Selasa, September 13, 2022

OMEPRAZOLE

https://www.hilarispublisher.com/open-access/history-and-medical-interaction-of-omeprazole.pdf

Kamis, September 08, 2022

REJISTU INVENTORIA

 Inventory Control: Definisaun,Metudu,Benefisiu e Prosesiamentu.

Kontrola investimentu mak prosesu monitorizasaun & jestaun ba inventáriu no armazén kompañia nian liuhosi rai stock iha nivel ne'ebé hakarak.

Nia kontrola aspetu hotu-hotu husi inventáriu husi sosa, simu, armazén, haruka, halo tuir, halo turnover no halo fila-fali arranju.

Knaar xave husi kontrolu ba inventáriu mak jestaun ba supply chain, ne'ebé trata dezenvolvimentu tipu inventáriu oioin, hanesan matéria-morin, inventáriu iha prosesu servisu, produtu ne'ebé remata ona, etc. aleinde servisu, no kustu mákina ba fatin ne'ebé organizasaun ka kliente konsume produtu nee.

Atu hetan informasaun kle'an liután ita sei diskute iha kraik:

Kontrola inventáriu no jestaun inventáriu

Maske sira na'in rua trata aspetu inventáriu, kontrolu inventáriu la hanesan ho jestaun inventáriu. Kontrola inventáriu servisu hamutuk ho inventáriu ne'ebé iha ona iha distribuidor nia armazén.

Ida-nee presiza hatene produtu saida mak iha ita-nia inventáriu no iha ne'ebé mak sira lokaliza iha ita-nia armazén. Ida ne'e asegura katak inventáriu ne'e iha kondisaun di'ak no organiza ho maneira ne'ebé minimiza kustu.

Jestaun inventáriu inklui prosesu negósiu ba replenizasaun no previzaun produtu. Jestaun inklui bainhira atu halo reordenasaun ba produtu no produtu hira atu halo orden, atu evita halai-sai husi stock ka ka kaer inventáriu barak liu.

Ida-nee asegura katak fornesimentu ne'ebé loos iha fatin ne'ebé loos, iha tempu ne'ebé loos, no iha kuantidade ne'ebé loos. Ita bele alkansa jestaun inventáriu ne'ebé di'ak liu bainhira ita hadi'a ita-nia kontrolu inventáriu.

Benefisiu kontrolu inventáriu nian

Benefisiu sira husi kontrolu inventáriu nian haluan husi redusaun kustu to'o satisfasaun kliente nian. Kontrola inventáriu ne'ebé di'ak sei salva ita-nia tempu negósiu, rekursu no osan.

Ita-boot nia kompañia bele hetan lukru signifikativu husi fa'an, maibé se la kontrola Ita-boot nia inventáriu, Ita-boot nia lukrabilidade negósiu nian sei sofre.

Iha ne'e mak benefísiu balun husi kontrola inventáriu ba ita-nia negósiu.

Kontrola kualidade kontrolu

Hodi iha sistema jestaun inventáriu ida, ita bele implementa kontrolu inventáriu ne'ebé di'ak liu. Se ita bele halo monitorizasaun no jere aspetu hotu iha ita-nia stock, ita bele kontrola di'ak liu kualidade.

Bainhira imi rai hela imi-nia inventáriu ba tempu naruk, ne'e sei estraga liu. Ita bele evita ida-ne'e hodi asegura katak stock sira-ne'e fila-fali liuhusi ita-nia armazén.

Kontrola inventáriu mós permite ita atu halo monitorizasaun ba kualidade stock ne'ebé ita simu husi fornesedór sira.

* Dala hira de'it mak ita fila fali produtu balun?

* Dala hira de'it mak ema haruka fali sasán sira ne'ebé fila fali tanba sasán sira-ne'e estraga ona ka iha defisiénsia seluk?

Haree oinsá produtu sira muda liu husi ita-nia inventáriu bele hatudu problema ruma , no ajuda ita halakon deletasaun.

Kontrola organizasional

Kontrola inventáriu signifika katak ita iha kontrolu organizasionál ba ita-nia negósiu. Sala stock ne'ebé organiza didi'ak permite ita atu jere ita-nia merkadu no maximiza ita-nia investimentu iha inventáriu fiziku.

Aspetu kontrola inventáriu ne'e importante tebes atu hatene ita-nia stock iha ne'ebé no benefísiu ne'ebé ita bele uza atu asesu ba stock nee.

Kontrola inventáriu kona-ba ita-nia organizasaun stock ne'e importante tebes atu hala'o ita-nia kompañia ho diak.

Ida ne'e sei asegura katak ita-boot sira iha unidade ne'ebé sufisiente atu halo tuir orden no iha stock seguransa. Kontrola inventáriu ne'ebé efetivu mós sei ajuda ita atu evita stock mate ka overstock.

Estadus seguransa serve hanesan buffer ida atu hamenus risku ba sasán ne'ebé halai sai husi estadus. Dead stock mak inventáriu ne'ebé la fa'an.

Kontabilidade loloos

Mantein rejistu inventáriu ne'ebé loos mak importante tebes ba jestaun ba ita-nia rikusoin. Ida ne'e mós sei ajuda ita kuandu halo auditoria. Hatene saida mak ita iha iha ita-nia rikusoin permite ita hatene ita-nia estragu jerál no komprende ita-nia kompañia nia valór.

Regra kontabilidade finanseira no regulamentu fiskál sira bele fó mandatu ba ita-nia kompañia atu iha konta inventáriu fiziku. Bazeia ba númeru no folin ne'ebé loos iha ita-nia sistema inventáriu no software kontabilidade .

Ida ne'e sei asegura katak ita-boot nia kompañia bele halo auditoria sein kestiona ita-boot nia integridade kontabilidade.

Ba prosesu kontrola no manutensaun inventáriu ne'ebé pratiku liu, ita bele uza Kledo nu'udar ita-nia software kontabilidade.

Kledo mak software kontabilidade ida-ne'ebé bazeia ba kalohan ne'ebé iha karakterístika kompletu liu hotu-hotu, hanesan kaer livru, fiskalizasaun, jestaun armazén, jestaun stock no asset, envoicing no barak liu tan.

Ita mós bele koko atu uza Kledo ho gratuita durante loron 14 ka ba nafatin liuhusi link iha dezeñu iha kraik:

Inventory Control Challenge

Kontrola inventáriu ne'e esensiál ba operasaun negósiu ne'ebé efetivu maibé bele mosu mós dezafiu oioin.

Karik susar atu hetan tempu no rekursu sira, no dezenvolve imajen kompletu kona-ba ita-nia inventáriu, liuliu se ita-boot sira iha kompañia boot liu ka fatin inventáriu oin-oin.

Maibe, dezafiu sira-ne'e bele rezolve hodi asegura kontrolu efetivu ba ita-nia inventáriu.

Dalan di'ak liu atu jere dezafiu sira-ne'e hotu mak automatiza prosesu kontrolu inventáriu.

Iha kraik mak dezafiu balu ne'ebé ita bele hasoru.

Buka tempu no rekursu sira

Halo jestaun inventáriu manualmente presiza rekursu barak. Presiza osan no oras funsionáriu nian ba kontrolu manuál ba inventáriu.

Maibe, se ita la fó prioridade ba kontrolu inventáriu, ita sei lakon tempu no osan barak liu tan. Foti tempu atu implementa oráriu regulár ida ba kontrolu inventáriu dedikadu. No mos, asegura atu inklui kontrolu inventáriu iha ita-nia orsamentu.

Lee mós: Diskusaun kompletu kona-ba Sistema Livru Hakmatek ba Dala-Dua iha Kontabilidade

Vizibilidade

Kompania sira ne'ebé iha stock boot, armazén kompleksu, ka sira ne'ebé fa'an iha kanál oioin bele iha parte oioin ne'ebé muda ba sira-nia inventáriu. Ida ne'e bele kria dezafiu sira ho visibilidade.

Negosiu sira tenke iha imajen kompletu kona-ba sira-nia inventáriu negósiu nian ba replikasaun, kontabilidade, fluxu osan no objetivu ba fa'an. Lakon ita-nia inventáriu bele hamosu menus iha kualidade inventáriu no bele kauza stock mate.

Relatoriu sira ne'ebé ita bele hetan liu husi sistema software kontrolu inventáriu bele ajuda ita hasa'e ita-nia vizaun. Porezemplu, ita bele hetan alerta.

Erru Umanu

Erru umanu ne'e evita duni bainhira empreza sira kontinua iha fluxu inventáriu iha no sai husi sira-nia armazén sira.

Porezemplu, vendedor sira presiza haruka fatura ne'ebé loos no tenke korresponde ho orden sosa no inventáriu fiziku. Kualkér inagurasaun ne'ebé akontese iha faze ida-ne'e bele afeta ita-nia kontrolu ba inventáriu.

Ita bele hamenus erru umanu liuhusi optimiza ita-nia sistema kontrolu inventáriu no integra ita-nia solusaun sira. Ida ne'e sei permite ita-nia software atu fó avizu ba ita-boot se iha diferensa entre saida mak tama iha konta ne'ebé bele selu no montante inventáriu fiziku.

4 Pasu importante sira iha Prosesu Kontrola Inventoriu

Pasu 1: Previzaun Nivel Inventoriu

Previzaun ka previzaun inventáriu mak tékniku ida atu antisipa nivel stock ba fa'an iha futuru.

Ida ne'e presiza ita-boot sira atu halo monitorizasaun ba vendimentu no nesesidade atu nune'e ita bele jere inventáriu no orden sosa tuir.

Ida ne'e ajuda ita atu hasa'e ita-nia kompañia nia rendimentu liuhosi kumpre kliente nia ezijénsia sira. Iha tempu hanesan , ida-ne'e salva ita husi kustu inventáriu ne'ebé la nesesáriu, ne'ebé kauza husi sasán barak liu.

Atu halo planu ba nivel inventáriu, haree dadus no tendénsia istóriku sira.

Maibe oinsá se ó la iha ida?

Iha kazu ida nee, pontu inísiu di'ak ida mak halo konsultasaun ho ita-nia departamentu fa'an no marketing.

Ekipa fa'an no ekipa marketing mak besik liu ba ita-nia kliente sira. Tanba nee, sira komprende di'ak liu ita-nia kliente sira, no sira hatene didi'ak sira-nia ezijénsia sira.

Sira bele ajuda ita atu determina limitasaun másimu & mínimu ba inventáriu. Fo-hatene didi'ak ba ita-boot sira produtu ne'ebé mak sei halo kontente liu ba kliente sira duke sira seluk.

Hatene didi'ak kona-ba nivel inventáriu nian minimiza valór stock, hamenus kustu holding inventáriu nian, no aumenta predictabilidade.

Pasu 2: Harii pontu koordenador

"Mundu muda lalais tebes. Ema boot sira la baku tan ema ki'ik sira. Sira baku lalais baku lalais," dehan Rupert Murdoch.

Antes ne'e ami hanoin katak indústria ne'e muda lalais, maibé ohin loron imi-nia kliente nia ezijénsia, sira-nia preferénsia, mós muda lalais.

Atu hatán ba ita-nia kliente sira-nia nesesidade, hanesan no bainhira sira hetan ona sira-nia pontu aas, ita tenke bele kontinua halo mudansa iha tempu ne'ebé presiza. Pasu 1 husi previzaun ba rekizitu inventáriu sei ajuda ita ho Pasu 2 atu determina taxa reordenador ho loloos.

Hanoin to'ok, produtu ne'ebé ita halo ka fa'an nu'udar retallador, iha nesesidade aas. Ita tenke estuda oinsá lalais mak ita halai sai husi produtu sira ne'ebé in-demand no estabelese taxa reordenasaun.

Bainhira ita hatene katak ita-boot nia inventáriu sei ki'ik liu fali marka ne'ebé define ona, ita bele halo orden kedas ba stock foun.

Hodi halo nune'e , ita kontinua fa'an produtu ne'ebé ita-boot sira interese to'o produtu ne'ebé hanesan iha stock foun to'o mai.

Lee mós: Kompreende kompletu kona-ba Rekonesimentu Reseita iha Kontabilidade

Pasu 3: Uza Sistema Jestaun Inventoria

Sistema jestaun inventáriu mak prosesu ne'ebé ita halo tuir ita-nia sasán sira, maske iha materiál primeiru ka sasán sira ne'ebé hotu ona.

Ita-boot sira-nia movimentu kompletu husi sosa materiál primeiru ba fábrika, to'o akordu ikus.

* Hadia loloos inventáriu

* Hadia previzaun

* Kustu sasán ne'ebé fa'an menus liu

* Relatoriu inventáriu iha tempu real

* Redús valór stock, falta stock no overstock

* Produsaun aas liu

* Operasaun armazén organizadu

* Eskala inventáriu hanesan ita-nia negósiu aumenta

Pasu 4: Hili métodu kontrola inventáriu ne'ebé loos

Iha métodu kontrola inventáriu oin-oin ne'ebé disponivel. Buat hotu ne'ebé ita presiza halo mak hili tékniku ne'ebé mak di'ak liu ba ita-nia negósiu. Bainhira ita hili abordajen ruma, ida-ne'e tenke hatán tuir mai nee:

* Total stock iha armazén?

* Bainhira mak tempu deskansa?

* Inventariu hira mak ita tenke rai?

Konfuzaun kona-ba métodu kontrolu inventáriu ne'e saida no métodu ida-ne'ebé atu hili?

Keta preokupa! Ami husu ona métodu kontrolu inventáriu ba imi atu hili husi. Entaun, haree lalais ba métodu nee.

Artigu Metodu Inventoriu

Analiza A, B, & C:

Iha métodu ida nee, ita klasifika stock ida ba seksaun tolu - espesífiku A, B, no C.

Parte A kompostu hosi inventáriu valór aas ho frekuénsia fa'an ka konsumu ne'ebé kiik. Kategoria inventáriu ida-ne'e presiza kontrola didi'ak

Kategoria B kompostu husi inventáriu ho valór moderadu no ho frekuénsia fa'an ne'ebé razoavel.

Iha kategoria C, ita-boot sira iha inventáriu ho valór ki'ik ne'ebé iha frekuénsia fa'an ne'ebé aas ne'ebé presiza kontrolu mínimu ba inventáriu.

Just in Time (JIT)

Iha métodu JIT, organizasaun mantein nivel stock ne'ebé presiza ba produsaun. Imi sei la iha inventáriu seluk ne'ebé la kumpre rekizitu produsaun iha tékniku nee.

JIT konsidera hanesan métodu di'ak liu atu evita overstock. Rekizitu ba sasán foun mak bainhira stock tuan ne'e la'o hela.

Maibe, dezvantajen husi métodu ida-ne'e mak katak atrazu ba fornesimentu, se la jere, sei afeta prosesu produsaun/kompletamentu.

Kuantidade Orden Ekonomiku (EOQ)

Ho tékniku ida nee, organizasaun sei hatene ho didi'ak montante inventáriu ne'ebé ita tenke rai no iha tempu ne'ebé ita hanoin-hetan nivel inventáriu mínimu.

EOQ ne'e util liu-liu bainhira kustu orden, pedidu, no kaer-fatin sira bele fiar iha tempu naruk.

Metodu sira ne'ebé lalais, lalais no la'ós movel (FSN)

Iha métodu ida-nee, inventáriu klasifika tuir lalais ne'ebé nia muda. hanesan lalais, lalais, no la-moos. Iha fatin dezenvolvimentu sira iha kategoria hirak nee, ita bele husu inventáriu foun.

 

 

JESTAUN BA FORNESIMENTO MEDIKAMENTO IHA FARMASIA(3)

Jestaun ba Fornesimentu Medikamentu iha Pharmacy.

Jestaun ba Medikamentu (inventáriu) iha farmasia mak investimentu ne'ebé presiza kapitál boot ne'ebé sufisiente. Jestaun ba fornesimentu ai-moruk iha farmasia presiza tebes tanba relasiona ho atendimentu ba pasiente sira no fó impaktu ba funsaun merkadoria no finansia farmasia. Jestaun ba fornesimentu ne'ebé loos bele antisipa pasiente sira-nia nesesidade ne'ebé dala barak la bele previza.

Tuir Schroeder (2000), inventáriu mak materiál stock ne'ebé uza atu halo fasil ba produsaun ka hodi satisfás kliente nia Rekizitu sira. Projeitu fornesimentu mak sasán ruma ne'ebé inklui sasán ne'ebé kompañia ida mak na'in ho signifikasaun atu fa'an iha tempu esforsu ruma, ka sasán fornesimentu ne'ebé sei iha prosesu produsaun servisu, ka sasán fornesimentu ne'ebé hein atu uza iha produsaun prosesu ruma (Rangkuti, 2004).

Fornesimentu aimoruk stock iha farmasia importante atu jere atu pasiente sira-nia nesesidade bele hetan atendimentu iha tempu ne'ebé determinadu, evita se tempu ruma akontese fluctuasaun presu aimoruk ne'ebé sa'e, fornese backup ba fornesimentu ba kondisaun husu aimoruk ne'ebé la determina, no bele hetan lukru husi fornesedór se iha diskontu.

 

·       Fornesimentu Funsaun iha Pharmacy

·       Farmasista sira mak responsavel ba jestaun prosesu fornesimentu farmasia. Jestaun ho vontade di'ak sei ajuda farmasista sira atu bele kontrola nesesidade fornesimentu no nesesidade tanba fornesimentu hala'o papél hanesan fornesimentu no nesesidade. Tuir Yunarto no Santika (2005), inventáriu bele klasifika tuir funsaun:

* Supply for Anticipation

·       Pharmacia presiza kontinua mantein fornesimentu hanesan pasu anticipasaun ne'ebé halo ona - bazeia ba nesesidade períodu tempu ba nesesidade iha tempu uluk ka iha futuru ne'ebé bele halo ona estimasaun ba nesesidade dook hira mak sei presiza. Previzaun kona-ba fornesimentu iha farmasia hala'o atu ajuda nesesidade iha nivel stock, no mós atu rezolve pedidu ne'ebé la hein hosi kliente se iha tempu ne'ebé determinadu akontese aumentu ba pedidu nesesidade ai-moruk.

* Fornesimentu momentu seguransa fluctuasaun stock

·       servisu atu rezolve fluktuasaun ne'ebé la bele prevee entre fornesimentu no nesesidade no mós tempu lideransa. Tempu prinsipál mak períodu tempu ne'ebé hahú halo arranju ba fornesimentu to'o fila fali. Inventariu kona-ba defisiénsia potensiál sei akontese se persiza ka tempu lideransa boot liu husi previzaun rezultadu. Tanba nee, iha fatin seguransa fornesimentu nian iha farmátika ne'ebé bele ajuda nafatin atu kumpre orden ba pasiente sira maske presu la tun.

* Lot-Size Inventory

·       Total boot mak númeru sasán balun ne'ebé tuir orden _ _ _ husi sasán ruma ne'ebé depois ne'e kuda/terseiru parte/ fornesedór halo kuantidade padraun ba prosesu entrega ba kliente. Inventariu boot ida-ne'e forma se sasán sira ne'ebé sosa husi fornesedór boot liu ka rezultadu husi produsaun husi fábrika boot liu tan husi nesesidade nesesáriu sira _ by sudden/urgent _

* Hedge Inventory

·       Inventariu hedge servisu atu proteje folin husi folin-boot sasán fluctuasaun. Inventariu hedge ne'e util se iha momentu ne'ebé merkadu folin sa'e tiha ona, kompañia ne'e sei hein ona inventáriu hedge ne'e ho folin ki'ik ho Atu halo pagamentu uluk liu.

 

2. Aprovizionamentu

·       Aprovizionamentu mak atividade ida-ne'ebé bele realiza nesesidade sira ne'ebé planeia no aprova ona . Aprovizionamentu ba aimoruk iha farmasia baibain hala'o liu husi kompras / orden sira ne'ebé halo liu husi ofisiál track tuir regulamentu lejizlasaun médiku .

3. Receitas

·       Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun sasán sira ne'ebé to'o mai ho orden karta entre tipu adezaun aimoruk ka kuantidade ne'ebé haruka . _ Rezepsaun mak atividade hodi asegura adezaun espesifikasaun tipu , kuantidade , kualidade , tempu submisaun no folin ne'ebé lista ona _ iha orden karta ho kondisaun ne'ebé fizikamente aseita . _ _

4. Armazenamentu

·       Prosedimentu _ no jestaun armazenamentu ai-moruk ne'ebé apropriadu mak importante atu hala'o tanba ai-moruk ne'e mak fatór ida-ne'ebé importante liu iha saúde servisu . Armazén aimoruk sira tenke nota buat balu tuir mai hanesan:

* Medikamentu ne'ebé salva ona iha receptacle orijinál husi fábrika (se aimoruk muda ba kontentór seluk , tenke prevene husi informasaun klaru ne'ebé kontaminadu no hakerek), kontentór aimoruk mós tenke lori númeru batch no data remata .

* Ai-moruk hotu tenke rai iha kondisaun ne'ebé di'ak , atu nune'e bele garante seguransa no estabilidade.

* Sistema armazenamentu bele hala'o ho ai-moruk tratamentu klase notísiu , preparasaun (liquidu, semisolid, no sólidu), estabilidade aimoruk (hanesan influénsia) husi temperatura, naroman, no humididade, no mós arranja bazeia ba alfabetu.

* Despeza uza aimoruk sistema FEFO (First Expiry First Out) no FIFO (First in First Out) . FEFO ne'ebé mak ai-moruk ne'ebé besik ona ba loron ne'ebé remata ona sei fó sai uluk liu, no FIFO ne'ebé katak ai-moruk ne'ebé foin mai , sei fó sai uluk liu.

* Narkotika no psiko-tropiku tenke salva iha kopboard espesiál odamatan rua ho dimensaun 40x80x100 cm .

* Narkotika no Psiko-Tropiku tenke rai iha kopboard espesialmente halo _ tomak husi ai ka komponente seluk forte, no _ fasil muda ho dimensaun 40x80x100 cm equipadu xave duplu . cupboard espesiál ida-ne'e tau iha fatin seguru no la haree husi jerál no cupboard xave ne'ebé mak domina husi farmasista designadu insurente / farmasista _ no empregadu seluk autorizadu . _.

5. Dispozisaun

husi aimoruk sira ne'ebé lakon ona ka estraga tiha ona tenke estraga tuir tipu no forma preparasaun.

6. Kontrola kontrolu

Kontrola stock aimoruk conducted using card stock loading _ name medicine, date expiration, amount of income, amount of expenses, and remaining supplies. Kontrola ida-ne'e ho objetivu atu mantein tipu no montante fornesimentu tuir atendimentu atu nune'e la mosu vantajen no stock nakukun .

7. Relatoriu Rekording and Recording

hala'o hodi hatene dadus kona-ba aimoruk ne'ebé tama mai no sai iha períodu tempu ne'ebé determinadu, enkuantu relatóriu mak halibur notas no administrasaun atividade halibur dadus aprezenta ba parte interesadu sira 

Reference :

  • Rangkuti (2004) in https://www.materialbelajar.id/2016/04/teori-persediaan-pengertian-dunia.html accessed on August 22 at 1:10 p.m
  • Schroeder (2000) in https://www.materialsiswa.id/2016/04/teori-persiaan-pengertian-dunia.html accessed on August 22 at 1:10 p.m
  • Yunarto , Holy Icon and Martinus Getty Santika . 2005. Business Concepts Implementation Series in Inventory Management. Jakarta: Elex Media Komputindo .
  • Decision Minister Health No. 1121/MENKES/SK/XII/2008 concerning Guidelines Technical Procurement Drug Public and Supplies Health for Service Health Base
  • http://aespesoft.com/pengelolaan-sediaan-farmasi-alat-kesehatan-dan-material-medis-habis-gunakan/ accessed on August 23 , 2019 at 15.00
  • Regulation Minister Health Republic of Indonesia No. 73 of 2016 concerning Standard Service Pharmaceutical in Pharmacy

 

Jestaun Armazenamento(2)

Iha negosiu naran deit, armazén mak fatór importante ida-ne'ebé labele haluha. Negosiu farmaseutiku la'ós esesaun ida. Iha indústria farmaseutika, armazén nu'udar meiu ida hodi suporta produsaun no atividade operasaun ne'ebé funsiona hodi armazenamentu materiál sira-ne'ebé la distribui. Aleinde nee, armazén ne'e mós serve atu proteje materiál sira husi influénsia esterna no rodente, insetu, no proteje medicamentos husi estragus. Atu negósiu ida bele hala'o ho diak, presiza duni jestaun armazén ne'ebé loos ka buat ne'ebé dala barak temi hanesan jestaun armazén.

Iha jestaun armazenamentu iha objetivu 4, inklui:

* Jere ema/officers (HR),

* Halo arranju atu simu sasán sira,

* Regulasaun kona-ba aranjamentu / armazenamentu sasán sira,

* Halo arranju ba servisu ba pedidu sasán sira.

Objetivu ba jestaun armazenamentu mak:

Fasilidade

* Fornese no arranja didi'ak instalasaun/ equipamentu/ equipamentu ne'ebé presiza iha armazén.

* Uza fatin ho efetivu liu.

* Fornese manutensaun di'ak no fasil ba fasilidade armazén hotu-hotu.

* Fasilidade atu muda.

2. Traballu nian

* Uza servisu ho efetivu liu.

* Redús risku asidente servisu.

* Akompanamentu ba supervizaun diak.

Produtu sira

* Evita estragu ba sasán ka afeta sira-nia kualidade.

* Evita lakon sasán sira.

* Halo arranju atu salva espasu.

* Jestaun outflow - entry of goods.

Rekizitu armazén (tuir GMP)

Atu bele hala'o ninia funsaun ho loloos, armazén ne'e tenke prienxe rekizitu sira ne'ebé espesífika ona iha Pratika Manufatura Diak Foun (PAM). Kondisaun sira-ne'e inklui:

Tenke iha prosedimentu fiksu ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba servisu iha seksaun Armazén nian, inklui prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.

Armazén ne'e tenke luan, naroman no bele rai materiál sira iha kondisaun ne'ebé maran, tuir temperatura, moos no ordenadu.

Tenke iha prosedimentu fiksu ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba seksaun armazén nian, inklui prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira relasiona ho prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.

Tenke iha prosedimentu fiksu ida (protap) ne'ebé regula prosedimentu servisu ba seksaun armazén, inklui kobertura.

Tenke iha área espesiál ida ba armazenamentu materiál sira ne'ebé bele sunu ka esplosivu (hanesan tua-uvas ka solvente orgániku).

Iha fatin espesiál ba produtu ka komponente sira iha estatutu "kuarentena" no "Rekete" nian.

Iha fatin espesiál ida ba sala amostra ho kualidade kuartu hanesan sala produsaun (area grey).

Despeza materiál tenke uza prinsípiu FIFO (First In First Out) ka FEFO (First Expired First Out).

Kapasidade armazenamentu

Buat ida-ne'ebé afeta maka'as ba armazén nia funsionamentu mak armazén nia kapasidade rasik. Bainhira determina kapasidade armazén nian, kondisaun ne'ebé tenke konsidera mak estadu másimu.

Atu bele kalkula montante kapasidade armazén ne'ebé tenke kumpre, presiza dadus kona-ba: (1) númeru orden (kuantidade orden) iha períodu ruma ne'ebé hala'o, (2) montante stock seguransa espesífiku, (3) variasaun ba xefia.

 

 

Sasan ne'ebé to'o sedu liu no aat liu molok uza. Ka produtu ida-ne'ebé to'o tarde, ne'ebé permite kompetitor sira seluk atu kaer parte merkadu. No sin, jestaun distribuisaun sai ona dezafiu ida iha negósiu.

Definisaun Jestaun Distribuisaun

Jestaun distribuisaun mak prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.

Saida mak Distributor ida?

Distribuinte ida mak ema ne'ebé fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk atu fa'an sasán sira-ne'e diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.

Diferensa entre Distribuisaun no Lojistika

Lojistika mak análogu ida ba planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu, seguransa, estrada transporte, monitorizasaun no armazén ba ro, etc.

Distribuisaun mak sistema jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no distributór terseiru parte.

Tanbasa mak Jestaun Distribuisaun importante?

Jestaun distribuisaun mak buat prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.

Jestaun distribuisaun mós iha ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa diretamente.

Benefisiu Jestaun Distribuisaun

Aleinde fornese lukru aas, jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele haruka tuir nesesidade.

Aleinde nee, bele mós hamenus kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.

Dezafiu sira iha Jestaun Distribuisaun

Dezafiu hirak-ne'e bele mai husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.

Disturbios Naturais

Iha tempu hanesan tempu ne'ebé la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.

Disturbansa Umanu

Rai-nakdoko, protesta, funu no baku.

Disturbansa Transporte

Reparasaun ba veikulu, manutensaun ba tempu tun no asidente sira, no entrega tarde.

Disrupsaun Ekonomika

Rezesaun, depresaun, redusaun derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu kumprimentu, etc.

Disrupsaun Produtu

Ida-nee inklui retornu produtu, problema iha pakote no kontrolu kualidade.

3 Estratejia Jestaun Distribuisaun

Distribuisaun Massa (Mass Distribution)

Estratejia sira ne'ebé uza atu to'o iha merkadu-em Jeral, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor jerál iha fatin hotu.

Distribuisaun Seletiva

Objetivu mak atu fahe ba grupu balun, porezemplu, ba tipu produtor ka retallador balun hanesan farmas, loja departamentu hig-end.

Distribuisaun Eskluziva

Distribuisaun ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida.

Hili Sistema Jestaun Distribuisaun

Hodi hili sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos, depende ba objetivu distribuisaun ne'ebé ita-nia organizasaun halo, no mós tipu no kanál saida mak ita-nia kompañia uza. Maibe hanesan prinsípiu, rekomenda ba kompañia atu avalia kriteriu sira hanesan nee.

- Integrasaun no kompatibilidade sistema legasaun ne'ebé fasil

- Eskalabilidade

- Seguransa

-Jestaun dadus no análize

- Adaptabilidade.

Dala ruma bainhira negósiu ne'e rasik halo ita-boot sira sai okupadu, ita husik buat ruma sai fraku hodi ita bele fó atensaun liu ba sira. La bele haluha katak problema ne'e sei sai boot liu to'o fó atensaun ne'ebé loos ba problema ne'e nia nesesidade. Ezemplu ida kona-ba situasaun hanesan ne'e mak nesesidade atu hadi'a sistema jestaun armazén nian. Armazén mak fatin ne'ebé fasil atu hetan lia-bosok. Iha buat barak ne'ebé akontese iha tempu ida de'it entre orden sira ne'ebé tama mai, orden sira ne'ebé sai mai, kolokasaun produtu fiziku, no funsionáriu oioin ne'ebé koko atu kompleta servisu loroloron nian ho efisiénsia. Tanba ida-ne'e hotu, sistema jestaun orden/inventoria/warehousing ne'ebé ho kualidade mak investimentu ida-ne'ebé empreza hotu tenke halo ho matenek. Maibe oinsá mak imi hatene bainhira mak tempu loos?

kresimentu negósiu nian

Negosiu ida-ne'ebé hetan rezultadu di'ak mak meta ida ba na'in negósiu hotu-hotu tanba razaun ne'ebé klaru - ne'e katak ita hetan rezultadu di'ak. Nee tenke buat ida-ne'ebé kompañia sente orgullu tebes. Maibe ho susesu hanesan ne'e mak iha responsabilidade foun ida-ne'ebé ikusmai bele hamosu problema se la trata ho diak. Kresimentu signifika kliente barak liu, orden barak liu, produtu barak liu, partikularmente fatin barak liu, no funsionáriu barak liu no barak liu tan. Buat hotu ne'ebé akontese ona iha imi-nia armazén agora aumenta barak ona no fasil liu atu trata buat ne'ebé sai fraku se la halo tuir dalan ne'ebé loos. Tanba nee, ita presiza software ne'ebé sei halo parte hotu iha ita-nia prosesu fluxu servisu integradu hodi mantein buat sira la'o ho diak.

kliente kontente

Sinal ne'ebé klaru liu katak buat ruma la di'ak iha negósiu mak kliente ne'ebé la kontente. Desorganizasaun iha armazén lori ba erru sira hanesan entrega tarde, entrega sala, ka kliente sira promete buat ruma ne'ebé seidauk disponivel. Buat sira-ne'e hotu bele evita ho fasil se iha de'it dalan ida atu halo dadus hotu-hotu atualiza iha tempu reál no parte hotu-hotu husi orden ne'e organiza ona. Ho prosesu automatizadu sira ne'ebé fornese husi software ho kualidade, traballador sira sei hatene nafatin saida mak sira-nia pasu tuir mai no saida mak sira halo no saida mak sira la iha iha armazén laran.

Lost Inventory

Bainhira buat sira-ne'e sai ladi'ak, sira iha tendénsia atu sai ladi'ak deit. La iha sistema reál atu rai sasán iha fatin fíziku iha armazén mak dalan fasil ida ba sasán sira atu lakon. Ida-nee bele akontese iha dalan oioin. Ida primeiru mak ida-ne'ebé baibain liu iha ne'ebé se imi la hatene atu buka buat ruma iha neebe, imi bele soe ba fatin naran deit, ne'ebé imi nunka hetan. Segundu, la'ós ema hotu mak ema ne'ebé laran-moos, no armazén ne'ebé nakonu ho armazén mak oportunidade perfeitu ba traballador atu foti produtu ba sira-nia an rasik. Naok iha servisu-fatin mak problema reál ida-ne'ebé tenke fó atensaun ne'ebé di'ak atu prevene. Ikusliu, bainhira laiha rejistu kona-ba inventáriu tama ka sai, produtu sira bele sai husi armazén ho inadvertensia ka nunka haruka. Buat hotu-hotu ne'e bele evita hodi iha sistema armazén ba produtu. Ita bele halo ida-ne'e tuir kategoria sira hanesan tipu produtu, kór, funsaun, dimensaun, ka forma ruma ne'ebé ita hakarak. Arus, rins, no bins bele ajuda ita atu tau ita-nia inventáriu hotu iha fatin nune'e fasil ba traballador sira atu hetan bainhira sira hakarak halo enkontru.

Jestaun medicamentos mak atividade lubuk ida-ne'ebé inklui selesaun, planeamentu, aprovizionamentu, simu, armazenamentu, distribuisaun, destruisaun, kontrolu, no administrasaun. Jestaun medicamentos importante tebes atu suporta atendimentu saúde ba pasiente sira. Jestaun medicamentos nu'udar apoiante ida ba jestaun medicamentos

Ida ne'e importante tebes iha servisu saúde nian, ne'e presiza halo atu hadi'a kualidade báziku.

Objetivu husi estudu ne'e mak atu buka-hatene oinsá jestaun jestaun lojístika medicamentos iha instalasaun farmasia iha Ospital Rejensia Batang QIM. Metodu ne'ebé uza mak kualitativu.

Dadus sira-ne'e halibur liuhusi entrevista no kestionáriu sira. Numeru amostra iha estudu ne'e hamutuk ema na'in 33. Bazeia ba rezultadu peskiza ne'ebé hala'o ona kona-ba jestaun medicamentos iha uma,

Prosesu selesaun Paun QIM 93.9% kategoria di'ak tebes, planeamentu 90.9% kategoria di'ak, aprovizionamentu

97.3% kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% aseitasaun iha kategoria ne'ebé di'ak, 100% armazenamentu iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% kontrolu iha kategoria ne'ebé di'ak, 90.9% exterminasaun iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, no administrasaun iha kategoria 100%

Diak tebes. Husi dadus ne'ebé hetan, peskizador sira bele hetan relasaun ho jestaun medicamentos iha instalasaun ba Pharmacia Ospital QIM Batang.

 

Definisaun Jestaun Distribuisaun

Jestaun distribuisaun mak prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.

Saida mak Distributor ida?

Distribuinte mak ema ne'ebé fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk ne'ebé fa'an sasán sira-ne'e diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.

Diferensa entre Distribuisaun no Lojistika

Lojistika mak análogu ida ba planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu, seguransa, roteiru ro nian, monitorizasaun ba ro, armazén no seluk tan.

Distribuisaun mak sistema jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no distributór terseiru parte.

Tanbasa mak Jestaun Distribuisaun importante?

Jestaun distribuisaun mak buat prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.

Jestaun distribuisaun mós iha ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa diretamente.

Benefisiu Jestaun Distribuisaun

Aleinde fornese lukru aas, jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele haruka tuir nesesidade.

Aleinde nee, bele mós hamenus kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.

Dezafiu sira iha Jestaun Distribuisaun

Dezafiu hirak-ne'e bele mai husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.

Disturbios Naturais

Iha tempu hanesan tempu ne'ebé la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.

Disturbansa Umanu

Rai-nakdoko, protesta, funu, no baku.

Disturbansa Transporte

Reparasaun ba veikulu sira, tempu susar ba manutensaun, no asidente sira, no entrega tarde.

Disrupsaun Ekonomika

Rezesaun, depresaun, redusaun derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu kumprimentu, etc.

Disrupsaun Produtu

Ida-nee inklui retornu produtu, problema sira iha pakote, no kontrolu kualidade.

3 Estratejia Jestaun Distribuisaun

Distribuisaun Mass (distribuisaun Mass)

Estratejia sira ne'ebé uza atu to'o iha merkadu-mas, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor jerál iha fatin hotu.

Distribuisaun Seletiva

Objetivu atu fahe ba grupu balun, hanesan ezemplu, ba tipu balun husi fábrika ka retallador sira hanesan farmátika, loja departamentu aas.

Distribuisaun Eskluziva

Distribuisaun ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida. Porezemplu, produtor karreta sira husi Ford fa'an de'it ba negosiante sira ne'ebé autoriza ona.

Hili Sistema Jestaun Distribuisaun

Hili sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos depende ba meta distribuisaun.

 

Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD)

Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak mak matadalan ida-ne'ebé ho objetivu atu asegura kualidade iha kanál distribuisaun tuir rekerimentu no uzu ne'ebé hakarak, no aplika ba aspetu aprovizionamentu, armazenamentu no distribuisaun, inklui retornu ba Medikamentos ka komponente Medikamentos iha liña distribuisaun. Iha matadalan tékniku kona-ba métodu distribuisaun Medikamentos ne'ebé di'ak (MDMD), haktuir katak instalasaun distribuisaun ida-idak tenke mantein sistema kualidade ida-ne'ebé inklui responsabilidade, prosesu no pasu jestaun risku sira relasiona ho atividade sira ne'ebé hala'o. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira-nian no integridade iha liña distribuisaun nian sei mantein durante prosesu distribuisaun.

Aspetu sira husi Metodu Distribuisaun Medikamentu Diak (MDMD)

Kona-ba Aspetu sira husi Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD), hanesan Jestaun Kualidade, Organizasaun, Jestaun, no Pesoal, Edifisiu no Ekipamentu, Operasaun, Inspesaun Self-Inspesaun, keixa, Medikamentos no/ka Materia Medikamentos sira ne'ebé Fila Fali, Kontrafeitu Allegedly no Retiru, Transporte, Distribuisaun Fasilidade sira Iha Kontratu okos, Dokumentasaun

1. Jestaun Kualidade Jestaun Kualidade mak karakterístika jerál husi item ida-ne'ebé hateten abilidade atu kumpre rekizitu sira ne'ebé estabelese no aplika. Jestaun Kualidade iha aplikasaun matadalan MDMD inklui sistema Kualidade, inklui estrutura organizasaun, prosedimentu, prosesu no rekursu sira. Mantein Kualidade Assurance, ne'ebé nu'udar asaun sistemátiku ida-ne'ebé garante konfiansa katak produtu ne'e iha ámbitu servisu no dokumentasaun suporta kualidade.

2. Organizasaun, Jestaun, no Pesoal Implementasaun no jestaun ba sistema jestaun kualidade di'ak no distribuisaun loloos ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira depende maka'as ba pesoál sira ne'ebé hala'o sira-nia servisu. Tenke iha pesoál ne'ebé sufisiente no kompetente atu hala'o servisu hotu-hotu ne'ebé fasilidade distribuisaun mak responsavel ba. Ema ida-idak nia responsabilidade tenke komprende no rejista ho klaru. Pesoal hotu-hotu tenke komprende prinsípiu sira kona-ba Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD) no tenke simu formasaun báziku no avansadu tuir sira-nia responsabilidade. Tenke iha estrutura organizasaun ida ba seksaun ida-idak ne'ebé akompaña husi gráfiku organizasaun ida-ne'ebé klaru. Responsabilidade, autoridade no relasaun entre pesoál hotu-hotu tenke define ho klaru

3. Edifisiu no instalasaun Distribuisaun Ekipamentu sira tenke iha edifísiu no ekipamentu atu asegura protesaun no distribuisaun ba Medikamentos no/ka substánsia Medikamentos sira. Edifisiu sira tenke dezeña no adapta atu asegura katak kondisaun armazenamentu ne'ebé di'ak mantein, iha seguransa ne'ebé adekuadu no kapasidade ne'ebé sufisiente atu permite armazenamentu no tratamentu ne'ebé loos ba Medikamentos sira, no área armazenamentu sira fornese naroman ne'ebé adekuadu hodi permite atividade hotu-hotu hala'o ho loloos no seguru. Karik edifísiu (inklui fasilidade apoiu) la'ós na'in rasik, tenke iha kontratu eskrita ida no jestaun edifísiu ne'e tenke responsabiliza ba instalasaun distribuisaun. Tenke iha área ketak no taka entre Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé pendente ba desizaun seluk kona-ba sira-nia estatutu, inklui Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé suspeita katak sei falsifika, fila, rejeita, sei estraga, hasai, no lakon husi Medikamentos sira. no/ka materiál médiku sira ne'ebé bele fahe.

4. Operasaun Fasilidade Distribuisaun tenke hetan fornesimentu ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos husi fornesedór sira ne'ebé hetan lisensa tuir lei no regulamentu atu minimiza risku husi falsifikasaun Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tama iha liña distribuisaun ofisiál nian. Selesaun ba fornesedór sira tenke kontrola liuhosi prosedimentu eskritu no rezultadu sira ne'ebé dokumentadu no halo revizaun periodikamente. Uza prosedimentu eskrita sira atu regula atividade administrativa no téknika sira ne'ebé relasiona ho autoridade aprovizionamentu no distribuisaun, atu asegura katak Medikamentos sira hetan de'it husi fornesedór lisensiadu sira no distribui husi fasilidade distribuisaun autorizadu sira. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira fahe de'it ba parte sira ne'ebé iha direitu ka autoridade atu entrega Medikamentos ba públiku no monitoriza kada tranzasaun ne'ebé halo ona, no hala'o investigasaun bainhira hetan deviasaun iha modelu tranzasaun ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé iha risku ba abuzu. Prosesu foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tenke hala'o ho loloos tuir dokumentu ne'ebé disponivel hodi asegura foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos ne'ebé loos. Ai-moruk no/ka sasán ai-moruk ne'ebé foti tenke iha moris-di'ak ne'ebé sufisiente molok remata no bazeia ba FEFO. Tenke rejista númeru grupu substánsia Medikamentos no/ka Medikamentos.

5. Inspesaun ba auto-inspeisaun hala'o ho objetivu atu monitoriza implementasaun no kumprimentu ho kumprimentu ho Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD). Programa auto-inspeisaun ne'e tenke hala'o iha prazu ne'ebé define no kobre aspetu hotu-hotu husi Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) nune'e mós kumprimentu ba regulamentu estatutu, matadalan eskrita no prosedimentu sira. Inspesaun ba an tenke hala'o ho forma independente no detalladu husi pesoál kompetente sira ne'ebé empreza ne'e nomeia. Tenke rejista auto-inspeisaun hotu. Relatoriu ne'e tenke kontein observasaun hotu ne'ebé halo durante inspesaun.

6. Rekursu, Medikamentus no/ka materiál Medikamentus Returned, Allegedly Counterfeit, And Withdrawal Items ne'ebé tenke disponivel bainhira trata keixa sira: Tenke iha prosedimentu eskritu ida atu rezolve keixa sira. Tenke halo diferensa entre keixa kona-ba kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk no keixa sira ne'ebé relasiona ho distribuisaun. Rekursu sira tenke disponivel kona-ba oinsá atu rezolve keixa sira inklui tempu ne'ebé presiza ba monitorizasaun no dokumentasaun. Tenke iha pesoál ne'ebé nomeadu atu rezolve keixa sira. Kualkér keixa kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus ne'ebé la prienxe rekizitu tenke rejista no investiga ho kle'an. keixa no informasaun sira seluk kona-ba produtu defisiente no suspeitu falsu sira tenke halo peskiza (identifika) / halo revizaun no rejista. Kada keixa tenke grupu tuir tipu keixa no halo análize ba tendénsia keixa. Medikamentu no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali: Tenke iha prosedimentu eskrita ida ba tratamentu no simu Medikamentus no/ka materiál sira ne'ebé fila fali. Fasilidade distribuisaun sira tenke simu Medikamentus no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali tuir rekerimentu sira husi indústria farmaseutika/fasilidade distribuisaun sira seluk. Ai-moruk no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke rai ketak husi ai-moruk no/ka komponente médiku sira ne'ebé kumpre rekerimentu ba fa'an no iha área taka no ho liafuan klaru. Substansia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé presiza kondisaun temperatura armazenamentu ne'ebé ki'ik labele fila fali. Transporte ne'ebé uza ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke asegura tuir rekizitu armazenamentu no rekizitu relevante sira seluk. Medikamentu no/ka Materia Medikamentu Suspeitu ba Kontafeitu: Tenke iha prosedimentu eskritu ida ba tratamentu no simu Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeitu katak sei falsifikadu. Fasilidade distribuisaun sira tenke hato'o kedas relatóriu kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak falsifikadu ba ajénsia autorizadu. Substánsia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé suspeita katak sei falsifikadu tenke kuarentena iha kuartu ketak, taka, no marka ho klaru. Ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak sira falsifikadu, distribuisaun tenke hapara, no relata kedas ba ajénsia relevante. Bainhira konfirma tiha katak Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'e falsu, tenke halo tuir kedas tuir instrusaun husi ajénsia autorizadu. Hasai Medikamentus no/ka Komponente Mediku sira: Tenke iha prosedimentu eskrita ida atu trata Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus sira ne'ebé hanoin-hetan. Tenke forma ekipa espesiál ida-ne'ebé mak responsavel ba tratamentu ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'ebé hasai tiha ona. Medikamentu no/ka substánsia Medikamentus hotu ne'ebé hanoin-hetan tenke tau ketak, taka ho seguru, no marka ho klaru. Prosesu armazenamentu ba ai-moruk no/ka komponente ai-moruk ne'ebé hanoin-hetan tenke kumpre rekizitu armazenamentu. Prosesu atu hasai Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus tenke dokumentadu no relata progresu. Fasilidade distribuisaun sira tenke halo tuir instrusaun atu hasai. Dokumentasaun kona-ba implementasaun hasai Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke disponivel nafatin iha tempu ezaminasaun. plementasaun kona-ba hasai ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira tenke informa ba indústria farmaseutika no/ka autorizasaun distribuisaun. Dokumentu hotu-hotu kona-ba hasai Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke dokumentadu husi ema ne'ebé responsavel ba Medikamentus.

7. Transportasaun jere didi'ak, seguru no livre husi asesu husi parte la autorizadu. Identidade produtu la lakon fasil. Dokumentu sira ne'ebé haruka (signatura, identidade, marka) fila fali ba veikulu PBF nian Tuir rekerimentu armazenamentu produtu nian, Lina klaru, Motorista sira hetan formasaun iha Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Transporte Sub-kontatu, Parte terseiru kompriende kondisaun armazenamentu nian, Kontratu sira inklui responsabilidade bainhira buat ne'ebé la'o loos hakarak loos

8. Distribuisaun Fasilidade Bazeia ba Kontratu a. Kontratu Fornesedor Responsavel ba atividade kontratu nian Avaliasaun ba kompeténsia ne'ebé kontratu nian rekizitu simu-na'in mak presiza Superviza kontratu simu-na'in hodi hala'o servisu kontratu nian tuir prinsípiu no matadalan sira husi Good drug Distribution Practice (GDPc) (Audit) Fornese informasaun eskrita ne'ebé tenke hala'o tuir kontratu simu-na'in b. Kontratu Rekeridu Iha fatin, pesoál kompetente, ekipamentu, koñesimentu no esperiénsia hodi hala'o servisu kontratu tenke kumpre rekerimentu sira ba Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Kontratu Rekeridu tenke evita atividade sira seluk ne'ebé bele afeta kualidade droga no/ka substánsia droga. Relata kualkér insidente ne'ebé bele afeita kualidade droga ba kontratu-sira ne'ebé fó ba sira ne'ebé fó droga

9. Dokumentasaun Atividade hotu-hotu tenke dokumentadu no armazenadu pelumenus ba tinan 3 atu nune'e fasil atu halo tuir.

 

Di Depan dan Belakang