Tratamentu paliativu nian mak abordajen mediku espesializadu ne'ebé kobre fokus
liu ba hanesan atu hadi'a kualidade vida husi pasiente sira ne'ebé sofre husi
doensa gravemente, la-hadomi ka progresa. Objetivu prinsipál husi tratamentu
paliativu la'ós atu kura doensa rasik, maibé kontrola simptoma no fo apoiu
emosional, fiziku no espiritual ba pasiente no família sira nia.
Iha tipu ida ne'e atendimentu ne'ebé inklui:
1.
Kontrola simptoma:
Gestiona dor, alivia nausea, trata insónia no simptoma seluk atu hadi'a konfortu
husi pasiente.
2.
Apoiu psikolójiku no
sosial: Konsellu emosional no ajuda atu adapta ba mudansa ne'ebé doensa kausa,
inklui ajuda atu rezolve problema relasionál no kuidadu familiár.
3.
Atendimentu médiku no
kuidadu: Fornese atendimentu médiku iha liña ho nesesidade individuál husi
pasiente, inklui apoiu ba kuidadu iha uma ka iha unidade espesiál.
4.
Apoiu espiritual:
Suporta ba nesesidade espiritual no existensiál husi pasiente no sira nia
família, independente husi sira nia konviksaun relijioza ka espiritual.
Tratamentu paliativu kobre fokus iha hadi'a
kualidade vida no bele oferese iha paralelu ho tratamentu kura ka bele atu sai
tipu ida husi atendimentu ne'ebé utiliza iha faze avansadu husi doensa
gravemente. Tratamentu ne'e abordajen holiístiku, ne'ebé involve múltiplu
aspetu husi moras no hetan objetivu atu fo konfortu no suporta durante tinan
hotu husi doensa.
Ita kompriende,
tratamentu paliativu signifika atendimentu ne'ebé fo importánsia boot ba
konfortu no suporta ba pasiente sira ne'ebé enfrenta doensa sériu. Iha
situasaun sira ne'ebé doensa laiha kura total, tratamentu paliativu hanesan
abordajen ne'ebé fo atendimentu médiku espesializadu hodi kontrola simptoma,
alivia dor, no fo apoiu emosional no espiritual ba pasiente no sira nia
família. Iha momentu difícil sira, tratamentu paliativu bele ajuda pasiente atu
hetan konfortu no atendimentu ne'ebé nesesáriu hodi hadi'a kualidade vida sira.
Tratamentu paliativu involve atendimentu
holiístiku ne'ebé inklui:
1.
Gestão
di simptoma: Fo kuidadu médiku atu
kontrola dor, nausea, fatigu, ka seluk-seluk tan ne'ebé bele kauza diskonfortu
ba pasiente.
2.
Suporta
emosional: Asiste pasiente sira no
sira nia família ho suporta psikolójiku, inklui konsellu no ajuda emosional atu
hadi'a morál no emosional pasiente nian.
3.
Kuidadu
médiku personalizadu: Fornese atendimentu
médiku ne'ebé adaptadu ba nesesidade individuál husi pasiente. Ida ne'e inklui
terapía dor, asisténsia médika, no apoiu ba presizaun sira seluk.
4.
Suporta
espiritual: Fo apoiu ba pasiente
sira nia asuntu espiritual no ajudal sira atu enkontru solusaun espiritual iha
momentu difísil sira.
Tratamentu paliativu sei varía depende husi kada kazu no
nesesidade individuál. Ida ne'ebé importante atu hatene maka katak objetivu
prinsipál husi tratamentu ne'e mak hodi hadi'a kualidade vida no konfortu ba
pasiente sira iha momentu difísil sira husi sira nia moras.
Iha situasaun sira ne'ebé determina katak kura
total ba doensa laiha alternativa, atendimentu paliativu bele oferese ho
objetivu atu fo konfortu no suporta ba pasiente sira. Tratamentu paliativu bele
fo atendimentu ba:
- Doensa Gravemente
Progresiva: Situasaun sira ne'ebé doensa
progresa liu-liu no kura total laiha alternativa ida.
- Dores Kroniku: Atendimentu ba pasiente sira ho dor kroniku ne'ebé
laiha kura total, inklui doença onkolójiku ka doença kroniku seluk.
- Kazu Terminal: Ida ne'ebé determina katak pasiente nia doensa iha
fase final no kura total laiha impaktu ida.
- Ida-ida ne'ebé Husik Sem
Kura Alternativa: Ida
ne'ebé nesesita kuidadu hanesan kontrola simptoma, fo suporta emosional no
espiritual, no fo konsellu kuidadu médiku ho objetivu atu hadi'a kualidade
vida.
Tratamentu paliativu bele fo atendimentu hanesan alívio dor,
kontrola simptoma, suporta emosional no espiritual, no apoiu kuidadu médiku.
Ida ne'ebé importante atu hatene mak katak tratamentu ne'e orienta ba hanesan
atu fo konfortu no kuidadu ba pasiente sira durante sira nia tempu difísil
sira.
Tratamentu paliativu iha uma refere ba atendimentu ne'ebé fornese iha ambiente familiar ba pasiente sira ne'ebé enfrenta doensa sériu ka terminal. Iha situasaun sira ne'e, ekipa médika, inklui enfermeiru sira, terapeuta, no asistentes sira, fornese atendimentu no kuidadu ne'ebé presiza iha uma, ho objetivu atu fo konfortu no suporta ba pasiente ho nia família.
Iha tratamentu paliativu iha uma, bele inklui:
1.
Kontrola
simptoma: Fornese medikamentu no
tratamentu seluk atu kontrola dor, nausea, ka simptoma sira seluk ne'ebé kauza
diskonfortu ba pasiente.
2.
Asisténsia
kuidadu médiku: Enfermeiru sira no
ekipa médika sei halo kontrolu regular no fo atendimentu ba nesesidade médiku
sira ne'ebé emergénsia.
3.
Suporta
emosional no espiritual:
Fornese ajuda emosional no espiritual ba pasiente no sira nia família, inklui
konsellu, rejisaun espiritual, no suporta moral.
4.
Edukasaun
familiár: Ensinamentu ba família
kona-ba kuidadu, administrasaun medikamentu, no teknika sira seluk atu ajuda
iha kuidadu husi uma.
Tratamentu paliativu iha uma bele ajuda pasiente sira atu hetan
atendimentu ne'ebé nesesita iha sira nia ambiente familiar, hametin konfortu no
suporta ba sira durante sira nia tempu difísil. Ida ne'ebé importante atu
hatene mak katak tratamentu paliativu iha uma bele hametin konexaun forte entre
pasiente, família, no ekipa médika, fo suporta ne'ebé importante iha tinan ikus
sira husi sira nia moras.
Tratamentu paliativu iha uma bele fornese
atendimentu importante ba pasiente sira ne'ebé enfrenta doensa sériu ka
terminal. Ida ne'ebé importante atu hatene mak:
1.
Atendimentu
Médiku Regular: Ekipa médika, inklui
enfermeiru sira, bele haree no kontrola pasiente nia kondisaun, fornese
medikamentu, no ajuda iha kontrolu simptoma sira.
2.
Kuidadu
Dor no Simptoma: Asisténsia iha kontrolu
dor, nausea, ka simptoma sira seluk ne'ebé kauza diskonfortu ba pasiente.
3.
Suporta
Emosional no Espiritual:
Fornese suporta ne'ebé importante ba pasiente no sira nia família iha momentu
difísil sira, inklui konsellu emosional no espiritual.
4.
Edukasaun
no Treinamentu ba Família:
Ensinamentu ba família kona-ba kuidadu diária, administrasaun medikamentu, no
teknika sira seluk ne'ebé presiza ba kuidadu ba pasiente iha uma.
Tratamentu paliativu iha uma bele fo ambiente ne'ebé konfortável
ba pasiente, permite pasiente atu hetan atendimentu ho família nia ajuda iha
sira nia ambiente familiar. Kada kazu sei varía depende husi nesesidade
individuál no rekerimentu médiku, maibé tratamentu ne'e importante atu fo
atendimentu ho dignidade no konfortu ba pasiente sira durante sira nia tempu
difísil.
Família nia apoiu iha tratamentu paliativu iha
influénsia boot ba kualidade vida husi pasiente sira. Sira nia suporta
emosional, prátika kuidadu, no konexaun ho pasiente bele halo diferensa boot:
1.
Suporta
Emosional: Família nia prezénsia
no suporta emosional bele fo pasiente sira sensasaun forte ba seguransa no
afetu. Sira nia konsolasaun no suporta bele hamenus sentimentu dezesperu iha
moméntu difísil sira.
2.
Konsellu
no Asisténsia Espiritual:
Família bele fo apoiu espiritual, ho hamenusu ba pasiente sira nia sentidu
solitáriu ka ansiedade iha momentu ne'ebé difícil.
3.
Kuidadu
Diária: Família nia asisténsia
iha kuidadu diária, inklui ajuda iha higiene, alimentasaun, no atividade sira
seluk, bele fo konfortu boot ba pasiente sira.
4.
Partisipasaun
iha Desizaun Saúde: Iha tratamentu
paliativu, família bele partisipa iha desizaun saúde, ko'alia ho ekipa médika,
no asegura katak sira nia preferénsia no nesesidade sira hatudu.
Iha momentu difísil sira, apoiu família nian bele sai esensiál atu
asegura pasiente sira hetan atendimentu ne'ebé adekuadu no konsola sira iha
sira nia tempu difísil. Dala barak, sira nia prezénsia no konsolasaun bele
hadi'a kualidade vida no konfortu husi pasiente sira.
Situasaun ida ne'e bele sai difísil no triste tebes, maibé iha momentu sira ne'ebé difísil, família mós bele enfrenta sira nia dezafiu. Abandona husi família bele akontese izoladu ka ho razaun sira ne'ebé komplikadu:
1.
Konteudu
Emosional: Situasaun sira ne'ebé
difísil sira bele akontese ho kustu emosional boot ba família. Ida ne'e bele
dala barak liu tan bainhira família senti sira laiha kapaistas atu enfrenta ka
lida ho kuantidade boot husi stresu ka emocionalidade.
2.
Kustu
Kuidadu: Iha kazu sira ne'ebé
konsidera ho difísil liu, kustu kuidadu no karga emosional bele sai dezafiu
boot ba família, no sira bele sente katak laiha rekurssu sira ne'ebé presiza
atu kuida ho efikási.
3.
Konflitu
Familiar: Difikuldade sira iha
família, inklui konflitu relasionál ka desentendimentu kona-ba kuidadu ka
desizaun sira saúde bele kontribui ba situasaun ne'ebé família desiste ka
abandonu.
Iha momentu ne'ebé difísil sira, importante atu asegura katak
pasiente kontinua hetan atendimentu ne'ebé adekuadu. Rekursu komunitáriu ka
organizasaun sira ne'ebé espesializa iha kuidadu paliativu bele fornese suporta
no asisténsia ba pasiente sira ne'ebé falta apoiu família nian. Ida ne'ebé
importante atu hatene maka sei iha kometimentu no apoiu hosi rekursu sira ne'ebé
disponível iha komunidade atu asegura katak pasiente hetan kuidadu ne'ebé
nesesita durante sira nia tempu difísil.
Klaru! Enfermeiru iha papel importante liu hosi
sira nia konesimentu no apoiu iha tratamentu paliativu. Sira bele fókusu iha:
1.
Kuidadu
Diáriu: Enfermeiru sira fornese
kuidadu diáriu ba pasiente sira, inklui administrasaun medikamentu, mudansa
posisaun, no monitorizasaun simptoma sira.
2.
Edukasaun
ba Família: Enfermeiru sira bele
eduka família kona-ba kuidadu ba pasiente iha uma, inklui teknika sira atu fo
konfortu ba pasiente.
3.
Gestão
Simptoma: Sira ajuda iha kontrolu
simptoma sira, monitoriza efektividade tratamentu, no fornese relatóriu
detalladu ba ekipa saúde.
4.
Suporta
Emosional: Enfermeiru sira iha
sensibilidade iha suporta emosional, bele kompriende situasaun emosional
pasiente no família, no fo suporta ne'ebé apropriadu.
5.
Komunikasaun
ho Ekipa Saúde: Enfermeiru sira iha
relasaun estreita ho doktór, terapeuta, no ekipa saúde seluk, ho objetivu atu
ko'alia kona-ba kada pasiente nia progresu no tratamentu.
Enfermeiru iha papél ne'ebé fundamentál iha tratamentu paliativu,
sira nia konesimentu no habilidade iha área ne'e bele ajuda kontribui ba
kualidade vida no konfortu ba pasiente sira durante sira nia tempu difísil.
Médiku sira iha papel esensiál iha tratamentu
paliativu. Sira hetan responsabilidade importante hodi:
1.
Konsultasaun
no Diagnóstiku: Determina no identifika
sintoma sira, halo diagnóstiku, no konsulta ho pasiente sira ba hodi hatene
sira nia ne'ebé presiza no prioridade.
2.
Planu
Tratamentu: Estabelese planu
tratamentu individualizadu ba kada pasiente, inklui medikamentu sira, terapias,
no atendimentu seluk ne'ebé presiza ba kontrolu simptoma no hadi'a kualidade
vida.
3.
Monitorizasaun
no Avaliasaun: Seguimentu regular ba
progresu pasiente nian, monitorizasaun efektividade tratamentu, no avaliasaun
ba mudansa simptoma ka progresu kliniku.
4.
Konsellu
no Suporta: Fornese konsellu
kona-ba opsaun tratamentu, komunikasaun kuidadu ho pasiente sira, no oferese
suporta emosional ba sira no sira nia família.
5.
Koordenasun
Ekipa Saúde: Médiku bele koordena
esforsu ho ekipa saúde, inklui enfermeiru, terapeuta, no espesialista sira
seluk, hodi asegura konsisténsia no koerénsia iha tratamentu.
Médiku iha tratamentu paliativu hetan rekerimentu boot atu fó
atendimentu médiku ne'ebé kualidade no personalizadu ba kada pasiente, ho
objetivu atu fo konfortu no suporta ba sira iha momentu difísil sira husi sira
nia moras.
Nutrisionista iha tratamentu paliativu joga papél importante hodi:
1.
Avalia
Nutrisaun: Fó análize detallada
kona-ba estadu nutrisaun pasiente sira, inklui avaliasaun ba nesesidade
nutrisaun no planu dietétiku.
2.
Planu
Nutrisaun Personalizadu:
Estabelese planu dietétiku individualizadu, ne'ebé inklui alimentasaun adekuada
ba kada pasiente nia kazu específiku.
3.
Monitorizasaun
no Seguimentu: Seguimentu regular ba
pasiente sira nia konsumu nutrisaun, evalua impaktu nutrisaun ba kualidade vida
no simptoma sira.
4.
Edukasaun
ba Família: Eduka família kona-ba
importánsia nutrisaun iha situasaun paliativu, no fo orientasaun kona-ba
preparasaun aliméntu sira ne'ebé adekuadu.
5.
Suporta
iha Problema Aliméntu:
Fornese solusaun ka alternativa ba pasiente sira ne'ebé enfrenta problema sira
kona-ba aliméntu, inklui alterasaun ba apetitu, difikuldade sira iha kome ka
tolerá aliméntu.
Nutrisionista iha tratamentu paliativu fo kontribuisaun importante
atu asegura katak pasiente sira hetan nutrisaun ne'ebé adekuadu, no sira nia
estadu nutrisaun bele ajuda iha mantén simptoma sira ho kontrolu no kualidade
vida ne'ebé di'ak liu.
Fisioterapista iha tratamentu paliativu joga
papél importante atu fo suporta ba pasiente sira iha aspetu fiziku no konfortu.
Sira nia responsabilidade inklui:
1.
Avaliasaun
Fizika: Fisioterapista fó
avaliasaun ba movimentu, funsionamentu muskulár, no nivel atividadi físika
pasiente nian.
2.
Planu
Terapéutika Individual:
Bazeadu iha avaliasaun, sira estabelese planu terapéutika ne'ebé inklui
ejersísiu sira, terapéutika fizika, no téknika reabilitasaun ba konfortu.
3.
Gestão
Dor: Utiliza téknika sira
atu alivia dor, restrição movimentu, ka símbulu dezkonfortu sira seluk ne'ebé
afeta kualidade vida.
4.
Ajuda
Mobilidade: Fisioterapista ajuda
iha ejersísiu sira no téknika sira atu promove mobilidade ba pasiente sira,
inklui kadeira roda, ambulasaun, ka movimentu sira seluk ne'ebé presiza.
5.
Edukasaun
no Suporta Família: Fo instrusaun ba
família kona-ba téknika sira atu fo suporta ba pasiente iha movimentu no
konfortu, no eduka sira kona-ba kuidadu koreta ba pasiente.
Fisioterapista iha tratamentu paliativu fó ajuda esensiál atu
mantén kalidade vida no konfortu ba pasiente sira iha momentu difísil sira husi
sira nia moras, no asegura katak sira nia kualidade vida físika hetan atensaun
ne'ebé ne'ebé merese.
Radiologista iha tratamentu paliativu joga papél
importante iha kontribuisaun diagnóstiku no monitorizasaun ba pasiente sira.
Sira nia responsabilidade inklui:
1.
Diagnóstiku: Interpretasaun exames radiológiku, hanesan rai
X, TAC, MRI, ka ultrasonografia, atu hatene detalladu kona-ba estadu progresu
ba doensa no identifika mudansa sira iha kazu terminal.
2.
Monitorizasaun
Progressu: Atividade radiológiku
ne'ebé uza hodi monitoriza progresu tratamentu ka mudansa sira iha kazu
terminal, liu-liu hanesan tumor sira ka alterasaun iha órgaun vital sira.
3.
Asisténsia
ba Ekipa Saúde: Fornese informasaun
radiológika relevante ba ekipa saúde inklui médiku, enfermeiru, no terapeuta
sira atu ajuda iha planu tratamentu ba pasiente.
4.
Konsulta
Diagnóstiku: Konsulta ho ekipa saúde
no família kona-ba rezultadu sira radiológiku no sira nia impaktu ba tratamentu
ka asisténsia ba pasiente sira.
Radiologista nia interpretasaun kliniku ba rezultadu sira radiológiku
bele fornese informasaun importante kona-ba progressu no mudansa sira iha kazu
terminal, no hametin komunikasaun entre ekipa saúde ho pasiente nia família.
Ida ne'ebé importante atu hatene mak sira nia impaktu ba tratamentu no konsulta
ho ekipa saúde sira seluk atu asegura tratamentu ne'ebé adekuadu ba pasiente
sira ne'ebé enfrenta doensa terminal.
Farmasista iha tratamentu paliativu joga papél
importante hodi asegura katak medikamentu sira ne'ebé presiza ba pasiente sira
sei fornese ho seguransa no efikásia. Sira nia responsabilidade inklui:
1.
Asesu
no Diskute Medikamentu:
Farmasista ajuda iha asesu ba medikamentu sira ne'ebé presiza ba kontrolu
simptoma ka tratamentu ne'ebé necessáriu ba kada pasiente.
2.
Monitorizasaun
Interasaun Medikamentu:
Identifika no monitoriza interasaun sira entre medikamentu sira ne'ebé presiza
ba pasiente, evitando interasaun ne'ebé bele kauza komplikasaun ka efetu
adversu.
3.
Instrusaun
ba Pasiente no Família:
Eduka pasiente no sira nia família kona-ba kompreensaun kona-ba medikamentu
sira, inklui kompriende posolojia, efeitu adversu sira, no forma adekuada atu
administra medikamentu.
4.
Konsulta
ho Ekipa Saúde: Farmasista halo
konsulta ho médiku sira no ekipa saúde sira seluk kona-ba efikásia no seguransa
medikamentu sira iha tratamentu paliativu.
Farmasista iha tratamentu paliativu asegura katak pasiente sira
hetan medikamentu sira ho kualidade no seguransa ne'ebé presiza, no fo suporta
iha edukasaun kona-ba utilizasaun medikamentu sira. Sira nia papél ne'ebé
importante iha garante tratamentu efetivu no seguransa ba pasiente sira durante
sira nia tempu difísil.
Iha kona-análize iha tratamentu paliativu,
analista sira bele hetan papel importante iha analiza dadus sira no informasaun
ne'ebé relevante ba planu tratamentu no kuidadu ba pasiente. Dependente ba kada
área espesífiku, iha tipu sira ne'ebé:
1.
Analista
de Dadus: Estuda dadus kliniku ka
epidemiológiku atu hatene kona-ba tendénsia sira, impaktu tratamentu ka
progresu sira iha doensa ne'ebé afeta pasiente sira iha tratamentu paliativu.
2.
Analista
de Sistemas de Saúde: Analiza efetividade
servisu saúde, inklui efisiénsia no impaktu servisu sira iha tratamentu
paliativu.
3.
Analista
de Peskiza: Estuda rezultadu sira
peskiza no investigasaun klinika atu hatene dezenvolvimentu sira iha tratamentu
paliativu no benefísiu sira ba pasiente.
4.
Analista
de Informátika Saúde: Foka iha análize dadus
digitál no informátika saúde, asegurando dadus sira ne'ebé konfiável no útil ba
ekipa saúde.
Kada analista nia papél depende ba sira nia área espesífiku, maibé
iha kontetua saúde, sira ajuda atu fó informasaun relevante ba ekipa saúde,
permitindu sira halo desizaun sira ne'ebé fundamentadu ba tratamentu paliativu.
Importante atu hatene katak sira nia análize sira bele kontribui ba hamenusu
impaktu ba doensa ne'ebé grave ka terminal ba pasiente sira no fo enfoke ba
asuntu sira ne'ebé kritiku iha tratamentu.
Especialista iha tratamentu paliativu inklui
variedade boot husi área saúde no profisionál sira ne'ebé iha ekspertíza
espesiálizadu atu fo suporta ne'ebé importante iha tratamentu paliativu.
1.
Especialista
Oncolójiku: Foka iha tratamentu no
kuidadu ba pasiente sira ne'ebé enfrenta kanser. Sira fornese direksaun sira ba
terapéutika sira espesiálizadu no konsulta ho pasiente sira nia família kona-ba
opsaun tratamentu.
2.
Especialista
iha Dor: Komprende kona-ba
mekanizmu dor no fo opsaun sira ba alívio dor, inklui uzu medikamentu sira no
terapéutika alternativu sira atu alivia dor kroniku.
3.
Especialista
iha Konsellu Psikolójiku:
Fornese suporta psikolójiku no emocional ba pasiente sira no sira nia família,
ajuda sira atu enfrenta stres, ansiedade, no adapta ba mudansa ne'ebé difísil.
4.
Especialista
iha Espiritualidade: Fo suporta ba pasiente
sira nia nesesidade espiritual no existensiál, inklui ajuda sira atu kona-ba
siginifikadu no preparasaun espiritual iha tempu difísil.
5.
Especialista
iha Paliativu Infantil:
Foka iha tratamentu paliativu ba labarik sira ne'ebé enfrenta doensa sériu,
oferese suporta ne'ebé apropriadu ba labarik sira no sira nia família.
Especialista sira ne'e hetan enfoke espesiálizadu iha sira nia
área respektivu atu fo suporta ne'ebé importante iha tratamentu paliativu. Sira
nia ekspertíza espesiáliza permite sira atu kontribui ho informasaun no suporta
ne'ebé esensial ba pasiente sira iha momentu difísil sira husi sira nia moras.
"Mediku jerál" ka "mediku
familiar" mak médiku ne'ebé hetan formasaun ba konsulta no kuidadu jerál
iha saúde sira ne'ebé inklui diagnóstiku, tratamentu ba problema saúde komún,
no fo atendimentu ba ne'esidade saúde sira ne'ebé normal iha komunidade. Sira
bele fó servisu iha hospital ka klinika, no sira nia responsabilidade inklui:
1.
Konsulta
Médika Ba Problema Saúde Komún: Prove konsulta ba problema saúde jerál, inklui infeksaun,
problemu respiratóriu, kardiál, no uza servisu diagnóstiku simples hanesan
análize sira.
2.
Maneju
Kondisaun Kliniku Kroniku: Fó
kuidadu no manutensaun ba kondisaun kroniku, hanesan diabetes, hipertensaun, ka
problemu kardiál seluk.
3.
Diagnóstiku
Inisial no Referál ba Espesialista: Identifika problema sira ne'ebé presiza atensaun espesiálizadu no
referál pasiente ba espesialista sira konforme nesesidade.
4.
Promosaun
Saúde Preventiva: Eduka pasiente sira
kona-ba prevene problema saúde, inklui konsellu nutrisaun, atividade físika, ka
praktika hábitu saudável.
5.
Atendimentu
Ba Ne'esidade Saúde Jerál:
Fornese atendimentu ba ne'esidade sira saúde komún ne'ebé inklui konsulta
anual, imunizasaun, no konsulta médika ba ne'esidade emergénsia.
Mediku jerál, ka mediku familiar, iha papel ne'ebé importante atu
fo konsulta ba problema saúde komún no hala'o konsultasaun diária iha
komunidade. Sira nia enfóke prinsipál iha prevene problema saúde no fo
atendimentu ba ne'ebé komún iha komunidade.
Médiku jerál, embora sira nia enfoke prinsipál
sei iha konsulta no kuidadu ba problema saúde komún, sira bele joga papél
importante iha tratamentu paliativu, espesiálmente iha estapa inisial ka
durante iha konsultasaun sira.
1.
Identifikasaun
no Encaminhamentu: Médiku jerál bele
identifika sinais inisiál sira ne'ebé indika situasaun terminal ka nesesidade
ba tratamentu paliativu. Sira bele halo referál ba espesialista sira ka ekipa
saúde paliativu atu asegura atendimentu ne'ebé apropriadu ba pasiente.
2.
Konsulta
no Monitorizasaun Regular: Iha
kazu sira ne'ebé pasiente sira hetan tratamentu paliativu, médiku jerál bele
halo konsulta regular ba monitorizasaun progressu sira no fornese apoiu
konsultativu.
3.
Konsulta
Diagnóstiku no Terapéutika:
Médiku jerál bele fó konsulta ba problema sira ne'ebé presiza atensaun iha
tratamentu paliativu, inklui kontrolu dor, tratamentu simptoma sira, ka
identifikasaun problema saúde komplikativu.
4.
Koordenasaun
kona-ba Kuidadu Integral:
Médiku jerál bele koordena kuidadu no informasaun entre ekipa saúde sira, assegurando
komunikasaun efetiva no koerénsia iha tratamentu.
Médiku jerál nia papél iha tratamentu paliativu bele inklui
koordena konsulta sira no asegura katak pasiente sira hetan atendimentu ne'ebé
apropriadu. Maski sira nia enfóke prinsipál sei iha problema saúde komún, sira
nia kontribuisaun iha tratamentu paliativu bele fo suporta signifikante ba
pasiente sira iha momentu ne'ebé difísil sira husi sira nia moras.
Informasaun kona-ba prioridade governu nian ba
asuntu paliativu bele varía depende husi polítika saúde nian, rekerimentu sira
ekonómiku, no sensibilidade kona-ba ne'ebé esforsu sira iha área saúde ne'ebé
presiza atu fornese atendimentu paliativu ba pasiente sira.
Iha parte ida, atendimentu paliativu sai parte importante iha
polítika saúde nian iha nasaun sira ne'ebé preokupa ho kualidade vida no
kuidadu diante pasiente sira ne'ebé enfrenta moras sériu ka terminal. Iha
nasaun sira ho enfoka ba kuidadu saúde universal, esforsu sira bele inklui
atendimentu paliativu nudár parte integrál iha sistema saúde nian.
Tanba ne'e, prioritizasaun ba asuntu paliativu bele inklui
polítika saúde ne'ebé enfoke iha:
1.
Formasaun
Saúde Pública: Ensinamentu kona-ba
importánsia atendimentu paliativu ba profisionál saúde sira, inklui médiku,
enfermeiru, terapeuta, no espesialista sira seluk.
2.
Estrutura
Saúde Pública: Fó apoiu ba
estabelesimentu no dezenvolvimentu servisu paliativu iha estrutura saúde nian,
inklui konstrusaun oho servisu espesiálizadu, disponibilidade medikamentu sira,
no apoiu ba família sira.
3.
Polítika
Saúde Pública: Implementasaun polítika
saúde ne'ebé foka iha garantia direitu ba atendimentu paliativu ba pasiente
sira, inklui regula politika no orsamentu destinadu ba kuidadu paliativu.
4.
Konsientizasaun
Públiku: Promosaun no edukasaun
ba komunidade kona-ba importánsia atendimentu paliativu, sensibilizasaun
kona-ba direitu ba kuidadu diante sira nia moras.
Iha medida ne'ebé governu sei hala'o, atendimentu paliativu bele
sai prioridade importante atu asegura katak pasiente sira ne'ebé enfrenta
situasaun difísil hetan kuidadu ne'ebé adekuadu no duni dignu.
Iha Timor-Leste, kuidadu paliativu sei sai
asuntu importante liu-liu tamba númeru pasiente sira ne'ebé nesesita
atendimentu ne'ebe kualidade. Polítika saúde iha Timor-Leste hetan
dezenvolvimentu durante tinan balu, no asuntu kuidadu paliativu mós sei sai parte
importante iha polítika saúde nian.
1.
Formasaun
Saúde: Promove formasaun no
sensibilizasaun ba profisionál saúde, inklui médiku, enfermeiru, no ekipa saúde
sira seluk kona-ba kuidadu paliativu.
2.
Infraestrutura
Saúde: Estabelese
infraestrutura ne'ebé adekuadu atu fó suporta ba atendimentu paliativu iha
nível komunidade sira, inklui klinikas no estrutura saúde seluk.
3.
Polítika
Saúde Pública: Implementasaun polítika
saúde ne'ebé enfoke iha kuidadu paliativu ba pasiente sira, inklui
estabelesimentu ba diretriz sira no regulamentu saúde ne'ebé inklui atendimentu
paliativu.
4.
Konsientizasaun
Públiku: Edukasaun no
konsientizasaun ba komunidade kona-ba importánsia kuidadu paliativu, inklui
sensibilizasaun ba dereitu ba kuidadu diante pasiente sira ne'ebé enfrenta moras
sériu ka terminal.
Família nia papel iha kuidadu paliativu bele sai
fundamentál liu-liu iha suporta no konsolasaun ba pasiente sira durante sira
nia tempu difísil.
Eisemplu sira ne'ebé familia bele halo inklui:
1.
Suporta
Emosional: Fo suporta no
konsolasaun ba pasiente sira, fornese kompañia no konsolo durante sira nia
tempu difísil.
2.
Kuidadu
Diretu: Família bele ajuda iha
kuidadu diária ba pasiente, inklui asisténsia ho hixiklajen, kome, no ajuda iha
movimentu sira ne'ebé presiza.
3.
Komunikasaun
ho Ekipa Saúde: Facilita komunikasaun
entre pasiente, família, no ekipa saúde sira, asegurando informasaun ne'ebé
adekuadu no konsultas ba desizaun kuidadu.
4.
Edukasaun
kona-ba Kuidadu: Família bele hetan
edukasaun kona-ba kuidadu ne'ebé kualidade ba pasiente, inklui teknika sira atu
fo konfortu no kuidadu ne'ebé apropriadu.
5.
Planu
Futuru: Família bele ajuda iha
dezenvolvimentu planu ba futuru ba pasiente sira, inklui preferénsia kona-ba
kuidadu no decisões sira kona-ba moris final.
Família nia apoiu no partisipasaun iha kuidadu paliativu bele
kontribui signifikativamente ba kualidade vida ba pasiente sira durante sira
nia tempu difísil. Importante atu hatene katak sira nia papél ne'ebé esensiál
iha asegura pasiente hetan atendimentu ne'ebé ne'ebé apropriadu, konsolasaun no
suporta ba sira iha momentu ne'ebé difísil.
Indivíduu sira iha papel importante iha kuidadu
paliativu, liu-liu bainhira sira mak enfrenta moras sériu ka terminal. Alende
ekipa saúde nian no suporta família nian, iha aspetu sira ne'ebé individu sira
bele halo:
1.
Komunikasaun: Fo informasaun ba ekipa saúde kona-ba sira nia
preferénsia no desizaun kona-ba kuidadu ne'ebé sira hakarak.
2.
Planu
Kuidadu Pessoál: Identifika sira nia
preferénsia kona-ba kuidadu ne'ebé sira hakarak, inklui preferénsia sira
kona-ba lokalizasaun kuidadu, intervenção médika, ka suporta espiritual no
emocional.
3.
Partisipasaun
iha Terapéutika: Kolabora ho ekipa saúde
iha planu tratamentu no identifika sira nia objetivu kona-ba kuidadu ne'ebé
sira hakarak hetan.
4.
Autodeterminasaun: Iha medida possivel, promove sira nia
autodeterminasaun, permitindu sira atu halo desizaun sira kona-ba sira nia
própria kuidadu no asuntu sira ne'ebé relasionadu ho moras.
5.
Preparasaun
Espiritual no Emosional:
Prosesu ne'ebe importante iha moras terminal, indivíduu sira bele prepara sira
nia asuntu espiritual no emosionalmente.
Indivíduu sira nia papel iha kuidadu paliativu importante atu
hatene katak sira iha direitu atu hili kona-ba sira nia kuidadu no desizaun
sira kona-ba moris final. Fo sira espasu no suporta ba sira atu hetan kuidadu
ne'ebé kualidade durante sira nia tempu difísil.
Pasiente rasik, iha kazu sira ne'ebé enfrenta
situasaun moras sériu ka terminal, iha papél boot liu iha sira nia própriu
kuidadu no konsiderasaun sira ba sira nia preferénsia.
1.
Komunikasaun: Importante atu pasiente komunika ho ekipa saúde
kona-ba sira nia preferénsia kona-ba kuidadu ne'ebé sira hakarak hetan, inklui
preferénsia kona-ba tratamentu, konsultas, no oinsá atu haforsa sira nia
konfortu.
2.
Autodeterminasaun: Iha medida possivel, permite pasiente hetan
kontrolu ba sira nia própriu kuidadu, inklui partisipasaun iha desizaun kona-ba
tratamentu no preferénsia sira ba moris final.
3.
Fó
Feedback: Oferese feedback ba
ekipa saúde kona-ba kuidadu ne'ebé sira simu, hatudu sira nia preferénsia no
sentimentu sira iha kuidadu ne'ebé sira simu.
4.
Hakarak
Espiritual no Emosional:
Identifika no fo importánsia ba konsiderasaun espiritual no emosional, inklui
suporta espíritu no emocional ne'ebé sira presiza iha momentu difísil.
5.
Kontinuidade
Kuidadu: Assegura katak pasiente
rasik hetan kuidadu ne'ebé kontínuu no kualidade iha tempu difísil sira, inklui
kontrolu dor no konfortu durante sira nia tempu difísil.
Pasiente rasik iha direitu atu hetan atendimentu ne'ebé sira
hakarak no ho dignidade durante sira nia tempu difísil. Identifika sira nia
preferénsia, hatudu sira nia konsiderasaun sira ba kuidadu ne'ebé sira hakarak
hetan, no fó sira espasu no suporta ba sira atu hetan kuidadu ne'ebé kualidade.
Momentu ne'ebé pasiente paliativu tama iha faze
terminal maka momentu difísil tebes ba família. Preparasaun ba momentu ne'e bele
inklui:
1.
Konsulta
ho Ekipa Saúde: Família bele ko'alia ho
ekipa saúde sira kona-ba situasaun ne'ebé pasiente enfrenta, inklui prosesu
moras nia progresu no oinsá atu fó kuidadu ne'ebé apropriadu.
2.
Desizaun
Kolektiva: Família bele deside
oinsá sira hakarak kuidadu ba pasiente durante sira nia tempu terminal, inklui
lokalizasaun kuidadu no konsiderasaun sira ba konservasaun mate.
3.
Prosesu
Espiritual no Emosional:
Preparasaun espíritu no emosional ba momentu ne'e importante. Relijiaun,
rituál, no espasu sira ba espíritu bele fo konsolasaun ba família no pasiente.
4.
Konsulta
Profisionál Espesializadu:
Atu hetan ajuda no konsellu kona-ba oinsá halo preparasaun ba momentu terminal.
Asisténsia psikolójika no konsulta espiritual bele ajuda família hodi lori sira
nia emosaun sira.
5.
Planu
Funerál: Seidauk klaru, maibé
iha nasaun sira hotu iha prosesu atu halo funerál ne'ebé bele inklui
preferénsia sira ba serimónia no kremasaun, no asuntu sira seluk ne'ebé
relevante.
Momentu terminal ne'ebé pasiente enfrenta involve preparasaun boot
liu husi família. Importante atu hatene katak kada família nia reasaun ba
momentu ne'e sei variadu. Sira bele benefisia ho ajuda profisionál no suporta
sira seluk, hodi fó konsolasaun no suporta durante sira nia tempu difísil.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar