https://www.hilarispublisher.com/open-access/history-and-medical-interaction-of-omeprazole.pdf
Selasa, September 13, 2022
Kamis, September 08, 2022
REJISTU INVENTORIA
Inventory Control: Definisaun,Metudu,Benefisiu e Prosesiamentu.
Kontrola investimentu mak prosesu monitorizasaun & jestaun
ba inventáriu no armazén kompañia nian liuhosi rai stock iha nivel ne'ebé
hakarak.
Nia kontrola aspetu hotu-hotu husi inventáriu
husi sosa, simu, armazén, haruka, halo tuir, halo turnover no halo fila-fali
arranju.
Knaar xave husi kontrolu ba inventáriu mak
jestaun ba supply chain, ne'ebé trata dezenvolvimentu tipu inventáriu oioin,
hanesan matéria-morin, inventáriu iha prosesu servisu, produtu ne'ebé remata
ona, etc. aleinde servisu, no kustu mákina ba fatin ne'ebé organizasaun ka
kliente konsume produtu nee.
Atu hetan informasaun kle'an liután ita sei
diskute iha kraik:
Kontrola inventáriu no jestaun inventáriu
Maske sira na'in rua trata aspetu
inventáriu, kontrolu inventáriu la hanesan ho jestaun inventáriu. Kontrola
inventáriu servisu hamutuk ho inventáriu ne'ebé iha ona iha distribuidor nia
armazén.
Ida-nee presiza hatene produtu saida mak
iha ita-nia inventáriu no iha ne'ebé mak sira lokaliza iha ita-nia armazén. Ida
ne'e asegura katak inventáriu ne'e iha kondisaun di'ak no organiza ho maneira
ne'ebé minimiza kustu.
Jestaun inventáriu inklui prosesu negósiu
ba replenizasaun no previzaun produtu. Jestaun inklui bainhira atu halo
reordenasaun ba produtu no produtu hira atu halo orden, atu evita halai-sai
husi stock ka ka kaer inventáriu barak liu.
Ida-nee asegura katak fornesimentu ne'ebé
loos iha fatin ne'ebé loos, iha tempu ne'ebé loos, no iha kuantidade ne'ebé
loos. Ita bele alkansa jestaun inventáriu ne'ebé di'ak liu bainhira ita hadi'a
ita-nia kontrolu inventáriu.
Benefisiu kontrolu inventáriu nian
Benefisiu sira husi kontrolu inventáriu
nian haluan husi redusaun kustu to'o satisfasaun kliente nian. Kontrola
inventáriu ne'ebé di'ak sei salva ita-nia tempu negósiu, rekursu no osan.
Ita-boot nia kompañia bele hetan lukru
signifikativu husi fa'an, maibé se la kontrola Ita-boot nia inventáriu,
Ita-boot nia lukrabilidade negósiu nian sei sofre.
Iha ne'e mak benefísiu balun husi kontrola
inventáriu ba ita-nia negósiu.
Kontrola kualidade kontrolu
Hodi iha sistema jestaun inventáriu ida,
ita bele implementa kontrolu inventáriu ne'ebé di'ak liu. Se ita bele halo
monitorizasaun no jere aspetu hotu iha ita-nia stock, ita bele kontrola di'ak
liu kualidade.
Bainhira imi rai hela imi-nia inventáriu ba
tempu naruk, ne'e sei estraga liu. Ita bele evita ida-ne'e hodi asegura katak
stock sira-ne'e fila-fali liuhusi ita-nia armazén.
Kontrola inventáriu mós permite ita atu
halo monitorizasaun ba kualidade stock ne'ebé ita simu husi fornesedór sira.
* Dala hira de'it mak ita fila fali produtu
balun?
* Dala hira de'it mak ema haruka fali sasán
sira ne'ebé fila fali tanba sasán sira-ne'e estraga ona ka iha defisiénsia
seluk?
Haree oinsá produtu sira muda liu husi
ita-nia inventáriu bele hatudu problema ruma , no ajuda ita halakon deletasaun.
Kontrola organizasional
Kontrola inventáriu signifika katak ita iha
kontrolu organizasionál ba ita-nia negósiu. Sala stock ne'ebé organiza didi'ak
permite ita atu jere ita-nia merkadu no maximiza ita-nia investimentu iha
inventáriu fiziku.
Aspetu kontrola inventáriu ne'e importante
tebes atu hatene ita-nia stock iha ne'ebé no benefísiu ne'ebé ita bele uza atu
asesu ba stock nee.
Kontrola inventáriu kona-ba ita-nia
organizasaun stock ne'e importante tebes atu hala'o ita-nia kompañia ho diak.
Ida ne'e sei asegura katak ita-boot sira
iha unidade ne'ebé sufisiente atu halo tuir orden no iha stock seguransa.
Kontrola inventáriu ne'ebé efetivu mós sei ajuda ita atu evita stock mate ka
overstock.
Estadus seguransa serve hanesan buffer ida
atu hamenus risku ba sasán ne'ebé halai sai husi estadus. Dead stock mak
inventáriu ne'ebé la fa'an.
Kontabilidade loloos
Mantein rejistu inventáriu ne'ebé loos mak
importante tebes ba jestaun ba ita-nia rikusoin. Ida ne'e mós sei ajuda ita
kuandu halo auditoria. Hatene saida mak ita iha iha ita-nia rikusoin permite
ita hatene ita-nia estragu jerál no komprende ita-nia kompañia nia valór.
Regra kontabilidade finanseira no
regulamentu fiskál sira bele fó mandatu ba ita-nia kompañia atu iha konta
inventáriu fiziku. Bazeia ba númeru no folin ne'ebé loos iha ita-nia sistema
inventáriu no software kontabilidade .
Ida ne'e sei asegura katak ita-boot nia
kompañia bele halo auditoria sein kestiona ita-boot nia integridade
kontabilidade.
Ba prosesu kontrola no manutensaun
inventáriu ne'ebé pratiku liu, ita bele uza Kledo nu'udar ita-nia software
kontabilidade.
Kledo mak software kontabilidade ida-ne'ebé
bazeia ba kalohan ne'ebé iha karakterístika kompletu liu hotu-hotu, hanesan
kaer livru, fiskalizasaun, jestaun armazén, jestaun stock no asset, envoicing
no barak liu tan.
Ita mós bele koko atu uza Kledo ho gratuita
durante loron 14 ka ba nafatin liuhusi link iha dezeñu iha kraik:
Inventory Control Challenge
Kontrola inventáriu ne'e esensiál ba
operasaun negósiu ne'ebé efetivu maibé bele mosu mós dezafiu oioin.
Karik susar atu hetan tempu no rekursu
sira, no dezenvolve imajen kompletu kona-ba ita-nia inventáriu, liuliu se
ita-boot sira iha kompañia boot liu ka fatin inventáriu oin-oin.
Maibe, dezafiu sira-ne'e bele rezolve hodi
asegura kontrolu efetivu ba ita-nia inventáriu.
Dalan di'ak liu atu jere dezafiu sira-ne'e
hotu mak automatiza prosesu kontrolu inventáriu.
Iha kraik mak dezafiu balu ne'ebé ita bele
hasoru.
Buka tempu no rekursu sira
Halo jestaun inventáriu manualmente presiza
rekursu barak. Presiza osan no oras funsionáriu nian ba kontrolu manuál ba
inventáriu.
Maibe, se ita la fó prioridade ba kontrolu
inventáriu, ita sei lakon tempu no osan barak liu tan. Foti tempu atu
implementa oráriu regulár ida ba kontrolu inventáriu dedikadu. No mos, asegura
atu inklui kontrolu inventáriu iha ita-nia orsamentu.
Lee mós: Diskusaun kompletu kona-ba Sistema
Livru Hakmatek ba Dala-Dua iha Kontabilidade
Vizibilidade
Kompania sira ne'ebé iha stock boot,
armazén kompleksu, ka sira ne'ebé fa'an iha kanál oioin bele iha parte oioin
ne'ebé muda ba sira-nia inventáriu. Ida ne'e bele kria dezafiu sira ho
visibilidade.
Negosiu sira tenke iha imajen kompletu
kona-ba sira-nia inventáriu negósiu nian ba replikasaun, kontabilidade, fluxu
osan no objetivu ba fa'an. Lakon ita-nia inventáriu bele hamosu menus iha
kualidade inventáriu no bele kauza stock mate.
Relatoriu sira ne'ebé ita bele hetan liu
husi sistema software kontrolu inventáriu bele ajuda ita hasa'e ita-nia vizaun.
Porezemplu, ita bele hetan alerta.
Erru Umanu
Erru umanu ne'e evita duni bainhira empreza
sira kontinua iha fluxu inventáriu iha no sai husi sira-nia armazén sira.
Porezemplu, vendedor sira presiza haruka
fatura ne'ebé loos no tenke korresponde ho orden sosa no inventáriu fiziku.
Kualkér inagurasaun ne'ebé akontese iha faze ida-ne'e bele afeta ita-nia
kontrolu ba inventáriu.
Ita bele hamenus erru umanu liuhusi
optimiza ita-nia sistema kontrolu inventáriu no integra ita-nia solusaun sira.
Ida ne'e sei permite ita-nia software atu fó avizu ba ita-boot se iha diferensa
entre saida mak tama iha konta ne'ebé bele selu no montante inventáriu fiziku.
4 Pasu importante sira iha Prosesu Kontrola
Inventoriu
Pasu 1: Previzaun Nivel Inventoriu
Previzaun ka previzaun inventáriu mak
tékniku ida atu antisipa nivel stock ba fa'an iha futuru.
Ida ne'e presiza ita-boot sira atu halo
monitorizasaun ba vendimentu no nesesidade atu nune'e ita bele jere inventáriu
no orden sosa tuir.
Ida ne'e ajuda ita atu hasa'e ita-nia
kompañia nia rendimentu liuhosi kumpre kliente nia ezijénsia sira. Iha tempu
hanesan , ida-ne'e salva ita husi kustu inventáriu ne'ebé la nesesáriu, ne'ebé
kauza husi sasán barak liu.
Atu halo planu ba nivel inventáriu, haree
dadus no tendénsia istóriku sira.
Maibe oinsá se ó la iha ida?
Iha kazu ida nee, pontu inísiu di'ak ida
mak halo konsultasaun ho ita-nia departamentu fa'an no marketing.
Ekipa fa'an no ekipa marketing mak besik
liu ba ita-nia kliente sira. Tanba nee, sira komprende di'ak liu ita-nia
kliente sira, no sira hatene didi'ak sira-nia ezijénsia sira.
Sira bele ajuda ita atu determina
limitasaun másimu & mínimu ba inventáriu. Fo-hatene didi'ak ba ita-boot
sira produtu ne'ebé mak sei halo kontente liu ba kliente sira duke sira seluk.
Hatene didi'ak kona-ba nivel inventáriu
nian minimiza valór stock, hamenus kustu holding inventáriu nian, no aumenta
predictabilidade.
Pasu 2: Harii pontu koordenador
"Mundu muda lalais tebes. Ema boot
sira la baku tan ema ki'ik sira. Sira baku lalais baku lalais," dehan
Rupert Murdoch.
Antes ne'e ami hanoin katak indústria ne'e
muda lalais, maibé ohin loron imi-nia kliente nia ezijénsia, sira-nia
preferénsia, mós muda lalais.
Atu hatán ba ita-nia kliente sira-nia
nesesidade, hanesan no bainhira sira hetan ona sira-nia pontu aas, ita tenke
bele kontinua halo mudansa iha tempu ne'ebé presiza. Pasu 1 husi previzaun ba
rekizitu inventáriu sei ajuda ita ho Pasu 2 atu determina taxa reordenador ho
loloos.
Hanoin to'ok, produtu ne'ebé ita halo ka
fa'an nu'udar retallador, iha nesesidade aas. Ita tenke estuda oinsá lalais mak
ita halai sai husi produtu sira ne'ebé in-demand no estabelese taxa
reordenasaun.
Bainhira ita hatene katak ita-boot nia
inventáriu sei ki'ik liu fali marka ne'ebé define ona, ita bele halo orden
kedas ba stock foun.
Hodi halo nune'e , ita kontinua fa'an
produtu ne'ebé ita-boot sira interese to'o produtu ne'ebé hanesan iha stock
foun to'o mai.
Lee mós: Kompreende kompletu kona-ba
Rekonesimentu Reseita iha Kontabilidade
Pasu 3: Uza Sistema Jestaun Inventoria
Sistema jestaun inventáriu mak prosesu
ne'ebé ita halo tuir ita-nia sasán sira, maske iha materiál primeiru ka sasán
sira ne'ebé hotu ona.
Ita-boot sira-nia movimentu kompletu husi
sosa materiál primeiru ba fábrika, to'o akordu ikus.
* Hadia loloos inventáriu
* Hadia previzaun
* Kustu sasán ne'ebé fa'an menus liu
* Relatoriu inventáriu iha tempu real
* Redús valór stock, falta stock no
overstock
* Produsaun aas liu
* Operasaun armazén organizadu
* Eskala inventáriu hanesan ita-nia negósiu
aumenta
Pasu 4: Hili métodu kontrola inventáriu
ne'ebé loos
Iha métodu kontrola inventáriu oin-oin
ne'ebé disponivel. Buat hotu ne'ebé ita presiza halo mak hili tékniku ne'ebé
mak di'ak liu ba ita-nia negósiu. Bainhira ita hili abordajen ruma, ida-ne'e
tenke hatán tuir mai nee:
* Total stock iha armazén?
* Bainhira mak tempu deskansa?
* Inventariu hira mak ita tenke rai?
Konfuzaun kona-ba métodu kontrolu inventáriu
ne'e saida no métodu ida-ne'ebé atu hili?
Keta preokupa! Ami husu ona métodu kontrolu
inventáriu ba imi atu hili husi. Entaun, haree lalais ba métodu nee.
Artigu Metodu Inventoriu
Analiza A, B, & C:
Iha métodu ida nee, ita klasifika stock ida
ba seksaun tolu - espesífiku A, B, no C.
Parte A kompostu hosi inventáriu valór aas
ho frekuénsia fa'an ka konsumu ne'ebé kiik. Kategoria inventáriu ida-ne'e
presiza kontrola didi'ak
Kategoria B kompostu husi inventáriu ho
valór moderadu no ho frekuénsia fa'an ne'ebé razoavel.
Iha kategoria C, ita-boot sira iha
inventáriu ho valór ki'ik ne'ebé iha frekuénsia fa'an ne'ebé aas ne'ebé presiza
kontrolu mínimu ba inventáriu.
Just in Time (JIT)
Iha métodu JIT, organizasaun mantein nivel
stock ne'ebé presiza ba produsaun. Imi sei la iha inventáriu seluk ne'ebé la
kumpre rekizitu produsaun iha tékniku nee.
JIT konsidera hanesan métodu di'ak liu atu
evita overstock. Rekizitu ba sasán foun mak bainhira stock tuan ne'e la'o hela.
Maibe, dezvantajen husi métodu ida-ne'e mak
katak atrazu ba fornesimentu, se la jere, sei afeta prosesu
produsaun/kompletamentu.
Kuantidade Orden Ekonomiku (EOQ)
Ho tékniku ida nee, organizasaun sei hatene
ho didi'ak montante inventáriu ne'ebé ita tenke rai no iha tempu ne'ebé ita
hanoin-hetan nivel inventáriu mínimu.
EOQ ne'e util liu-liu bainhira kustu orden,
pedidu, no kaer-fatin sira bele fiar iha tempu naruk.
Metodu sira ne'ebé lalais, lalais no la'ós
movel (FSN)
Iha métodu ida-nee, inventáriu klasifika
tuir lalais ne'ebé nia muda. hanesan lalais, lalais, no la-moos. Iha fatin
dezenvolvimentu sira iha kategoria hirak nee, ita bele husu inventáriu foun.
JESTAUN BA FORNESIMENTO MEDIKAMENTO IHA FARMASIA(3)
Jestaun ba Fornesimentu Medikamentu iha
Pharmacy.
Jestaun ba Medikamentu (inventáriu) iha farmasia mak
investimentu ne'ebé presiza kapitál boot ne'ebé sufisiente. Jestaun ba
fornesimentu ai-moruk iha farmasia presiza tebes tanba relasiona ho atendimentu
ba pasiente sira no fó impaktu ba funsaun merkadoria no finansia farmasia.
Jestaun ba fornesimentu ne'ebé loos bele antisipa pasiente sira-nia nesesidade
ne'ebé dala barak la bele previza.
Tuir Schroeder (2000), inventáriu mak materiál stock ne'ebé uza
atu halo fasil ba produsaun ka hodi satisfás kliente nia Rekizitu sira.
Projeitu fornesimentu mak sasán ruma ne'ebé inklui sasán ne'ebé kompañia ida
mak na'in ho signifikasaun atu fa'an iha tempu esforsu ruma, ka sasán
fornesimentu ne'ebé sei iha prosesu produsaun servisu, ka sasán fornesimentu
ne'ebé hein atu uza iha produsaun prosesu ruma (Rangkuti, 2004).
Fornesimentu aimoruk stock iha farmasia importante atu jere atu
pasiente sira-nia nesesidade bele hetan atendimentu iha tempu ne'ebé
determinadu, evita se tempu ruma akontese fluctuasaun presu aimoruk ne'ebé
sa'e, fornese backup ba fornesimentu ba kondisaun husu aimoruk ne'ebé la
determina, no bele hetan lukru husi fornesedór se iha diskontu.
·
Fornesimentu Funsaun iha Pharmacy
·
Farmasista sira mak responsavel ba jestaun prosesu fornesimentu
farmasia. Jestaun ho vontade di'ak sei ajuda farmasista sira atu bele kontrola
nesesidade fornesimentu no nesesidade tanba fornesimentu hala'o papél hanesan
fornesimentu no nesesidade. Tuir Yunarto no Santika (2005), inventáriu bele
klasifika tuir funsaun:
* Supply for Anticipation
·
Pharmacia presiza kontinua mantein fornesimentu hanesan pasu
anticipasaun ne'ebé halo ona - bazeia ba nesesidade períodu tempu ba nesesidade
iha tempu uluk ka iha futuru ne'ebé bele halo ona estimasaun ba nesesidade dook
hira mak sei presiza. Previzaun kona-ba fornesimentu iha farmasia hala'o atu
ajuda nesesidade iha nivel stock, no mós atu rezolve pedidu ne'ebé la hein hosi
kliente se iha tempu ne'ebé determinadu akontese aumentu ba pedidu nesesidade
ai-moruk.
* Fornesimentu momentu seguransa fluctuasaun stock
·
servisu atu rezolve fluktuasaun ne'ebé la bele prevee entre
fornesimentu no nesesidade no mós tempu lideransa. Tempu prinsipál mak períodu
tempu ne'ebé hahú halo arranju ba fornesimentu to'o fila fali. Inventariu
kona-ba defisiénsia potensiál sei akontese se persiza ka tempu lideransa boot
liu husi previzaun rezultadu. Tanba nee, iha fatin seguransa fornesimentu nian
iha farmátika ne'ebé bele ajuda nafatin atu kumpre orden ba pasiente sira maske
presu la tun.
* Lot-Size Inventory
·
Total boot mak númeru sasán balun ne'ebé tuir orden _ _ _ husi
sasán ruma ne'ebé depois ne'e kuda/terseiru parte/ fornesedór halo kuantidade
padraun ba prosesu entrega ba kliente. Inventariu boot ida-ne'e forma se sasán
sira ne'ebé sosa husi fornesedór boot liu ka rezultadu husi produsaun husi
fábrika boot liu tan husi nesesidade nesesáriu sira _ by sudden/urgent _
* Hedge Inventory
·
Inventariu hedge servisu atu proteje folin husi folin-boot sasán
fluctuasaun. Inventariu hedge ne'e util se iha momentu ne'ebé merkadu folin
sa'e tiha ona, kompañia ne'e sei hein ona inventáriu hedge ne'e ho folin ki'ik
ho Atu halo pagamentu uluk liu.
2. Aprovizionamentu
·
Aprovizionamentu mak atividade ida-ne'ebé bele realiza
nesesidade sira ne'ebé planeia no aprova ona . Aprovizionamentu ba aimoruk iha
farmasia baibain hala'o liu husi kompras / orden sira ne'ebé halo liu husi
ofisiál track tuir regulamentu lejizlasaun médiku .
3. Receitas
·
Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun sasán sira ne'ebé
to'o mai ho orden karta entre tipu adezaun aimoruk ka kuantidade ne'ebé haruka
. _ Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun espesifikasaun tipu ,
kuantidade , kualidade , tempu submisaun no folin ne'ebé lista ona _ iha orden
karta ho kondisaun ne'ebé fizikamente aseita . _ _
4. Armazenamentu
·
Prosedimentu _ no jestaun armazenamentu ai-moruk ne'ebé
apropriadu mak importante atu hala'o tanba ai-moruk ne'e mak fatór ida-ne'ebé
importante liu iha saúde servisu . Armazén aimoruk sira tenke nota buat balu
tuir mai hanesan:
* Medikamentu ne'ebé salva ona iha receptacle orijinál husi
fábrika (se aimoruk muda ba kontentór seluk , tenke prevene husi informasaun
klaru ne'ebé kontaminadu no hakerek), kontentór aimoruk mós tenke lori númeru
batch no data remata .
* Ai-moruk hotu tenke rai iha kondisaun ne'ebé di'ak , atu
nune'e bele garante seguransa no estabilidade.
* Sistema armazenamentu bele hala'o ho ai-moruk tratamentu klase
notísiu , preparasaun (liquidu, semisolid, no sólidu), estabilidade aimoruk
(hanesan influénsia) husi temperatura, naroman, no humididade, no mós arranja
bazeia ba alfabetu.
* Despeza uza aimoruk sistema FEFO (First Expiry First Out) no
FIFO (First in First Out) . FEFO ne'ebé mak ai-moruk ne'ebé besik ona ba loron
ne'ebé remata ona sei fó sai uluk liu, no FIFO ne'ebé katak ai-moruk ne'ebé
foin mai , sei fó sai uluk liu.
* Narkotika no psiko-tropiku tenke salva iha kopboard espesiál
odamatan rua ho dimensaun 40x80x100 cm .
* Narkotika no Psiko-Tropiku tenke rai iha kopboard
espesialmente halo _ tomak husi ai ka komponente seluk forte, no _ fasil muda
ho dimensaun 40x80x100 cm equipadu xave duplu . cupboard espesiál ida-ne'e tau
iha fatin seguru no la haree husi jerál no cupboard xave ne'ebé mak domina husi
farmasista designadu insurente / farmasista _ no empregadu seluk autorizadu .
_.
5. Dispozisaun
husi aimoruk sira ne'ebé lakon ona ka estraga tiha ona tenke
estraga tuir tipu no forma preparasaun.
6. Kontrola kontrolu
Kontrola stock aimoruk conducted using card stock loading _ name
medicine, date expiration, amount of income, amount of expenses, and remaining
supplies. Kontrola ida-ne'e ho objetivu atu mantein tipu no montante
fornesimentu tuir atendimentu atu nune'e la mosu vantajen no stock nakukun .
7. Relatoriu Rekording and Recording
hala'o hodi hatene dadus kona-ba aimoruk ne'ebé tama mai no sai
iha períodu tempu ne'ebé determinadu, enkuantu relatóriu mak halibur notas no
administrasaun atividade halibur dadus aprezenta ba parte interesadu sira
Reference :
- Rangkuti (2004) in https://www.materialbelajar.id/2016/04/teori-persediaan-pengertian-dunia.html
accessed on August 22 at 1:10
p.m
- Schroeder (2000) in https://www.materialsiswa.id/2016/04/teori-persiaan-pengertian-dunia.html
accessed on August 22 at 1:10
p.m
- Yunarto , Holy Icon and
Martinus Getty Santika . 2005. Business Concepts Implementation Series
in Inventory Management. Jakarta: Elex Media Komputindo .
- Decision Minister Health No.
1121/MENKES/SK/XII/2008 concerning Guidelines Technical Procurement Drug
Public and Supplies Health for Service Health Base
- http://aespesoft.com/pengelolaan-sediaan-farmasi-alat-kesehatan-dan-material-medis-habis-gunakan/
accessed on August 23 , 2019 at 15.00
- Regulation Minister Health
Republic of Indonesia No. 73 of 2016 concerning Standard Service
Pharmaceutical in Pharmacy
Jestaun Armazenamento(2)
Iha negosiu naran deit, armazén mak fatór importante ida-ne'ebé labele haluha. Negosiu farmaseutiku la'ós esesaun ida. Iha indústria farmaseutika, armazén nu'udar meiu ida hodi suporta produsaun no atividade operasaun ne'ebé funsiona hodi armazenamentu materiál sira-ne'ebé la distribui. Aleinde nee, armazén ne'e mós serve atu proteje materiál sira husi influénsia esterna no rodente, insetu, no proteje medicamentos husi estragus. Atu negósiu ida bele hala'o ho diak, presiza duni jestaun armazén ne'ebé loos ka buat ne'ebé dala barak temi hanesan jestaun armazén.
Iha jestaun armazenamentu iha
objetivu 4, inklui:
* Jere ema/officers (HR),
* Halo arranju atu simu sasán
sira,
* Regulasaun kona-ba
aranjamentu / armazenamentu sasán sira,
* Halo arranju ba servisu ba
pedidu sasán sira.
Objetivu ba jestaun
armazenamentu mak:
Fasilidade
* Fornese no arranja didi'ak
instalasaun/ equipamentu/ equipamentu ne'ebé presiza iha armazén.
* Uza fatin ho efetivu liu.
* Fornese manutensaun di'ak no
fasil ba fasilidade armazén hotu-hotu.
* Fasilidade atu muda.
2. Traballu nian
* Uza servisu ho efetivu liu.
* Redús risku asidente servisu.
* Akompanamentu ba supervizaun
diak.
Produtu sira
* Evita estragu ba sasán ka
afeta sira-nia kualidade.
* Evita lakon sasán sira.
* Halo arranju atu salva
espasu.
* Jestaun outflow - entry of
goods.
Rekizitu armazén (tuir GMP)
Atu bele hala'o ninia funsaun
ho loloos, armazén ne'e tenke prienxe rekizitu sira ne'ebé espesífika ona iha
Pratika Manufatura Diak Foun (PAM). Kondisaun sira-ne'e inklui:
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba servisu iha seksaun Armazén nian, inklui
prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun
materiál/produtu sira.
Armazén ne'e tenke luan,
naroman no bele rai materiál sira iha kondisaun ne'ebé maran, tuir temperatura,
moos no ordenadu.
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba seksaun armazén nian, inklui
prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun
materiál/produtu sira relasiona ho prosedimentu sira ba simu materiál,
armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.
Tenke iha prosedimentu fiksu
ida (protap) ne'ebé regula prosedimentu servisu ba seksaun armazén, inklui
kobertura.
Tenke iha área espesiál ida ba
armazenamentu materiál sira ne'ebé bele sunu ka esplosivu (hanesan tua-uvas ka
solvente orgániku).
Iha fatin espesiál ba produtu
ka komponente sira iha estatutu "kuarentena" no "Rekete"
nian.
Iha fatin espesiál ida ba sala
amostra ho kualidade kuartu hanesan sala produsaun (area grey).
Despeza materiál tenke uza
prinsípiu FIFO (First In First Out) ka FEFO (First Expired First Out).
Kapasidade armazenamentu
Buat ida-ne'ebé afeta maka'as
ba armazén nia funsionamentu mak armazén nia kapasidade rasik. Bainhira
determina kapasidade armazén nian, kondisaun ne'ebé tenke konsidera mak estadu
másimu.
Atu bele kalkula montante
kapasidade armazén ne'ebé tenke kumpre, presiza dadus kona-ba: (1) númeru orden
(kuantidade orden) iha períodu ruma ne'ebé hala'o, (2) montante stock seguransa
espesífiku, (3) variasaun ba xefia.
Sasan ne'ebé to'o sedu liu no
aat liu molok uza. Ka produtu ida-ne'ebé to'o tarde, ne'ebé permite kompetitor
sira seluk atu kaer parte merkadu. No sin, jestaun distribuisaun sai ona
dezafiu ida iha negósiu.
Definisaun Jestaun
Distribuisaun
Jestaun distribuisaun mak
prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador
ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu
materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.
Saida mak Distributor ida?
Distribuinte ida mak ema ne'ebé
fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk atu fa'an sasán sira-ne'e
diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese
modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé
fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.
Diferensa entre Distribuisaun
no Lojistika
Lojistika mak análogu ida ba
planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte
efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu,
seguransa, estrada transporte, monitorizasaun no armazén ba ro, etc.
Distribuisaun mak sistema
jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi
sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál
distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no
distributór terseiru parte.
Tanbasa mak Jestaun
Distribuisaun importante?
Jestaun distribuisaun mak buat
prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu
ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.
Jestaun distribuisaun mós iha
ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu
no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña
atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa
diretamente.
Benefisiu Jestaun Distribuisaun
Aleinde fornese lukru aas,
jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira
ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele
haruka tuir nesesidade.
Aleinde nee, bele mós hamenus
kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita
sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.
Dezafiu sira iha Jestaun
Distribuisaun
Dezafiu hirak-ne'e bele mai
husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.
Disturbios Naturais
Iha tempu hanesan tempu ne'ebé
la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.
Disturbansa Umanu
Rai-nakdoko, protesta, funu no
baku.
Disturbansa Transporte
Reparasaun ba veikulu,
manutensaun ba tempu tun no asidente sira, no entrega tarde.
Disrupsaun Ekonomika
Rezesaun, depresaun, redusaun
derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu
kumprimentu, etc.
Disrupsaun Produtu
Ida-nee inklui retornu produtu,
problema iha pakote no kontrolu kualidade.
3 Estratejia Jestaun
Distribuisaun
Distribuisaun Massa (Mass
Distribution)
Estratejia sira ne'ebé uza atu
to'o iha merkadu-em Jeral, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba
konsumidor jerál iha fatin hotu.
Distribuisaun Seletiva
Objetivu mak atu fahe ba grupu
balun, porezemplu, ba tipu produtor ka retallador balun hanesan farmas, loja
departamentu hig-end.
Distribuisaun Eskluziva
Distribuisaun
ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida.
Hili Sistema Jestaun
Distribuisaun
Hodi hili sistema jestaun
distribuisaun ne'ebé loos, depende ba objetivu distribuisaun ne'ebé ita-nia
organizasaun halo, no mós tipu no kanál saida mak ita-nia kompañia uza. Maibe
hanesan prinsípiu, rekomenda ba kompañia atu avalia kriteriu sira hanesan nee.
- Integrasaun no
kompatibilidade sistema legasaun ne'ebé fasil
- Eskalabilidade
- Seguransa
-Jestaun dadus no análize
-
Adaptabilidade.
Dala ruma bainhira negósiu ne'e
rasik halo ita-boot sira sai okupadu, ita husik buat ruma sai fraku hodi ita
bele fó atensaun liu ba sira. La bele haluha katak problema ne'e sei sai boot
liu to'o fó atensaun ne'ebé loos ba problema ne'e nia nesesidade. Ezemplu ida
kona-ba situasaun hanesan ne'e mak nesesidade atu hadi'a sistema jestaun
armazén nian. Armazén mak fatin ne'ebé fasil atu hetan lia-bosok. Iha buat
barak ne'ebé akontese iha tempu ida de'it entre orden sira ne'ebé tama mai,
orden sira ne'ebé sai mai, kolokasaun produtu fiziku, no funsionáriu oioin
ne'ebé koko atu kompleta servisu loroloron nian ho efisiénsia. Tanba ida-ne'e
hotu, sistema jestaun orden/inventoria/warehousing ne'ebé ho kualidade mak
investimentu ida-ne'ebé empreza hotu tenke halo ho matenek. Maibe oinsá mak imi
hatene bainhira mak tempu loos?
kresimentu negósiu nian
Negosiu ida-ne'ebé hetan
rezultadu di'ak mak meta ida ba na'in negósiu hotu-hotu tanba razaun ne'ebé
klaru - ne'e katak ita hetan rezultadu di'ak. Nee tenke buat ida-ne'ebé
kompañia sente orgullu tebes. Maibe ho susesu hanesan ne'e mak iha responsabilidade
foun ida-ne'ebé ikusmai bele hamosu problema se la trata ho diak. Kresimentu
signifika kliente barak liu, orden barak liu, produtu barak liu,
partikularmente fatin barak liu, no funsionáriu barak liu no barak liu tan.
Buat hotu ne'ebé akontese ona iha imi-nia armazén agora aumenta barak ona no
fasil liu atu trata buat ne'ebé sai fraku se la halo tuir dalan ne'ebé loos.
Tanba nee, ita presiza software ne'ebé sei halo parte hotu iha ita-nia prosesu
fluxu servisu integradu hodi mantein buat sira la'o ho diak.
kliente kontente
Sinal ne'ebé klaru liu katak
buat ruma la di'ak iha negósiu mak kliente ne'ebé la kontente. Desorganizasaun
iha armazén lori ba erru sira hanesan entrega tarde, entrega sala, ka kliente
sira promete buat ruma ne'ebé seidauk disponivel. Buat sira-ne'e hotu bele
evita ho fasil se iha de'it dalan ida atu halo dadus hotu-hotu atualiza iha
tempu reál no parte hotu-hotu husi orden ne'e organiza ona. Ho prosesu
automatizadu sira ne'ebé fornese husi software ho kualidade, traballador sira
sei hatene nafatin saida mak sira-nia pasu tuir mai no saida mak sira halo no
saida mak sira la iha iha armazén laran.
Lost Inventory
Bainhira
buat sira-ne'e sai ladi'ak, sira iha tendénsia atu sai ladi'ak deit. La iha
sistema reál atu rai sasán iha fatin fíziku iha armazén mak dalan fasil ida ba
sasán sira atu lakon. Ida-nee bele akontese iha dalan oioin. Ida primeiru mak
ida-ne'ebé baibain liu iha ne'ebé se imi la hatene atu buka buat ruma iha
neebe, imi bele soe ba fatin naran deit, ne'ebé imi nunka hetan. Segundu, la'ós
ema hotu mak ema ne'ebé laran-moos, no armazén ne'ebé nakonu ho armazén mak
oportunidade perfeitu ba traballador atu foti produtu ba sira-nia an rasik.
Naok iha servisu-fatin mak problema reál ida-ne'ebé tenke fó atensaun ne'ebé
di'ak atu prevene. Ikusliu, bainhira laiha rejistu kona-ba inventáriu tama ka
sai, produtu sira bele sai husi armazén ho inadvertensia ka nunka haruka. Buat
hotu-hotu ne'e bele evita hodi iha sistema armazén ba produtu. Ita bele halo
ida-ne'e tuir kategoria sira hanesan tipu produtu, kór, funsaun, dimensaun, ka
forma ruma ne'ebé ita hakarak. Arus, rins, no bins bele ajuda ita atu tau
ita-nia inventáriu hotu iha fatin nune'e fasil ba traballador sira atu hetan
bainhira sira hakarak halo enkontru.
Jestaun medicamentos mak
atividade lubuk ida-ne'ebé inklui selesaun, planeamentu, aprovizionamentu,
simu, armazenamentu, distribuisaun, destruisaun, kontrolu, no administrasaun.
Jestaun medicamentos importante tebes atu suporta atendimentu saúde ba pasiente
sira. Jestaun medicamentos nu'udar apoiante ida ba jestaun medicamentos
Ida ne'e importante tebes iha
servisu saúde nian, ne'e presiza halo atu hadi'a kualidade báziku.
Objetivu husi estudu ne'e mak
atu buka-hatene oinsá jestaun jestaun lojístika medicamentos iha instalasaun
farmasia iha Ospital Rejensia Batang QIM. Metodu ne'ebé uza mak kualitativu.
Dadus sira-ne'e halibur liuhusi
entrevista no kestionáriu sira. Numeru amostra iha estudu ne'e hamutuk ema
na'in 33. Bazeia ba rezultadu peskiza ne'ebé hala'o ona kona-ba jestaun medicamentos
iha uma,
Prosesu selesaun Paun QIM 93.9%
kategoria di'ak tebes, planeamentu 90.9% kategoria di'ak, aprovizionamentu
97.3% kategoria ne'ebé di'ak
tebes, 100% aseitasaun iha kategoria ne'ebé di'ak, 100% armazenamentu iha
kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% kontrolu iha kategoria ne'ebé di'ak, 90.9%
exterminasaun iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, no administrasaun iha kategoria
100%
Diak
tebes. Husi dadus ne'ebé hetan, peskizador sira bele hetan relasaun ho jestaun medicamentos
iha instalasaun ba Pharmacia Ospital QIM Batang.
Definisaun Jestaun
Distribuisaun
Jestaun distribuisaun mak
prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba
retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui
fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.
Saida mak Distributor ida?
Distribuinte mak ema ne'ebé
fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk ne'ebé fa'an sasán sira-ne'e
diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese
modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé
fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.
Diferensa entre Distribuisaun
no Lojistika
Lojistika mak análogu ida ba
planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte
efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu,
seguransa, roteiru ro nian, monitorizasaun ba ro, armazén no seluk tan.
Distribuisaun mak sistema
jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi
sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál
distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no
distributór terseiru parte.
Tanbasa mak Jestaun
Distribuisaun importante?
Jestaun distribuisaun mak buat
prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu
ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.
Jestaun distribuisaun mós iha
ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu
no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña
atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa
diretamente.
Benefisiu Jestaun Distribuisaun
Aleinde fornese lukru aas,
jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira
ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele
haruka tuir nesesidade.
Aleinde nee, bele mós hamenus
kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita
sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.
Dezafiu sira iha Jestaun
Distribuisaun
Dezafiu hirak-ne'e bele mai
husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.
Disturbios Naturais
Iha tempu hanesan tempu ne'ebé
la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.
Disturbansa Umanu
Rai-nakdoko, protesta, funu, no
baku.
Disturbansa Transporte
Reparasaun ba veikulu sira,
tempu susar ba manutensaun, no asidente sira, no entrega tarde.
Disrupsaun Ekonomika
Rezesaun, depresaun, redusaun
derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu
kumprimentu, etc.
Disrupsaun Produtu
Ida-nee inklui retornu produtu,
problema sira iha pakote, no kontrolu kualidade.
3 Estratejia Jestaun
Distribuisaun
Distribuisaun Mass
(distribuisaun Mass)
Estratejia sira ne'ebé uza atu
to'o iha merkadu-mas, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor
jerál iha fatin hotu.
Distribuisaun Seletiva
Objetivu atu fahe ba grupu
balun, hanesan ezemplu, ba tipu balun husi fábrika ka retallador sira hanesan
farmátika, loja departamentu aas.
Distribuisaun Eskluziva
Distribuisaun ne'e hala'o de'it
ba grupu limitadu ida. Porezemplu, produtor karreta sira husi Ford fa'an de'it
ba negosiante sira ne'ebé autoriza ona.
Hili Sistema Jestaun
Distribuisaun
Hili
sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos depende ba meta distribuisaun.
Metodu Distribuisaun
Medikamentos Diak (MDMD)
Metodu Distribuisaun
Medikamentos Diak mak matadalan ida-ne'ebé ho objetivu atu asegura kualidade
iha kanál distribuisaun tuir rekerimentu no uzu ne'ebé hakarak, no aplika ba
aspetu aprovizionamentu, armazenamentu no distribuisaun, inklui retornu ba Medikamentos
ka komponente Medikamentos iha liña distribuisaun. Iha matadalan tékniku
kona-ba métodu distribuisaun Medikamentos ne'ebé di'ak (MDMD), haktuir katak
instalasaun distribuisaun ida-idak tenke mantein sistema kualidade ida-ne'ebé
inklui responsabilidade, prosesu no pasu jestaun risku sira relasiona ho
atividade sira ne'ebé hala'o. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak
kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira-nian no integridade iha liña
distribuisaun nian sei mantein durante prosesu distribuisaun.
Aspetu sira husi Metodu
Distribuisaun Medikamentu Diak (MDMD)
Kona-ba Aspetu sira husi Metodu
Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD), hanesan Jestaun Kualidade,
Organizasaun, Jestaun, no Pesoal, Edifisiu no Ekipamentu, Operasaun, Inspesaun
Self-Inspesaun, keixa, Medikamentos no/ka Materia Medikamentos sira ne'ebé Fila
Fali, Kontrafeitu Allegedly no Retiru, Transporte, Distribuisaun Fasilidade
sira Iha Kontratu okos, Dokumentasaun
1. Jestaun Kualidade Jestaun
Kualidade mak karakterístika jerál husi item ida-ne'ebé hateten abilidade atu
kumpre rekizitu sira ne'ebé estabelese no aplika. Jestaun Kualidade iha aplikasaun
matadalan MDMD inklui sistema Kualidade, inklui estrutura organizasaun,
prosedimentu, prosesu no rekursu sira. Mantein Kualidade Assurance, ne'ebé
nu'udar asaun sistemátiku ida-ne'ebé garante konfiansa katak produtu ne'e iha
ámbitu servisu no dokumentasaun suporta kualidade.
2. Organizasaun, Jestaun, no
Pesoal Implementasaun no jestaun ba sistema jestaun kualidade di'ak no
distribuisaun loloos ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira depende
maka'as ba pesoál sira ne'ebé hala'o sira-nia servisu. Tenke iha pesoál ne'ebé
sufisiente no kompetente atu hala'o servisu hotu-hotu ne'ebé fasilidade
distribuisaun mak responsavel ba. Ema ida-idak nia responsabilidade tenke
komprende no rejista ho klaru. Pesoal hotu-hotu tenke komprende prinsípiu sira kona-ba
Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD) no tenke simu formasaun báziku no
avansadu tuir sira-nia responsabilidade. Tenke iha estrutura organizasaun ida
ba seksaun ida-idak ne'ebé akompaña husi gráfiku organizasaun ida-ne'ebé klaru.
Responsabilidade, autoridade no relasaun entre pesoál hotu-hotu tenke define ho
klaru
3. Edifisiu no instalasaun
Distribuisaun Ekipamentu sira tenke iha edifísiu no ekipamentu atu asegura
protesaun no distribuisaun ba Medikamentos no/ka substánsia Medikamentos sira.
Edifisiu sira tenke dezeña no adapta atu asegura katak kondisaun armazenamentu
ne'ebé di'ak mantein, iha seguransa ne'ebé adekuadu no kapasidade ne'ebé
sufisiente atu permite armazenamentu no tratamentu ne'ebé loos ba Medikamentos
sira, no área armazenamentu sira fornese naroman ne'ebé adekuadu hodi permite
atividade hotu-hotu hala'o ho loloos no seguru. Karik edifísiu (inklui
fasilidade apoiu) la'ós na'in rasik, tenke iha kontratu eskrita ida no jestaun
edifísiu ne'e tenke responsabiliza ba instalasaun distribuisaun. Tenke iha área
ketak no taka entre Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé
pendente ba desizaun seluk kona-ba sira-nia estatutu, inklui Medikamentos no/ka
komponente Medikamentos sira ne'ebé suspeita katak sei falsifika, fila,
rejeita, sei estraga, hasai, no lakon husi Medikamentos sira. no/ka materiál
médiku sira ne'ebé bele fahe.
4. Operasaun Fasilidade
Distribuisaun tenke hetan fornesimentu ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos
husi fornesedór sira ne'ebé hetan lisensa tuir lei no regulamentu atu minimiza
risku husi falsifikasaun Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tama iha
liña distribuisaun ofisiál nian. Selesaun ba fornesedór sira tenke kontrola
liuhosi prosedimentu eskritu no rezultadu sira ne'ebé dokumentadu no halo
revizaun periodikamente. Uza prosedimentu eskrita sira atu regula atividade
administrativa no téknika sira ne'ebé relasiona ho autoridade aprovizionamentu
no distribuisaun, atu asegura katak Medikamentos sira hetan de'it husi
fornesedór lisensiadu sira no distribui husi fasilidade distribuisaun
autorizadu sira. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak Medikamentos
no/ka komponente Medikamentos sira fahe de'it ba parte sira ne'ebé iha direitu
ka autoridade atu entrega Medikamentos ba públiku no monitoriza kada tranzasaun
ne'ebé halo ona, no hala'o investigasaun bainhira hetan deviasaun iha modelu
tranzasaun ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé iha risku
ba abuzu. Prosesu foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tenke hala'o
ho loloos tuir dokumentu ne'ebé disponivel hodi asegura foti Medikamentos no/ka
komponente Medikamentos ne'ebé loos. Ai-moruk no/ka sasán ai-moruk ne'ebé foti
tenke iha moris-di'ak ne'ebé sufisiente molok remata no bazeia ba FEFO. Tenke
rejista númeru grupu substánsia Medikamentos no/ka Medikamentos.
5. Inspesaun
ba auto-inspeisaun hala'o ho objetivu atu monitoriza implementasaun no
kumprimentu ho kumprimentu ho Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD).
Programa auto-inspeisaun ne'e tenke hala'o iha prazu ne'ebé define no kobre
aspetu hotu-hotu husi Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) nune'e mós
kumprimentu ba regulamentu estatutu, matadalan eskrita no prosedimentu sira.
Inspesaun ba an tenke hala'o ho forma independente no detalladu husi pesoál
kompetente sira ne'ebé empreza ne'e nomeia. Tenke rejista auto-inspeisaun hotu.
Relatoriu ne'e tenke kontein observasaun hotu ne'ebé halo durante inspesaun.
6. Rekursu,
Medikamentus no/ka materiál Medikamentus Returned, Allegedly Counterfeit, And
Withdrawal Items ne'ebé tenke disponivel bainhira trata keixa sira: Tenke iha
prosedimentu eskritu ida atu rezolve keixa sira. Tenke halo diferensa entre
keixa kona-ba kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk no keixa sira ne'ebé
relasiona ho distribuisaun. Rekursu sira tenke disponivel kona-ba oinsá atu
rezolve keixa sira inklui tempu ne'ebé presiza ba monitorizasaun no
dokumentasaun. Tenke iha pesoál ne'ebé nomeadu atu rezolve keixa sira. Kualkér
keixa kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus ne'ebé la prienxe
rekizitu tenke rejista no investiga ho kle'an. keixa no informasaun sira seluk
kona-ba produtu defisiente no suspeitu falsu sira tenke halo peskiza
(identifika) / halo revizaun no rejista. Kada keixa tenke grupu tuir tipu keixa
no halo análize ba tendénsia keixa. Medikamentu no/ka materiál Medikamentus
sira ne'ebé fila fali: Tenke iha prosedimentu eskrita ida ba tratamentu no simu
Medikamentus no/ka materiál sira ne'ebé fila fali. Fasilidade distribuisaun
sira tenke simu Medikamentus no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali
tuir rekerimentu sira husi indústria farmaseutika/fasilidade distribuisaun sira
seluk. Ai-moruk no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke rai
ketak husi ai-moruk no/ka komponente médiku sira ne'ebé kumpre rekerimentu ba
fa'an no iha área taka no ho liafuan klaru. Substansia Medikamentus no/ka
Medikamentus ne'ebé presiza kondisaun temperatura armazenamentu ne'ebé ki'ik
labele fila fali. Transporte ne'ebé uza ba Medikamentus no/ka substánsia
Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke asegura tuir rekizitu armazenamentu no
rekizitu relevante sira seluk. Medikamentu no/ka Materia Medikamentu Suspeitu
ba Kontafeitu: Tenke iha prosedimentu eskritu ida ba tratamentu no simu
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeitu katak sei
falsifikadu. Fasilidade distribuisaun sira tenke hato'o kedas relatóriu kona-ba
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak falsifikadu
ba ajénsia autorizadu. Substánsia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé
suspeita katak sei falsifikadu tenke kuarentena iha kuartu ketak, taka, no
marka ho klaru. Ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé
suspeita katak sira falsifikadu, distribuisaun tenke hapara, no relata kedas ba
ajénsia relevante. Bainhira konfirma tiha katak Medikamentus no/ka substánsia
Medikamentus ne'e falsu, tenke halo tuir kedas tuir instrusaun husi ajénsia
autorizadu. Hasai Medikamentus no/ka Komponente Mediku sira: Tenke iha
prosedimentu eskrita ida atu trata Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus
sira ne'ebé hanoin-hetan. Tenke forma ekipa espesiál ida-ne'ebé mak responsavel
ba tratamentu ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'ebé hasai tiha
ona. Medikamentu no/ka substánsia Medikamentus hotu ne'ebé hanoin-hetan tenke
tau ketak, taka ho seguru, no marka ho klaru. Prosesu armazenamentu ba ai-moruk
no/ka komponente ai-moruk ne'ebé hanoin-hetan tenke kumpre rekizitu
armazenamentu. Prosesu atu hasai Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus
tenke dokumentadu no relata progresu. Fasilidade distribuisaun sira tenke halo
tuir instrusaun atu hasai. Dokumentasaun kona-ba implementasaun hasai
Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke disponivel nafatin iha
tempu ezaminasaun. plementasaun kona-ba hasai ai-moruk no/ka komponente
ai-moruk sira tenke informa ba indústria farmaseutika no/ka autorizasaun
distribuisaun. Dokumentu hotu-hotu kona-ba hasai Medikamentus no/ka komponente
Medikamentus sira tenke dokumentadu husi ema ne'ebé responsavel ba
Medikamentus.
7. Transportasaun jere didi'ak,
seguru no livre husi asesu husi parte la autorizadu. Identidade produtu la
lakon fasil. Dokumentu sira ne'ebé haruka (signatura, identidade, marka) fila
fali ba veikulu PBF nian Tuir rekerimentu armazenamentu produtu nian, Lina
klaru, Motorista sira hetan formasaun iha Metodu Distribuisaun Medikamentus
Diak (MDMD) Transporte Sub-kontatu, Parte terseiru kompriende kondisaun
armazenamentu nian, Kontratu sira inklui responsabilidade bainhira buat ne'ebé
la'o loos hakarak loos
8. Distribuisaun Fasilidade
Bazeia ba Kontratu a. Kontratu Fornesedor Responsavel ba atividade kontratu
nian Avaliasaun ba kompeténsia ne'ebé kontratu nian rekizitu simu-na'in mak
presiza Superviza kontratu simu-na'in hodi hala'o servisu kontratu nian tuir
prinsípiu no matadalan sira husi Good drug Distribution Practice (GDPc) (Audit)
Fornese informasaun eskrita ne'ebé tenke hala'o tuir kontratu simu-na'in b.
Kontratu Rekeridu Iha fatin, pesoál kompetente, ekipamentu, koñesimentu no
esperiénsia hodi hala'o servisu kontratu tenke kumpre rekerimentu sira ba
Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Kontratu Rekeridu tenke evita
atividade sira seluk ne'ebé bele afeta kualidade droga no/ka substánsia droga.
Relata kualkér insidente ne'ebé bele afeita kualidade droga ba kontratu-sira
ne'ebé fó ba sira ne'ebé fó droga
9. Dokumentasaun Atividade hotu-hotu tenke dokumentadu no
armazenadu pelumenus ba tinan 3 atu nune'e fasil atu halo tuir.
-
(Enf.ro Santana Martins) Moras Virus Ebola (EVD) ou Ebola Hemorrhagic Fever (EHF) moras ida ne’ebe mak kona ema kauza husi...
-
By: Martins, S. Vinte e cinco anos já se passaram, Mas as lembranças ainda permanecem, A amarga história não pode ser esquecida, Sob o céu d...
-
"Tribut untuk Pahlawan Cailaco: Pelopor Masa Depan" By: Martins, S(Siarai) Di tanah Cailaco, kau berdiri tegar, Mengukir sejarah...