisaun sira tenke halo
tuir instrusaun atu hasai. Dokumentasaun kona-ba implementasaun hasai
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke disponivel nafatin iha
tempu ezaminasaun. plementasaun kona-ba hasai ai-moruk no/ka komponente
ai-moruk sira tenke informa ba indústria farmaseutika no/ka autorizasaun
distribuisaun. Dokumentu hotu-hotu kona-ba hasai Medikamentus no/ka komponente
Medikamentus sira tenke dokumentadu husi ema ne'ebé responsavel ba
Medikamentus.
7. Transportasaun jere didi'ak,
seguru no livre husi asesu husi parte la autorizadu. Identidade produtu la
lakon fasil. Dokumentu sira ne'ebé haruka (signatura, identidade, marka) fila
fali ba veikulu PBF nian Tuir rekerimentu armazenamentu produtu nian, Lina
klaru, Motorista sira hetan formasaun iha Metodu Distribuisaun Medikamentus
Diak (MDMD) Transporte Sub-kontatu, Parte terseiru kompriende kondisaun
armazenamentu nian, Kontratu sira inklui responsabilidade bainhira buat ne'ebé
la'o loos hakarak loos
8. Distribuisaun Fasilidade
Bazeia ba Kontratu a. Kontratu Fornesedor Responsavel ba atividade kontratu
nian Avaliasaun ba kompeténsia ne'ebé kontratu nian rekizitu simu-na'in mak
presiza Superviza kontratu simu-na'in hodi hala'o servisu kontratu nian tuir
prinsípiu no matadalan sira husi Good drug Distribution Practice (GDPc) (Audit)
Fornese informasaun eskrita ne'ebé tenke hala'o tuir kontratu simu-na'in b.
Kontratu Rekeridu Iha fatin, pesoál kompetente, ekipamentu, koñesimentu no
esperiénsia hodi hala'o servisu kontratu tenke kumpre rekerimentu sira ba
Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Kontratu Rekeridu tenke evita
atividade sira seluk ne'ebé bele afeta kualidade droga no/ka substánsia droga.
Relata kualkér insidente ne'ebé bele afeita kualidade droga ba kontratu-sira
ne'ebé fó ba sira ne'ebé fó droga
9. Dokumentasaun Atividade hotu-hotu tenke dokumentadu no
armazenadu pelumenus ba tinan 3 atu nune'e fasil atu halo tuir.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar