Jumat, Agustus 21, 2015

REZIME CARREIRAS ESPESIAL NO FORMASAUN BA ENFERMEIRO BASIKU (part II)



(Part II)

Liga ba kestaun ne’ebe mak temi iha leten, Ministerioda Saude tenki komesa ona tau atensaun ba iha prosesu desenvolvimentu rekursus umanus sem diskriminasaun, katak servisu labele tau atensaun ba deit profesionais ida seluk ita abandona tiha deit. Mais ita tenki hatene katak servisu iha area Tratamentu Saúde nudar servisu ekipa, no laos deit profesionais ida nian, Mediku Presiza Enfermeiro, Enfermeiro presisa Mediku, Mediku presiza analista, farmasista nune’e mos profesionais sira seluk presisa médiku. Servisu Interprofesionais sai hanesan fundamentu basiku ba susesu assistensia da Saúde.
Maibe mos tenki nota katak agora mak ita komesa atu ignora papel profesionais enfermajem, maibe istoria hatudu no hatudu duni katak enfermeiros hatudu nanis ona nia existensia iha situasaun defisil no kontirbui tiha ona no sei kontribui diak liu tan, nune’e se ita haluha enfermeiros ne’e nudar ita haluha tiha ita nia liman fuan, maibe ita hare deit ita nia liman kukun, maibe keta haluha katak liman kukun moris sai tamba iha uluk liman fuan. No ikus mai liman kukun bele moris sai naruk no ikus bele mos tohar fali maibe liman fuan sei nafatin metin bainhira ita sei moris. Hanesan mos profesionais sira seluk ne’ebe mak hatudu tiha ona nia existensia durante tempu naruk tebes, mesmu laiha mediku maibe sira hatudu duni ita ohin loron mos sira sei existe nafatin mak enfermeiros Dentaria, ne’ebe mak ita hotu hare katak servisu Saude oral, sira atende no halo duni maibe atensaun ba sira nia situasaun susar tebes, susar duni atu hetan mediku dentaria ida, maibe sira nafatin hala’o knár nudar enfermeiros Dentaria nune’e mos nudar Mediku dentaria. Hanesan profesionais sira seluk hanesan Parteiras ne’ebe nia papel importante tebes hanesan mos enfermeiros. Nune’e profesionais sira seluk ne’ebe importante no interdependensia ba malu, no iha dependensia ba nia asaun rasik katak lolos profesionais sira presisa malu, maibe iha implementasaun idaidak hala’o nia knar tuir professional.
Atensaun ba iha profesionais da saude tenki iha balansu hanesan no labele iha fali separasaun de tratamentu ba iha profesionais da Saude, nune’e hotu-hotu bele servisu hamutuk bele hadiak no haforsa implementasaun planu estrategiku Nasional liliu ba Planu estratejia Nasional da Saúde, atu ba ne’ebe no atu to’o bainhira. Ita garantia katak planu estratejia saude nian, ne’ebe estabelese ona, profesionais da saude barak seidauk hatene konaba ida ne’e. Nune’e Millenium Development (MDG) Goal ba iha Estadu nian mos pessoal saude sira tenki hatene, nune’e mos indikadores hira mak uza ba programa desenvolvimentu Nasional husi area da Saude nian.

Akontesimentu ne’ebe la’o dadauk entre profesionais da Saúde iha Timor-Leste nudar realidade ne’ebe mak akontese hodi hatudu katak ita buka ignora tiha profesionais da Saúde ida ne’ebe mak ita hatene katak iha situasaun defisil no susar to’o ohin loron nia kontribui nafatin ba servisu Nasional da Saúde. Ita hare realidade mos hela ita nia hahalok ne’ebe hatudu momos katak politika ignoransia no komesa dudu maluk enfermeiro antigu sira ne’ebe ho nia nivel edukasaun SPK hakiduk ba kotuk hodi konsidera deit nudar enfermeiro Auxiliar (Pembantu Perawat)
Tamba sa susar tebes no laiha hakarak diak husi ukun nain sira hodi fo valor ba enfermeiro sira ne’ebe ho nivel SPK ba muda nia estatuto nivel edukasaun ba minimu liu Diploma III, hodi mos konsidera sira katak sira ne’e ho situasaun defisil sira hatudu tiha ona sira nia kumprimentu ba Sistema da Saúde iha teritoriu nasional, enfermeiro sira laos lakohi garantia kualidade de Servisu ba Komunidade sira, maibe iha parte ida ita ejije kualidade servisu husi Enfermeiros sira maibe iha parte seluk ita la tau matan ba iha Enfermeiros sira hodi forma nafatin sira hodi iha kunesimentu ne’ebe klean ka as liu tan nune’e ita hotu nia esperansa mak bainhira iha formasaun ida ne’ebe bebeik no kontinuidade mak kualidade mos ita sei hetan iha assistensia enfermajem ninian. 
Rekomendasaun ba Ministério da Saúde mak atu iha tempu badak buka solusaun ba iha enfermeiros sira ho nivel edukasaun SPK hodi bele kontinua nia estudo ba Diploma III, ho maneiras kontinuasaun iha Universidade Nasional Timor-Leste fakuldade de medicina e Sicensia da Saúde gradualmente ho maneiras oinsa, nunee durante period tinan 3 deit bele ona hasa’e enfermeiros sira ne’ebe hala’o knar sei ho nivel edukasaun SPK  ba Minimu liu Diploma III. 


 REMATA
SANTANA MARTINS, L.DC
Presidente AETL (Assosicao dos Enfermeiros Timor-Leste Distrito Dili, 2010-2015,
Alumni Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) 2014,
Fakultas Ilmu Sosial dan Politik; Departamentu Dezenvolvimentu Komunitario
 Blogspot; santanamartins66.blogspot.com (TATOLI ROMAN FOUN) 
Hp, +670-77604666,
Aldeia Terra Santa, Suco Comoro, Dili Timor-Leste


Tidak ada komentar:

Di Depan dan Belakang