lIXU no problema
baziku fundamentál ne'ebé hetan iha kapitál to’o dadaun seidauk rezolve ho
di'ak. Konsidera hela problema ida-ne'e iha duni:
Gestão Resíduu:
Infraestrutura Gestão Resíduu Laiha: Infraestrutura gestão
resíduu ne'ebé la sufisiente bele halo buat hetan kumulativu iha área públika.
Seleção Sítio Atteramentu Finál (TPA) Ne'ebé La Apropriadu:
Iha kapitál, bele iha problema atu hetan no halo jestaun TPA ne'ebé seguru no
sustentável.
1.
Poluição Aeru no Bee:
Emisaun Gas Emissaun: Atividade indústria no transportasaun
ne'ebé boot bele kria emisaun gas emissão, aumenta poluição aeru.
Poluição Bee: Rezíduu indústria no doméstiku ne'ebé laiha
tratamentu di'ak bele polui fonte bee kona-ba iha kapitál.
2.
Engarrafamentu Tráfiku:
Laiha Transportasaun Públiku Efisiente: Laiha opsaun
transportasaun públiku ne'ebé efisiente bele aumenta dependénsia ba transporte
privadu, aumenta engarrafamentu tráfiku.
3.
Desigualdade Sosiál no Ekonómiku:
Desigualdade Aksesu ba Servisu Báziku: Iha área sira iha
kapitál bele iha desigualdade aksesu ba edukasaun, saúde, no infraestrutura
bázika.
Krize Moris:
Laiha Moradia Asequíbel: Preçu moradia ne'ebé boot no laiha
moradia asequíbel bele kria krize moris iha kapitál.
Desigualdade Sosiál no Ekonómiku:
Desigualdade Rendimentu: Iha kapitál bele iha desigualdade
rendimentu boot entre grupu sosial.
Inestabilidade Seguransa:
Krime no Seguransa: Razaun krime ne'ebé boot ka problema
seguransa bele sai hanesan desafiu boot iha área sira iha kapitál.
Atu rezolve problema sira ne'e, presiza esforsu hamutuk
husi governu, komunidade, no setór privadu atu dezenvolve solusaun sustentável
no reziliente. Isto inklui dezenvolvimentu infraestrutura, polítika ambientál,
hadi'a transportasaun públiku, no esforsu atu aumenta aksesu ba servisu báziku.
Lixu, mos konhesidu ho naran sampah ka resíduu, mak refere
ba matebian ka produtu balu ne'ebé la'ós iha nesesidade ka uza liu tan no agora
hetan sira-nia utilidade ka objetivu, hodi sai ho produtu ida ne'ebé la'ós
relevante no la'u liu. Lixu bele hetan husi atividade umana, indústria, no vida
kótuk. Ida ne'e bele kategoriza iha variasaun ne'ebé liga ho sira-nia kareta,
konsisténsia, no impaktu ambientál.
Kategoria lixu inklui:
Lixu Orgániku: Komprende matebian hanesan resíduu husi
atividade agrikultura, konsomu alimentar, no beste produtu orgániku.
Lixu Inorgániku: Iha ne'ebé lao husi materiais inorgániku
hanesan plastiku, kareta, kalan, konserva, no material seluk ne'ebé laiha vida
orgánika.
Lixu Perigoso: Inklui produtu ne'ebé bele kausa ameasa ba
ema no meio ambiente, hanesan batería, produkta químika perigoso, no likíduo
letál.
Lixu Eletróniku (e-waste): Komprende aparelhu eletróniku
mak la'u liu, hanesan komputador, telefóne, no eletrónika seluk ne'ebé seidauk
iha utilidade.
Lixu Mediku: Ka lixu saúde, inklui produtu ka rezíduu
ne'ebé mai husi setór saúde, hanesan seringa, medikamentu ka likíduo mediku.
Lixu Konstrusaun: Inklui rezíduu ne'ebé prodús husi
atividade konstrusaun, hanesan beton, tijolu, no material konstrusaun seluk.
Lixu Organiku: Refere ba matebian orgániku hanesan restu
hahán, folin, no materiál seluk ne'ebé bele deskompoñe ho lian orgánika.
Lixu Nukleár: Produtu radioaktívus ka ne'ebé iha material
nukleár, ne'ebé perigu ba seguransa umana no ambientál.
Gestão di'ak ba lixu, inklui triahe koreta ne'ebé
apropriadu, trata no reutiliza lixu bazeadu ba kategoria sira, bele ajuda hodi
minimiza impaktu ambientál no hetan utiliza liután husi sira-nia vida útil.
Iha kategoria lixu orgániku, inklui matebian no rezíduu
husi atividade agrikultura, konsomu alimentar, no produtu orgániku seluk. Lixu
orgániku, liu-liu husi konsomu alimentar, inklui matadalan hahán, folin fruta,
legumes, kafé, no sira seluk ne'ebé oriñalmente kontein material orgániku.
Prinsipálmente, lixu orgániku bele deskompoñe liu husi
tempu no sai hanesan komponente importante iha prosesu hodi produs húmus ka
kompostu, ne'ebé bele sai hanesan fertilizante naturál no bele utiliza hodi
hadi'a kualidade tanah iha agrikultura. Triahe no trata lixu orgániku ho di'ak
importante tebes atu prevene odor desagradável no mos minimiza impaktu
ambientál husi lixu ne'e. Prátika gestaun lixu orgániku ne'e parte husi
estratéjia maioria ba sistema gestaun lixu sustentável.
Lixu inorgániku inklui rezíduu sira ne'ebé lao husi
materiais inorgániku, mak duni laiha vida orgánika ka la kompostável. Ida ne'e
inklui maizumenus hanesan plastiku, kareta, kalan, konserva, vidru, metal, no
material seluk ne'ebé maioria sei manan iha ambienti durante tempu ne'ebé
relasiona ho sira-nia vida útil. Lixu inorgániku sei hanesan parte importante
iha sistema lixu modernu, no sira halo impaktu ba meio ambiente ne'ebé
signifikativu.
Atividade ba reciclagem no reutilizasaun mak maneira atu
minimiza impaktu ambientál husi lixu inorgániku. Rezíduu sira hanesan plastiku,
vidru, no metal bele halo prosesu reciclagem, hodi transforma sira sai produtu
foun. Reciklagem bele reduz desperdísiu, konsumu enerjia no uja materiais
primeiru foun.
Iha parte seluk, iha esforsu internasionál atu promove
konseitu "lixu zero" ho haree lixu inorgániku nu'udar oportunidade
hodi halo ekonomia sirkular, ne'ebé enfoka liu ba reutilizasaun no reciklagem,
minimizando lixu sira ne'ebé hakilaru ambienti no kriando sustentabilidade.
Lixu perigoso inklui rezíduu sira ne'ebé bele aprezenta
rósku ka ameasa ba ema no meio ambiente. Sira ne'e kontein substánsia sira
ne'ebé taka no periligru, inklui material químiku perigoso, likíduu letál, no
substánsia radioaktívus. Lixu perigoso sei exije tratamentu espesiál no maneira
seguru atu prevene impaktu negativu ba saúde umana no ambiente.
Ezemplu sira lixu perigoso inklui:
Batería:
Batería ka akumuladór kontein substánsia químika perigoso,
hanesan asidu ka metal pesadu.
Produktu Químiku Perigoso:
Likíduu ka substánsia sira ne'ebé bele kausa dánu ba saúde
umana no ambiente, hanesan pesticída ka produtu kimiku industriál.
Resíduu Hospitalar:
Materiál sira husi setór saúde, hanesan seringa,
fia-análize, no likíduu mediku.
Radioaktívus:
Produtu sira ka material sira ne'ebé emiti radiasaun,
hanesan rejeitu nukleár ka substánsia sira husi atividade nukleár.
Pintura:
Rezíduu husi pintura, inklui pintura bazika no pintura
industriál, ne'ebé bele kontein substánsia tóxiku no prejudisial ba saúde.
Maneira tratamentu ba lixu perigoso sei depende ba sira-nia
kareta no propriedade, no ofte implica prosesu espesiálizadu hodi asegura
eliminasaun no tratamentu ne'ebé seguro. Iha moe limeiru sira no regulamentu
sira ba tratamentu lixu perigoso atu asegura seguransa ba ema no ambiente.
Lixu mediku, ne'ebé mos konhesidu ho naran "lixu
saúde" ka "rezíduu saúde," inklui matebian no rezíduu sira
ne'ebé prodús husi setór saúde. Ida ne'e inklui produtu sira hanesan seringa,
medikamentu, koton, fia-análize, no material seluk ne'ebé uza iha estabelesimentu
saúde. Lixu mediku bele konsidera perigrozu, tanba bele kontein substánsia sira
ne'ebé potensiálmente prejudisial ba saúde umana no ambiente.
Ezemplu sira lixu mediku inklui:
Seringa no Agulha:
Utilizadu ba injeksaun no tratamentu sira, no presiza
tratamentu espesiál atu evita feramenta no rísku infeksaun.
Medikamentu Expiradu ka Likíduo Mediku:
Medikamentu sira ne'ebé expiradu, la uza, ka restu likíduo
mediku sira.
Fia-análize:
Material sira hanesan fia-análize, termus, no reaktivu sira
ne'ebé uza iha laboratóriu saúde.
Material Infektozu:
Rezíduu ne'ebé kontein baktéria, vírus, ka substánsia sira
ne'ebé bele kauza doensa.
Medikamentu Vencidu ka Rejéitu:
Medikamentu sira ne'ebé la'ós uza no rejeitu husi pratika
klinika.
Gestaun lixu mediku presiza atu hela ho rigor, inklui
triajen lixu iha sursál saúde, armazenamentu iha kontenidor seguru, no
tratamentu espesiálizadu. Estándar sira no regulamentu iha área saúde bele
estabelese hodi asegura ke lixu mediku sei hetan tratamentu ne'ebé seguro no
evita kontaminasaun no rísku ba saúde públika.
Lixu konstrusaun inklui rezíduu sira ne'ebé prodús husi
atividade konstrusaun, inklui material sira ne'ebé laiha utilidade liu tan ka
material sira ne'ebé hakilaru husi área konstrusaun. Ida ne'e bele hamosu husi
konstrusaun, renovasaun, ka demolição de estrutura sira. Lixu konstrusaun bele
hanesan parte boot husi desperdísiu urbana no bele kausa impaktu ambientál
signifikativu.
Ezemplu sira lixu konstrusaun inklui:
Beton:
Resíduu sira husi demolição, inklui fragmentu beton no
bloku beton.
Tijolu ka Bloku:
Material tijolu, bloku, ka azulejus ne'ebé laiha utilidade
ka hakilaru durante atividade konstrusaun.
Madeira:
Rezíduu madeira husi konstrusaun, inklui restu madeira,
kaukauk, no moldura.
Material Metáliku:
Fragamentu ka desperdísiu metal husi estrutura ka
konstrusaun metálika.
Material Plástiku:
Plástiku ka material plástiku sira ne'ebé laiha utilidade
ka kausa desperdísiu iha área konstrusaun.
Gestaun lixu konstrusaun importante tebes atu minimiza
desperdísiu, promove reciklagem, no reduz impaktu ambientál. Iha moe limeiru
sira no regulamentu ba gestaun lixu konstrusaun atu asigura ke atividade
konstrusaun bele hala'o ho sustentabilidade no responsabilidade ambientál.
Estratéjia sira inklui triajen lixu, reutilizasaun material sira, no promosaun
ba prátika konstrusaun sustentável.
Lixu organiku inklui matebian ne'ebé orgániku, ne'ebé bele
deskompoñe liu husi tempu no sai ho húmus. Ida ne'e inklui resíduu husi hahán,
folin, no matéria orgánika seluk ne'ebé bele transforma liu husi procesu
biológiku iha húmus, ne'ebé bele sai hanesan fertilizante natural ba tanah.
Ezemplu sira lixu organiku inklui:
Restu Hahán:
Kazutu, follu, talus, no liu-liu resto hahán ne'ebé mai
husi atividade agrikultura.
Folin:
Folin sira husi árvór, plantas, ka seluk-seluk tan.
Resíduu Agrikultura:
Restu hahán ka material orgániku husi atividade
agrikultura, inklui restu kona-ba kultivasaun.
Liafuan:
Materiál liu husi liafuan ka matadalan animál, hanesan osu,
taruk, no liu-liu liafuan sira seluk.
Resíduu Háli-hali:
Material orgániku husi atividade doméstika, hanesan restu
kulinária, kafé, no matéria orgánika seluk.
Gestaun di'ak ba lixu organiku inklui praktika triajen,
kompostajen, no reutilizasaun lixu hodi hamosu húmus. Kompostajen lixu organiku
bele sai hanesan estratéjia sustentável atu produzir fertilizante natural no
redús quantidade lixu ne'ebé lori ba aterru sanitáriu. Ida ne'e ajuda hakat
liután lixu sira ne'ebé deskompoñe no ajuda haree liu ba sustentabilidade
ambientál.
Lixu nukleár inklui produtu sira ka rezíduu sira ne'ebé iha
material radioaktívus, ne'ebé bele konsidera perigrozu ba seguransa umana no
ambientál. Ida ne'e inklui matebian, material sira, ka rejeitu husi atividade
nukleár, hanesan produsaun enerjia nukleár, laboratóriu nukleár, no atividade
sira ho aplikasaun nukleár.
Ezemplu sira lixu nukleár inklui:
Rejeitu Radioaktívus:
Resíduu husi operasaun sira nukleár, inklui material
radioaktívus ne'ebé laiha utilidade ka presiza tratamentu espesiálizadu.
Material Nukleár Radioaktívus:
Material sira ne'ebé iha propriedade radioaktívus, inklui
uránio, plutóniu, ka sira seluk.
Matebian Nukleár:
Matebian ka partícula radioaktívus, hanesan matebian uzina
nukleár, hanesan likíduu refrigerante.
Lixu nukleár reprezenta risku boot ba saúde umana no
ambientál tanba radioatividade bele kauza dánu sira ba material jerasaun,
inklui mutasaun jenétika no rísku ba dezastre ambientál. Tratamentu no
armazenamentu lixu nukleár presiza atu hela ho rigor no seguransa atu evita
espalha radioatividade no asegura ke lixu ne'e la halo dánu ba meio ambiente no
populasaun. Iha moe limeiru internasionál no regulamentu sira ne'ebé estabelese
prinsípiu no kriteria seguransa ba tratamentu lixu nukleár.
Iha kontekstu jestaun lixu, papél autoridade iha Postu
Administrativu, Suku, Aldeia, no Konsellu de Sukus bele inklui:
1. Postu Administrativu:
Planu no Estabelese Sistéma Jestaun Lixu: Autoridade iha
Postu Administrativu bele planu no estabelese sistéma jestaun lixu ida ne'ebé
inklui koleta, triajen, no tratamentu lixu. Sistéma ne'e bele inklui programa
edukasaun lixu ba komunidade no kampanha sensibilizasaun.
Koordenasaun ho Autoridade Suku no Aldeia: Autoridade iha
Postu Administrativu presiza koordena ho autoridade sira iha nível suku no
aldeia atu garante jestaun lixu ne'ebé efetivu no inkluzivu.
2. Suku:
Partisipasaun Komunidade: Suku bele fasilita partisipasaun
komunidade iha inisiativa jestaun lixu, inklui triajen lixu iha nível lokal,
hamosu área ruma ba kompostajen, no promove reutilizasaun lixu.
Koordenasaun ho Aldeia no Autoridade Postu Administrativu: Koordenasaun
ho aldeia sira no autoridade postu administrativu sei fó impaktu positivu ba
jestaun lixu iha nível lokal.
3. Aldeia:
Partisipasaun Komunidade: Aldeia bele partisipa iha esforsu
konsjensaun komunidade nian kona-ba lixu, inklui prátika limpeza, triajen lixu,
no reutilizasaun.
Edukasaun Komunidade: Promove edukasaun kona-ba jestaun
lixu, inklui kampanha konsjensaun kona-ba importánsia ba reduz lixu, triajen,
no reutilizasaun.
4. Konsellu de Sukus:
Koordenasaun no Apoiu ba Programa Jestaun Lixu: Konsellu de
Sukus bele koordena no apoiu ba programa jestaun lixu iha sira-nia área, inklui
estabelese estratéjia jestaun lixu.
Facilita Komunikasaun entre Suku sira: Konsellu de Sukus
bele facilita komunikasaun entre suku sira kona-ba troka informasaun no bo'ot
prátika jestaun lixu.
Implementasaun polítika jestaun lixu bele inklui esforsu
hamutuk husi autoridade lokal sira, komunidade, no setór privadu atu garante
jestaun lixu ne'ebé sustentável no kontribui ba saúde ambientál no bem-estar
komunidade.
Estratéjia ba solusaun lixu iha nivel suku, aldeia, no
bairro bele inklui abordajen integrál, partisipativu, no sustentável. Iha ne'e
mosu estratéjia sira ida-ne'e ne'ebé bele kontribui ba jestaun lixu ne'ebé
efetivu no responsável.
1. Sensibilizasaun no Edukasaun Komunidade:
Halo kampanha sensibilizasaun kona-ba importánsia ba
jestaun lixu.
Promove edukasaun kona-ba reduz lixu, reutilizasaun, no
reciklagem.
2. Estabelese Sistéma Koleta Seletiva:
Implementa sistema koleta seletiva iha suku, aldeia, no
bairro.
Eduka komunidade kona-ba prátika triajen lixu hodi separa
lixu orgániku, inorgániku, no material reutilizável.
3. Promove Reutilizasaun:
Estimula komunidade atu reutiliza ita nia produtu, hanesan
embalajen reutilizável, tais, no material sira seluk.
Estabelese área ka loja reutilizasaun iha sira-nia
komunidade.
4. Estabelese Kompostajen Komunitária:
Promove prátika kompostajen ba lixu orgániku iha nivel
suku, aldeia, no bairro.
Estabelese área kompostajen komunitária hodi transforma
lixu orgániku sai húmus ne'ebé bele utiliza iha agrikultura.
5. Dezenvolve Projeto Inovativu ba Rekursu Lixu:
Promove inisiativa sira hodi dezenvolve projetu inovativu
ne'ebé bele utiliza lixu hanesan rekursu, hanesan produsaun enerjia husi
biogás, ka reutilizasaun material sira.
6. Forma Grupu Voluntáriu:
Estabelese grupu voluntáriu iha nivel suku, aldeia, no
bairro atu koordena esforsu konsjensaun komunidade nian no implementa
estratéjia jestaun lixu.
7. Estabelese Parcerias ho Setór Privadu no Organizasaun
NGO:
Kolabora ho setór privadu no organizasaun NGO atu hamosu
solusaun lixu ne'ebé abrangente.
Projetu kooperasaun ba dezenvolvimentu sustentável ho
intervensa lixu.
8. Haree Alternativa ba Embalajen Plástiku no Produtu
Seluk:
Promove uza produtu no embalajen alternativu ne'ebé
biodegradável no lao husi material plástiku.
9. Estabelese Ponto Koleta Liha:
Estabelese ponto koleta liha iha área hotu-hotu hodi hadi'a
lixu ne'ebé sai iha ambiente.
Estratéjia sira ne'e bele kontinua no adekua ba realidade
no kultura lokal. Importante atu envolve komunidade iha desizaun no
implementasaun hodi asegura partisipasaun ativa no susesu ba estratéjia jestaun
lixu.
Obrigasaun komunidade sira iha jestaun lixu inklui
responsabilidade kolektiva atu promove prátika ne'ebé sustentável, reduce
desperdísiu, no asiste iha mantenimentu ambiente. Ema hotu-hotu iha komunidade
bele kontribui ba jestaun lixu ho modu ida ka seluk hodi haree ambiente nia
limpeza no sosa problema lixu. Okupaun importante sira inklui:
1. Separasaun Lixu:
Obrigasaun atu separa lixu orgániku husi inorgániku no
material reutilizável. Kooperasaun iha programa koleta seletiva ne'ebé
implementa iha sira-nia área.
2. Partisipasaun iha Inisiativa Komunitária:
Engaja iha inisiativa komunitária, hanesan aksaun limpeza
lokal, projetu kompostajen komunitária, no projeitu ba reutilizasaun lixu.
3. Reduza Desperdísiu:
Obrigasaun atu reduz desperdísiu lixu, inklui evita uza
produtu embalajen desnesesáriu no promove reutilizasaun lixu.
4. Edukasaun no Sensibilizasaun:
Partisipa iha atividade edukativu no sensibilizasaun
kona-ba jestaun lixu. Informa vizinhança kona-ba importánsia ba prátika di'ak
iha jestaun lixu.
5. Responsabilidade ba Lixu Propiu:
Kuida no rezolve lixu sira ne'ebé prodús husi sira-nia área
ka kasa, inklui lixu orgániku no inorgániku.
6. Evita Atitude Lixeiru:
Evita atitude lixeiru hanesan hakerek lixu iha área
públika, laiha uza kontenidor apropriadu, ka abandonu lixu iha área ne'ebé la
apropriadu.
7. Kooperasaun iha Projeto Komunitária:
Partisipa iha projetu komunitária, inklui inisiativa
kona-ba jestaun lixu ne'ebé lidera husi komunidade lokal, organizasaun sira, ka
autoridade lokal.
8. Rekoñese Responsabilidade Ambientál:
Rekoñese responsabilidade hanesan sidadaun atu proteje no
preserva ambiente liu-liu lixu ne'ebé prodús.
9. Kooperasaun Ho Autoridade Local:
Koopera ho autoridade lokal hodi haree no implementa
estratéjia jestaun lixu ho susesu. Kontinua partisipa iha konsulta públika
kona-ba polítika jestaun lixu.
Responsabilidade kolektiva ne'e hanesan klave ba jestaun
lixu sustentável no preservasaun ambientál. Ho kooperasaun no partisipasaun
ativa husi komunidade, bele hamosu impaktu positivu ba ambiente no moris
komunidade hotu.
Familia sira iha bairo mos iha obrigasaun no kontribuisaun
boot iha jestaun lixu. Prátika di'ak kona-ba jestaun lixu husi nivel familiar
bele kontribui iha limpeza, ordenamentu, no sustentabilidade iha bairro no
komunidade hotu. Iha rai laran sira, inklui Timor-Leste, familia sira bele halo
ona mudansa importante iha sira-nia komunidade liu husi pratika jestaun lixu
ne'ebé di'ak.
Eisemplu sira husi obrigasaun no kontribuisaun familia
konaba lixu iha bairo inklui:
1. Separasaun Lixu:
Obrigasaun atu separa lixu orgániku husi inorgániku no
material reutilizável iha sira-nia kasa. Prátika di'ak ne'e bele ajuda
fasilidade koleta seletiva no triajen lixu.
2. Reutilizasaun no Reciklagem:
Kontribui ba estratéjia reutilizasaun no reciklagem lixu,
hanesan promove reutilizasaun embalajen, hatene ki'ik no fó ita-nia lixu ba
sira ne'ebé halo koleta lixu ne'ebé bele recikla.
3. Minimiza Desperdísiu:
Responsabilidade ba minimiza desperdísiu lixu, inklui evita
uza embalajen desnesesáriu, uza lixu orgániku ba kompostajen, no hatene hanoin
kona-ba lixu antes sira halo kompra.
4. Kontribui iha Konsulta Públika:
Partisipa iha konsulta públika no atividade konsjensaun
kona-ba polítika jestaun lixu iha komunidade.
5. Envolvimentu iha Projeto Komunitária:
Envolve iha projetu komunitária, inklui inisiativa jestaun
lixu ne'ebé lidera husi komunidade lokal, organizasaun sira, ka autoridade
lokal.
6. Edukasaun Familiar:
Eduka membru família kona-ba prátika jestaun lixu ne'ebé
di'ak, hanesan hamosu kontenidor lixu ida-ne'ebé espesífiku, kooperasaun ho
vizinhança sira, no responsabilidade iha lixu ne'ebé sira prodús.
7. Responsabilidade ba Lixu Propiu:
Kuida no rezolve lixu sira ne'ebé sira prodús iha sira-nia
kasa, inklui lixu orgániku no inorgániku.
Prátika di'ak sira ne'e sei ajuda kria komunidade sira
ne'ebé limpu, sustentável, no iha menor impaktu ambientál husi lixu. Família
sira nia envolvimentu ativu iha jestaun lixu sei kontribui ba moris komunidade
ho di'ak no haforsa estrutura jestaun lixu hotu.
Kontirbuisaun husi loja nain sira ba jestaun lixu iha
Timor-Leste bele inklui prátika sira hanesan koleta lixu, separasaun lixu, no
responsabilidade ba parte sira nia produtu ka embalajen. Laiha estandarte no
prátika estandardizadu kona-ba jestaun lixu iha Timor-Leste, maibé inisiativa
hanesan ne'e bele ajuda hakat liután ba lixu sira ne'ebé hakilaru no promove
prátika di'ak liu husi setór komersiál.
Eisemplu sira husi kontribuisaun loja nain sira iha jestaun
lixu inklui:
1. Koleta Lixu no Separasaun:
Estabelese sistema koleta lixu inklui separasaun lixu iha
loja nain sira, ho kontenidor sira ne'ebé ida-espesífiku ba lixu orgániku no
inorgániku.
2. Reduza Embalajen Plástiku no Desnesesáriu:
Promove uza embalajen alternativu no material reutilizável,
no minimiza embalajen plástiku no desnesesáriu iha loja.
3. Programa Reutilizasaun Embalajen:
Estabelese programa reutilizasaun embalajen hodi enkoraja
kliente sira atu utiliza lixu embalajen ne'ebé bele utiliza liu tan.
4. Responsabilidade ba Produtu Husi Tuir Seitora Lixu:
Laiha produtu ne'ebé hakilaru ambienti, hanesan produtu
sira ne'ebé laiha opsaun reutilizável ka reciklável.
5. Sensibilizasaun no Edukasaun ba Kliente:
Halo kampanha sensibilizasaun no edukasaun kona-ba kliente
sira kona-ba importánsia ba jestaun lixu no kontribuisaun husi sira nia parte.
6. Envolvimentu iha Inisiativa Komunitária:
Envolve iha inisiativa jestaun lixu komunitária, hanesan
projeitu ba koleta lixu, edukasaun lixu, ka projetu reutilizasaun.
7. Responsabilidade ba Produtu Sira:
Responsabilidade ba produtu sira ne'ebé sira importa no
promove produtu sira ne'ebé sustentável no laiha impaktu negativu ba ambiente.
Ita-boot sira bele lidera hodi harii prátika di'ak kona-ba
jestaun lixu iha setór komersiál. Loja nain sira ne'ebé hatene no
responsabiliza ba impaktu ambientál husi sira-nia produtu no prátika ne'ebé
sira halo sei fó impaktu pozitivu ba sustentabilidade no lixu iha Timor-Leste.
Iha prinsípiu jestaun lixu no responsabilidade ambientál,
loja sira tenki esforsa atu minimiza impaktu lixu no kuda lixu ho forma di'ak
no seguru. Iha estratégia sira ne'ebé bele adopta hodi asegura katak loja nain
sira sei halo jestaun lixu ho di'ak:
1. Reduza Embalajen Desnesesáriu:
Evita uza embalajen plastiku no material embalajen seluk
ne'ebé laos presiza. Reduz embalajen ne'ebé bele kausa desperdísiu lixu.
2. Promove Reutilizasaun:
Estabelese programa reutilizasaun embalajen no promove uza
lixu reutilizável iha loja.
3. Haree Alternativa ba Embalajen Sustentável:
Buska alternativa ba embalajen sustentável, hanesan
embalajen biodegradável ka reutilizável.
4. Implementa Koleta Seletiva:
Estabelese sistema koleta seletiva iha loja hodi bele
separa lixu orgániku, inorgániku, no material reutilizável.
5. Responsabilidade ba Produtu:
Haree no avalia produtu sira ne'ebé loja importa hodi haree
sira-nia impaktu ambientál. Favoriza produtu sira ne'ebé seguru ba ambiente.
6. Edukasaun ba Kliente no Kolaborador:
Promove edukasaun kona-ba kliente sira no kolaborador sira
kona-ba importánsia ba jestaun lixu no prátika sustentável.
7. Estratéjia Zero Resíduu:
Implementa estratéjia zero resíduu iha loja, inklui prátika
reutilizasaun no reciklagem ho intensidade ki'ik, no minimiza desperdísiu lixu.
8. Responsabilidade iha Lixu Eletróniku:
Estabelese programa responsabilidade ba lixu eletróniku
hodi trata no reutiliza ekipamentu eletróniku.
9. Promove Produtu Reutilizável:
Promove produtu sira ne'ebé bele reutiliza, hanesan
embalajen reutilizável, koton reutilizável, ka produtu sira seluk ne'ebé laiha
impaktu ambientál boot.
10. Kolabora ho Inisiativa Komunitária: - Loja nain sira
bele envolve ho inisiativa komunitária kona-ba jestaun lixu, partisipando iha
projeitu koletivu lixu ka atividade konsjensaun lixu.
Estratéjia sira ne'e bele ajuda loja sira minimiza impaktu
lixu no kuda lixu ho forma ne'ebé responsável ba ambiente. Importante tebes atu
halo kooperasaun ho komunidade, autoridade lokal, no organizasaun sira iha
esforsu konsjensaun no jestaun lixu ho di'ak.
Ita nia asaun ne'ebé di'ak ba jestaun lixu bele ajuda hakat
liután problema lixu iha bairro ka komunidade. Maske atu resolve problema lixu
sei sai desafiu, maibé inisiativa di'ak bele kontribui ba ambiente no saúde
komunidade.
Eisemplu sira ba inisiativa di'ak inklui:
1. Estabelese Sistéma Koleta Seletiva:
Implementa sistema koleta seletiva iha bairro, inklui
kontenidor sira ida-espesífiku ba lixu orgániku, inorgániku, no material
reutilizável.
2. Edukasaun Komunidade:
Halo kampanha edukasaun kona-ba prátika di'ak jestaun lixu
iha komunidade. Ensinu komunidade kona-ba importánsia ba separasaun lixu,
reutilizasaun, no koleta seletiva.
3. Reduza Embalajen Desnesesáriu:
Konvida loja sira no forneseiru sira atu redúz embalajen
plastiku no material desnesesáriu iha produtu sira.
4. Estabelese Ponto Koleta Liha:
Estabelese ponto koleta liha iha área públika hodi fasilita
komunidade sira atu labele husik lixu no lori fali sira-nia lixu ba área ne'ebé
apropriadu.
5. Responsabilidade ba Produtu Husi Setór Komersiál:
Involvimentu ativu husi loja sira no negósiu lokal sira ba
jestaun lixu. Laiha uza produtu ne'ebé hakilaru ba ambienti no promove produtu
sira ne'ebé sustentável.
6. Envolve Voluntáriu no Grupu Komunitária:
Kria grupu voluntáriu ho komunidade atu halo aksaun
konjunta kona-ba limpeza no jestaun lixu.
7. Promove Projetu Komunitária:
Promove projeitu komunitária kona-ba lixu, hanesan área
kompostajen komunitária, reciklagem, no reutilizasaun.
8. Kooperasaun ho Autoridade Lokal:
Kooperasaun ho autoridade lokal atu hetan apoiu no koordena
inisiativa jestaun lixu.
9. Estabelese Programa Sensibilizasaun:
Estabelese programa sensibilizasaun iha eskola, igreja, no
komunidade sira atu hamosu konsjensa kona-ba jestaun lixu.
Iha tinan hirak liubá, laiha jestaun lixu di'ak bele kauza
impaktu boot ba ambiente no saúde públika. Inisiativa komunitária, kolaborasaun
ho setór privadu, no apoiu husi autoridade lokal sira bele kontribui ba
solusaun problema lixu iha bairro.
Atu kria prosedimentu atu familia ka individu labele soe
lixu arbiru iha bairro laran, bele inklui implementasaun estratéjia sira hodi
promove sensibilizasaun, edukasaun, no pratika jestaun lixu di'ak. Iha prosesu
ne'e, importante atu envolve komunidade hotu atu asegura suporta no adesaun.
1. Sensibilizasaun no Edukasaun:
Halo kampanha sensibilizasaun kona-ba importánsia ba
jestaun lixu iha bairro.
Distribui material edukativu kona-ba prátika di'ak jestaun
lixu no impaktu lixu ba ambiente.
2. Estabelese Sistema Koleta Seletiva:
Implementa sistema koleta seletiva iha bairro, ho
kontenidor sira ida-espesífiku ba lixu orgániku, inorgániku, no material
reutilizável.
Eduka komunidade kona-ba importánsia atu separa lixu iha
kada sira-nia kasa.
3. Kompostajen Komunitária:
Estabelese área kompostajen komunitária hodi haree lixu
orgániku iha bairro bele transforma sai húmus ne'ebé bele utiliza iha
agrikultura.
4. Projetu Reutilizasaun:
Promove projeitu reutilizasaun, hanesan loja reutilizasaun
ka área reutilizasaun komunitária, atu fó oportunidade ba komunidade atu
reutiliza no troka material sira.
5. Konstrusaun Ponto Koleta Liha:
Estabelese ponto koleta liha iha área públika, hodi hasa'e
konsiénsia ba komunidade atu laiha lixu arbiru iha rua.
6. Promove Prátika Reduza Desperdísiu:
Eduka komunidade kona-ba pratika di'ak atu redúz
desperdísiu, hanesan evita uza embalajen desnesesáriu, ka redúz desperdísiu
lixu iha kada kasa.
7. Envolvimentu Escola no Komunidade:
Koordena ho eskola lokal atu promove edukasaun lixu, inklui
atividade sira iha eskola no involvimentu estudante sira iha projetu lixu
komunitária.
8. Projetu Voluntáriu:
Kria grupu voluntáriu iha bairro hodi halo inspeksaun
regular kona-ba área komunidade no promove prátika jestaun lixu di'ak.
9. Kooperasaun ho Autoridade Lokal:
Kooperasaun ho autoridade lokal atu hetan apoiu no
orientasaun iha implementasaun estratéjia jestaun lixu.
10. Implementa Programa Inovativu: - Implementa programa
inovativu ne'ebé bele involve komunidade no hamosu inisiativa di'ak hodi
solusiona problema lixu iha bairro.
Iha tinan hirak liubá, lixu arbiru sai preokupasaun boot
iha komunidade, no solusaun depende husi esforsu kolektivu no envolvimentu
ativu husi komunidade hotu. Prosesu di'ak hanesan ne'e sei hamosu komunidade
ne'ebé responsável ba ambiente no kontribui ba limpeza no sustentabilidade iha
sira-nia bairro.
Idea atu involve komunidade hotu iha kada bairro atu
kontribui ba rekolla lixu ho kontribuisaun finanseira, hanesan USD 0.25 husi
kada familia, bele sai inisiativa di'ak. Projetu sira hanesan ne'e bele fó
benefísiu liu husi kriasaun rendimentu ba servisu lixu no mos promove
responsabilidade kolektiva iha jestaun lixu. Hau sei hatudu estrutura hodi
implementa ideia ne'e.
1. Identifika Pessoal Voluntáriu:
Identifika membru sira iha kada bairro ne'ebé hetan
voluntáriu atu lidera no koordena projeitu rekolla lixu.
2. Sensibilizasaun no Konsulta Públika:
Halo kampanha sensibilizasaun iha bairro kona-ba
importánsia ba jestaun lixu no hahú konsulta públika kona-ba interesu atu
implementa projeitu ne'e.
3. Estabelese Sistemátika Kontribuisaun Finanseira:
Koordena ho komunidade hotu estabelese sistemátika ba
kontribuisaun finanseira, hanesan USD 0.25 ka montante seluk ne'ebé afetivu ba
kada familia.
4. Kriasaun Fondus ba Servisu Lixu:
Kria akontu ka fondus ne'ebé bele utiliza ba pagamentu ba
servisu rekolla lixu, inklui saláriu ba pessoal ne'ebé involve.
5. Treinamentu ba Pessoal Rekolla Lixu:
Proporssiona treinamentu ba pessoal rekolla lixu kona-ba
prátika di'ak rekolla, triajen, no tratamentu lixu.
6. Estabelese Horáriu Rekolla Lixu:
Estabelese horáriu klaru ba rekolla lixu iha kada bairro,
hodi fó transparénsia ba komunidade kona-ba atividade ne'e.
7. Monu kona-ba Kuantidade Lixu Rekolla:
Monitoriza no hatudu kuantidade lixu ne'ebé rekolla iha
kada bairro, no fo informasaun ba komunidade kona-ba impaktu positivu husi
sira-nia kontribuisaun.
8. Promove Partisipasaun Ativa Komunidade:
Estimula partisipasaun ativa husi komunidade iha jestaun
lixu, inklui partisipasaun direta iha aksaun rekolla lixu.
9. Asegura Justisa Sosial:
Asegura justisa sosial iha projeitu, hanesan inkluzividade
no non-diskriminasaun ba partisipante sira iha komunidade.
10. Avaliasaun Kontinua no Transparente: - Halo avaliasaun
kontinua ba efetividade no impaktu projeitu, no komunidade sei hetan informasaun
ne'ebé klaru no transparente.
Implementasaun projeitu sira ho envolvimentu ativu husi
komunidade sei hamosu ambiente ne'ebé responsável ba jestaun lixu no bele kria
oportunidade ba servisu lixu. Importante atu estabelese konsultasaun no dialogu
abertu ho komunidade atu hatudu inkluzividade no atu asegura ke benefísiu sira
ne'ebé implementa sei hetan aprovasaun husi komunidade.
Iha prosesu jestaun lixu, implementasaun kuidadu no jere
lixu organiza iha tempo no fatin ne'ebé di'ak sei hatudu komitmentu husi
komunidade atu proteje ambiente no promove sustentabilidade. Hau sei hatudu
estratéjia sira hodi bele konsidera kuidadu di'ak no jere lixu organiza:
1. Edukasaun no Sensibilizasaun:
Eduka komunidade kona-ba konseitu di'ak jestaun lixu no
hatudu impaktu negativu husi lixu ka hakilaru ambienti.
2. Estabelese Sistéma Koleta Seletiva:
Implementa sistema koleta seletiva hodi facilita komunidade
atu separa lixu orgániku husi inorgániku no material reutilizável.
3. Projetu Kompostajen Komunitária:
Estabelese projetu kompostajen komunitária atu halo
kompostajen husi lixu orgániku ne'ebé prodús iha komunidade.
4. Kriasaun Area Reutilizasaun:
Estabelese área reutilizasaun ka loja reutilizasaun
komunitária hodi promove reutilizasaun material sira ne'ebé bele utiliza liu
tan.
5. Kampanha Reduza Desperdísiu:
Halo kampanha ba redusa desperdísiu, inklui sensibilizasaun
kona-ba importánsia ba redusa embalajen desnesesáriu.
6. Konsjensaun ba Responsabilidade Pessoal:
Estimula responsabilidade pessoal kona-ba lixu, inklui
separasaun di'ak lixu iha kada kasa no evita hakerek lixu iha área públika.
7. Limpeza Regular no Inspeksaun:
Halo limpeza regular iha área komunidade no halo inspeksaun
atu asegura katak lixu laiha akumula no estraga ambiente.
8. Komunidade Voluntáriu:
Estabelese grupu voluntáriu ne'ebé atu partisipa iha
atividade limpeza no jestaun lixu iha bairro.
9. Envolvimentu iha Projetu Edukativu Eskolar:
Koopera ho eskola lokal atu envolve estudante sira iha
projeitu edukativu kona-ba jestaun lixu.
10. Monitorizasaun no Avaliasaun Kontinua: - Monitoriza
kuantidade lixu ne'ebé prodús iha komunidade no halo avaliasaun kontinua ba
efetividade estratéjia sira ne'ebé implementa.
Implementasaun estratéjia sira ne'e sei ajuda estabelese
ambiente ne'ebé di'ak liu no promove prátika sustentável iha komunidade. Atu
hamosu mudansa signifikativu, importante atu envolve komunidade hotu iha
proeseu desizaun no implementasaun projeitu sira.
Iha jestaun lixu, implementasaun no aplika leis ne'ebé
rigorozu importante tebes atu asegura jestaun di'ak no sustentável ba lixu. Hau
sei hatudu kona-ba komponente sira ne'ebé bele inklui iha leis ne'ebé rigorozu:
1. Leis kona-ba Separasaun Lixu:
Estabelese leis ne'ebé exije kada komunidade atu separa
lixu orgániku husi inorgániku no material reutilizável.
2. Penalizasaun ba Desobediénsia:
Implementa penalizasaun ba komunidade ka estabelesimentu
sira ne'ebé la kumpri regra sira kona-ba jestaun lixu.
3. Taxa Lixu:
Estabelese sistema taxa lixu hodi enkoraja ema atu redúz
desperdísiu lixu no promove prátika di'ak jestaun lixu.
4. Responsabilidade Produtu:
Estabelese leis ne'ebé obriga produtór ka kompañia sira atu
asume responsabilidade ba produtu sira nia impaktu ambientál, inklui lixu sira
ne'ebé prodús.
5. Estabelese Meta Reciklagem:
Determina meta sira ba reciklagem no garante katak
komunidade sira hatama esforsu hodi atinji sira nia objetivu.
6. Kooperasaun ho Setór Privadu:
Estabelese leis ne'ebé promove kooperasaun ho setór privadu
atu partisipa iha jestaun lixu, inklui estabelesimentu sira ne'ebé prodús lixu.
7. Edukasaun Obrigatóriu:
Estabelese programa edukasaun obrigatóriu kona-ba jestaun
lixu iha eskola sira hodi hatudu importánsia ba jere lixu.
8. Estabelese Kritériu ba Reutilizasaun:
Determina kritériu ba produtu sira ne'ebé bele reutiliza no
promove estratéjia reutilizasaun.
9. Estabelese Padrão ba Liho Total:
Determina liho total ba determinadu tipu lixu, hodi
garantia katak lixu perigoso ka lixu nukleár hetan tratamentu no disposizaun
seguru.
10. Estabelese Fiskalizaun no Monitorizasaun: - Fiskalizaun
rigorozu no monitorizasaun regular kona-ba implementasaun leis no regra kona-ba
jestaun lixu.
Implementasaun leis ne'e ho rigor hanesan atu promove
kultura di'ak kona-ba jestaun lixu no garantia katak komunidade hotu hanesan
parte ativa iha responsabilidade kolektiva ba ambiente no jestaun di'ak lixu.
Kooperasaun entre setór públiku, setór privadu, no komunidade iha
implementasaun leis no regulamentu sira ne'ebé rigorozu sei hatudu rezultadu
di'ak liu ba jestaun lixu.
Supervizasaun no orientasaun ba loja nain sira kona-ba
jestaun lixu sei importante tebes atu garantia kumpriementu ba leis no
regulamentu sira iha área ne'e. Iha prosesu ne'e, autoridade lokal ka ajénsia
relevante sira bele implementa abordajen sira hodi superviziona no orienta loja
nain sira kona-ba jestaun lixu. Eisemplu sira inklui:
1. Inspeksaun Regular:
Halo inspeksaun regular iha loja sira hodi asegura katak
prátika jestaun lixu ne'ebé adota kumpri regulamentu no leis sira ne'ebé
aplika.
2. Edukasaun no Sensibilizasaun:
Fornese edukasaun no sensibilizasaun kona-ba importánsia ba
jestaun lixu no konkretizasaun ba leis sira relevante.
3. Estabelese Kriteriu ba Embalajen:
Estabelese kriteriu klaru kona-ba embalajen no materiais
ne'ebé bele utiliza iha loja sira, promovendo embalajen sustentável no redusa
embalajen desnesesáriu.
4. Implementa Koleta Seletiva:
Incentiva no superviziona implementasaun sistema koleta
seletiva iha loja, inklui kontenidor sira ida-espesífiku ba lixu orgániku,
inorgániku, no material reutilizável.
5. Responsabilidade ba Produtu:
Implementa prinsípiu responsabilidade ba produtu ne'ebé
obriga loja nain sira atu responsabiliza ba produtu sira nia impaktu ambientál.
6. Estabelese Programa Reutilizasaun Embalajen:
Fomenta no superviziona implementasaun programa
reutilizasaun embalajen iha loja sira.
7. Penalizasaun ba Infrasaun:
Estabelese sistema penalizasaun ba loja sira ne'ebé la
kumpri regra no regulamentu kona-ba jestaun lixu.
8. Komunidade Voluntáriu no Inisiativa:
Envolve komunidade voluntáriu no inisiativa sira ne'ebé
hatudu komitmentu ba jestaun lixu iha loja.
9. Estabelese Limite ba Embalajen Plástiku:
Estabelese limitasaun ba uzu embalajen plastiku iha loja,
no promove embalajen alternativu no sustentável.
10. Promove Programa Edukativu Komunitária: - Organiza
programa edukativu iha komunidade kona-ba jestaun lixu, hodi promove kultura
di'ak liu ba lixu.
Implementasaun leis no supervizasaun ne'ebé rigorozu sei
hametin atu loja nain sira kumpri regra no regulamentu kona-ba jestaun lixu.
Kooperasaun atu ho setór privadu no partisipasaun ativa husi komunidade sei
ajuda hadi'a kultura di'ak liu ba jestaun lixu no promove sustentabilidade.
Iha kapital, problema lixu bele sai komplikadu no kritiku
liu, maibé ho inisiativa di'ak, esforsu kolektivu, no disiplina husi komunidade
no governu lokal, ema bele simu responsabilidade atu resolve problema lixu.
Abaixu mak asaun sira ne'ebé bele kontribui ba disiplina no jestaun di'ak lixu
iha kapital:
1. Edukasaun no Sensibilizasaun:
Organiza kampanha edukativa sira iha eskola, komunidade, no
média hodi aumenta konsiénsia kona-ba importánsia jestaun lixu.
2. Implementasaun Sistema Koleta Seletiva:
Estabelese sistema koleta seletiva ho kontenidor sira
ida-espesífiku ba lixu orgániku, inorgániku, no material reutilizável.
3. Fornese Infrastutura Adekuada:
Kria infrastrutura ba koleta, tratamentu, no disposizaun
seguru ba lixu.
4. Penalizasaun ba Infratores:
Implementa penalizasaun ba sira ne'ebé la kumpri regra
kona-ba jestaun lixu, inklui mekanizmu fiskalizasaun no penalizasaun.
5. Estabelese Taxa Lixu:
Implementa sistema taxa lixu hodi estimula reduza
desperdísiu no promove prátika di'ak jestaun lixu.
6. Inisiativa Komunitária:
Involve komunidade sira iha inisiativa jestaun lixu, inklui
projetu voluntáriu ba limpeza iha área lokal.
7. Reduza Embalajen Plástiku:
Kria regulamentu no kampaña ba redusa uzu embalajen
plastiku, no promove alternativa sira ne'ebé sustentável.
8. Promove Responsabilidade Produtu:
Implementa leis ne'ebé obriga produtór sira responsabiliza
ba produtu sira nia kicik no promove sustentabilidade.
9. Estratéjia ba Reutilizasaun:
Promove estratéjia reutilizasaun, inklui loja reutilizasaun
ka área reutilizasaun komunitária.
10. Envolvimentu Ativu Governu Lokal: - Estabelese governu
lokal ne'ebé partisipativu no ativu iha jestaun lixu, inklui kooperasaun ho
setór privadu.
Kada ema nia kontribuisaun no disiplina importante atu hodi
hadi'a no resolve problema lixu iha kapital. Inisiativa di'ak sira ne'e bele
kontribui ba kultura di'ak liu ba jestaun lixu, no haree ba benefísiu
sustentabilidade no saúde públika.
Husi informasaun sira ne'ebé fornese ona, bele halo
rekomendasaun sira hodi hadi'a jestaun lixu iha kapital. Rekomendasaun sira
inklui:
1. Reforsa Edukasaun no Sensibilizasaun:
Reforsa programa edukativa kona-ba jestaun lixu iha eskola
sira, inklui sensibilizasaun ba komunidade kona-ba importánsia ba partisipasaun
ativa iha jestaun lixu.
2. Implementa Sistemátika Koleta Seletiva:
Reforsa no implementa sistema koleta seletiva ho estrutura
ne'ebé efetivu no klaru, liu-liu iha área rezidensial sira.
3. Kria Kondisaun Favorável ba Reutilizasaun:
Promove no kria kondisaun favorável ba reutilizasaun
material sira, inklui promosaun ba loja reutilizasaun no área reutilizasaun
komunitária.
4. Estabelese Penalizasaun ba Infratores:
Reforsa sistema penalizasaun ba sira ne'ebé la kumpri regra
kona-ba jestaun lixu, hodi fó mensajen klaru kona-ba responsabilidade
kolektiva.
5. Estabelese Programa Taxa Lixu:
Implementa programa taxa lixu ne'ebé estimula komunidade
atu redúz desperdísiu no promove jestaun lixu sustentável.
6. Fomenta Inisiativa Komunitária:
Fomenta inisiativa voluntáriu no komunitária sira iha
jestaun lixu, inklui projeitu sira ba limpeza área lokal no edukasaun
komunitária.
7. Reduza Embalajen Plastiku:
Implementa regulamentu no kampaña atu redusa uzu embalajen
plastiku no promove alternativa sira ne'ebé sustentável.
8. Reforsa Responsabilidade Produtu:
Reforsa leis kona-ba responsabilidade produtu, hakarak
obriga produtór sira atu responsabiliza ba produtu sira nia kicik.
9. Promove Kontribuisaun Husi Komunidade:
Kria sistema kontribuisaun finanseira husi komunidade, hodi
sira bele partisipa ativamente iha jestaun lixu no promove responsabilidade.
10. Implementa Fiskalizasaun no Monitorizasaun Regular: -
Implementa fiskalizasaun rigorozu no monitorizasaun regular, hodi haree
kumpriementu ba regulamentu no leis kona-ba jestaun lixu.
Hodi atinji objetivu jestaun lixu di'ak, bele involve
partisipasaun ativa husi governu lokal, komunidade, setór privadu, no setór
edukativu. Rekomendasaun sira ne'e bele fó kontribuisaun atu hadi'a problema
lixu iha kapital no fó impaktu positivu ba ambiente no saúde komunidade.
Hakarak rekomenta kontribuisaun husi kada família iha
montante USD 0.25 ba ema ne'ebé rekolleta lixu iha kada família sei hanesan
inisiativa di'ak atu fó suporta ba jestaun lixu. Atu implementa ideia ne'e,
bele inklui:
1. Sensibilizasaun no Edukasaun:
Inisia kampanha sensibilizasaun kona-ba importánsia ba kada
família atu kontribui ba jestaun lixu no kompromisu iha responsabilidade
kolektiva.
2. Estabelese Sistemátika Kontribuisaun:
Estabelese sistema klaru no transparénsia ba kontribuisaun
husi kada família, inklui komunikasaun klaru kona-ba hahú no montante
kontribuisaun.
3. Implementa Sistéma Pagamentu Fasil:
Fó opsaun sira ba kada família atu efetua pagamentu
kontribuisaun lixu ho modu fasil, hanesan iha lokál liña, liña atendimentu, ka
aplikasaun móvel.
4. Kria Akontu ka Fondus Espesífiku:
Kria akontu bankáriu ka fondus espesífiku ida ne'ebé bele
utiliza ba pagamentu ba servisu lixu no monitoriza kustu sira.
5. Promove Konsiénsia Meiu Ambiente:
Reforsa konsiénsia kona-ba impaktu positivu ba meio
ambiente husi kontribuisaun sira ne'ebé kada família halo.
6. Promove Transparénsia no Partisipasaun Komunitária:
Asegura transparénsia iha prosesu kada kuantidade kontribuisaun
no fó espasu ba partisipasaun komunitária iha desizaun kona-ba jestaun lixu.
7. Projetu Edukativu Komunitária:
Promove projetu edukativu iha komunidade kona-ba jestaun
lixu no importánsia ba kontribuisaun husi kada família.
8. Monitorizasaun no Avaliasaun Kontinua:
Halo monitorizasaun regular kona-ba montante kontribuisaun,
no avalia impaktu positivu ba jestaun lixu iha komunidade.
9. Estabelese Inisiativa Voluntáriu:
Fomenta partisipasaun voluntáriu husi membru sira iha komunidade
atu apoiu iha projeitu jestaun lixu.
10. Kooperasaun ho Autoridade Lokal: - Koopera ho
autoridade lokal atu garante koordenasuan ne'ebé di'ak entre komunidade no
servisu lixu sira.
Implementasaun kontribuisaun husi kada família sei fó sira
nia posibilidade atu partisipa ativamente iha jestaun lixu, no fó sira nia
sensu responsabilidade ba meio ambiente no komunidade. Hau esperansa katak
inisiativa ida ne'e sei hamosu ambiente ne'ebé di'ak liu no fó benefísiu ba
komunidade hotu.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar