(Part II)
Liga ba kestaun ne’ebe mak temi
iha leten, Ministerioda Saude tenki komesa ona tau atensaun ba iha prosesu
desenvolvimentu rekursus umanus sem diskriminasaun, katak servisu labele tau
atensaun ba deit profesionais ida seluk ita abandona tiha deit. Mais ita tenki
hatene katak servisu iha area Tratamentu Saúde nudar servisu ekipa, no laos
deit profesionais ida nian, Mediku Presiza Enfermeiro, Enfermeiro presisa
Mediku, Mediku presiza analista, farmasista nune’e mos profesionais sira seluk
presisa médiku. Servisu Interprofesionais sai hanesan fundamentu basiku ba
susesu assistensia da Saúde.
Maibe mos tenki nota katak agora
mak ita komesa atu ignora papel profesionais enfermajem, maibe istoria hatudu
no hatudu duni katak enfermeiros hatudu nanis ona nia existensia iha situasaun
defisil no kontirbui tiha ona no sei kontribui diak liu tan, nune’e se ita
haluha enfermeiros ne’e nudar ita haluha tiha ita nia liman fuan, maibe ita
hare deit ita nia liman kukun, maibe keta haluha katak liman kukun moris sai
tamba iha uluk liman fuan. No ikus mai liman kukun bele moris sai naruk no ikus
bele mos tohar fali maibe liman fuan sei nafatin metin bainhira ita sei moris.
Hanesan mos profesionais sira seluk ne’ebe mak hatudu tiha ona nia existensia
durante tempu naruk tebes, mesmu laiha mediku maibe sira hatudu duni ita ohin
loron mos sira sei existe nafatin mak enfermeiros Dentaria, ne’ebe mak ita hotu
hare katak servisu Saude oral, sira atende no halo duni maibe atensaun ba sira
nia situasaun susar tebes, susar duni atu hetan mediku dentaria ida, maibe sira
nafatin hala’o knár nudar enfermeiros Dentaria nune’e mos nudar Mediku
dentaria. Hanesan profesionais sira seluk hanesan Parteiras ne’ebe nia papel
importante tebes hanesan mos enfermeiros. Nune’e profesionais sira seluk ne’ebe
importante no interdependensia ba malu, no iha dependensia ba nia asaun rasik
katak lolos profesionais sira presisa malu, maibe iha implementasaun idaidak
hala’o nia knar tuir professional.
Atensaun ba iha profesionais da
saude tenki iha balansu hanesan no labele iha fali separasaun de tratamentu ba
iha profesionais da Saude, nune’e hotu-hotu bele servisu hamutuk bele hadiak no
haforsa implementasaun planu estrategiku Nasional liliu ba Planu estratejia
Nasional da Saúde, atu ba ne’ebe no atu to’o bainhira. Ita garantia katak planu
estratejia saude nian, ne’ebe estabelese ona, profesionais da saude barak
seidauk hatene konaba ida ne’e. Nune’e Millenium Development (MDG) Goal ba iha
Estadu nian mos pessoal saude sira tenki hatene, nune’e mos indikadores hira
mak uza ba programa desenvolvimentu Nasional husi area da Saude nian.
Akontesimentu ne’ebe la’o dadauk
entre profesionais da Saúde iha Timor-Leste nudar realidade ne’ebe mak akontese
hodi hatudu katak ita buka ignora tiha profesionais da Saúde ida ne’ebe mak ita
hatene katak iha situasaun defisil no susar to’o ohin loron nia kontribui
nafatin ba servisu Nasional da Saúde. Ita hare realidade mos hela ita nia
hahalok ne’ebe hatudu momos katak politika ignoransia no komesa dudu maluk
enfermeiro antigu sira ne’ebe ho nia nivel edukasaun SPK hakiduk ba kotuk hodi
konsidera deit nudar enfermeiro Auxiliar (Pembantu
Perawat)
Tamba sa susar tebes no laiha
hakarak diak husi ukun nain sira hodi fo valor ba enfermeiro sira ne’ebe ho
nivel SPK ba muda nia estatuto nivel edukasaun ba minimu liu Diploma III, hodi
mos konsidera sira katak sira ne’e ho situasaun defisil sira hatudu tiha ona
sira nia kumprimentu ba Sistema da Saúde iha teritoriu nasional, enfermeiro
sira laos lakohi garantia kualidade de Servisu ba Komunidade sira, maibe iha
parte ida ita ejije kualidade servisu husi Enfermeiros sira maibe iha parte
seluk ita la tau matan ba iha Enfermeiros sira hodi forma nafatin sira hodi iha
kunesimentu ne’ebe klean ka as liu tan nune’e ita hotu nia esperansa mak
bainhira iha formasaun ida ne’ebe bebeik no kontinuidade mak kualidade mos ita
sei hetan iha assistensia enfermajem ninian.
Rekomendasaun ba Ministério da
Saúde mak atu iha tempu badak buka solusaun ba iha enfermeiros sira ho nivel
edukasaun SPK hodi bele kontinua nia estudo ba Diploma III, ho maneiras
kontinuasaun iha Universidade Nasional Timor-Leste fakuldade de medicina e
Sicensia da Saúde gradualmente ho maneiras oinsa, nunee durante period tinan 3
deit bele ona hasa’e enfermeiros sira ne’ebe hala’o knar sei ho nivel edukasaun
SPK ba Minimu liu Diploma III.
REMATA
SANTANA
MARTINS, L.DC
Presidente
AETL (Assosicao dos Enfermeiros Timor-Leste Distrito Dili, 2010-2015,
Alumni
Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) 2014,
Fakultas
Ilmu Sosial dan Politik; Departamentu Dezenvolvimentu Komunitario
Email; santanamartins66@gmail.com
;
Blogspot; santanamartins66.blogspot.com
(TATOLI ROMAN FOUN)
Hp,
+670-77604666,
Aldeia
Terra Santa, Suco Comoro, Dili Timor-Leste
Tidak ada komentar:
Posting Komentar