I.
INTRODUSAUN
Jestaun
inventáriu ne'e esensiál iha kuaze setór indústria hotu-hotu. Liu-liu iha
servisu farmasekutiku sira, tenke implementa kontrolu inventáriu atu asegura
disponibilidade stock. Iha edifísiu governu saúde publika, ne'ebé trata prosesu
distribuisaun aimoruk ba sentru saúde, jestaun stock importante tebes atu
mantein disponibilidade materiál aimoruk bainhira presiza. Prosesu oin-oin
inklui iha prosesu distribuisaun aimoruk iha edifísiu governu saúde publika.
Prosesu hirak-ne'e mak: pedidu sosa, sosa husi fornesedór, no distribuisaun ba
sentru saúde. Prosesu ida-ne'e hanesan prosesu anuál no mensál ida-ne'ebé
klasifika iha prosesu servisu manuál. Ita presiza tempu no iha risku aas ba ema
nia sala. Erru ida-ne'e akontese kuaze iha kada tranzasaun batch, ne'ebé hamosu
falta sasán ne'ebé bele rai iha armazén aimoruk. Dokumentu ida-ne'e hala'o
estudu kona-ba kontrolu jestaun inventáriu ba métodu FIFO hodi hamenus problema
sira ne'ebé temi ona iha leten. Objetivu husi dokumentu ne'e mak atu halo
aplikasaun ba dezeñu hodi sosa, rai no distribui aimoruk iha edifísiu saúde
publika. Ami espera katak dezeñu ida-ne'e bele minimiza erru iha prosesu
kontrolu inventáriu ba armazén aimoruk.
II. LITERATURA REVIEW
A.
Kontrola Inventoria Kontrola inventáriu,
ne'ebé bele refere ba kontrolu stock, mak prosesu atu monitoriza stock, mantein
númeru no halo monitorizasaun ba kualkér exesu ka defisiénsia sasán sira-nian.
Prosesu ida-ne'e fahe ba métodu oin-oin ne'ebé efisiente iha sira-nia direitu
rasik. Métodu ida-ne'e bele implementa rasik ka kahur malu. Empreza ida-idak
tenke deside rasik atu hadi'a prosesu ida-ne'e atu bele kumpre sira-nia [1]
[2]. Iha métodu oin-oin ne'ebé bele implementa iha kompañia ida, hanesan
ezemplu: (a) métodu nivel stock mínimu, ne'ebé presiza kuantidade mínimu atu
halo reordenasaun & restock; (b) métodu revizaun stock, ne'ebé presiza
prosesu verifikasaun iha intervalu regulár tempu atu halo orden bazeia ba
ida-ne'e; (c) métodu iha tempu ne'ebé loos, ne'ebé organiza ona atu entrega
stock ne'e bainhira stock ne'e to'o iha pontu mínimu; (d) métodu kontrolu
batch, ne'ebé bele halo kompañia halo orden iha tempu intervalu fiksu ho númeru
kuantidade fiksu; (e) métodu FIFO, ne'ebé mantein stock bazeia ba kada data
simu, ne'ebé baibain implementa ba item ne'ebé bele mate [2]. Iha termu modelu
kontabilidade inventáriu nian, kontrolu inventáriu bele fahe ba tipu rua:
Sistema Inventáriu Periodiku, no Sistema Inventáriu Perpetual. Métodu ida uluk
nian sei halo kustu hodi sosa iha konta inventáriu hodi korresponde ho kustu
inventáriu remata nian. Enkuantu ida-ne'e, fornese konta adisionál ida-ne'ebé
halo kontrolu ba stock mantein barak liu, hanesan fornese informasaun kona-ba
saida mak sosa, fa'an, bainhira fa'an, no folin saida mak fa'an [3]. Maske iha
termus balun ne'ebé relasiona ho kontrolu inventáriu, dokumentu ne'e foka liu
ba jestaun kontrolu inventáriu nian no haluha folin ne'ebé tenke tau ba sasán
sira ne'ebé sei fa'an.
B.
Metodu FIFO FIFO nu'udar abbreviasaun ba
dahuluk-In-First-Out. Iha relasaun ho kontrolu inventáriu, métodu FIFO hanesan
métodu ida-ne'ebé mantein stock bazeia ba data ne'ebé simu no fa'an. Sasán
primeiru ne'ebé simu mak sasán ne'ebé tenke fa'an ba kliente. FIFO kategoria
hanesan sistema inventáriu perpetual iha termu modelu kontabilidade inventáriu.
Metodu FIFO sei mantein kondisaun ne'e, ne'ebé asegura katak stock ne'ebé aas
liu mak suli tiha ona no inventáriu sei nafatin iha liman mak ida-ne'ebé
fresku. Tanba ne'e mak kompañia uza métodu FIFO, ne'ebé mak atu mantein
inventáriu fresku, ka atu trata stock ne'ebé iha limitasaun ba moris-di'ak [3].
C.
FEFO Metodu FEFO nu'udar abbreviasaun ida ba
first-Expired-First-Out. Nia iha kuaze karakteristiku hanesan ho métodu FIFO.
Diferensa mak, métodu ida-ne'e konsidera iha data ne'ebé remata ona, la'ós iha
data ne'ebé simu ona ne'ebé uza iha métodu FIFO. Metodu fEFO mantein sirkulaun
sasán sira ne'ebé iha durasaun. Ida ne'e kategoria hanesan sistema inventáriu
perpetual no iha razaun hanesan atu implementa hanesan métodu FIFO.
Ida ne'e bele halo inventáriu sai fresku
nafatin no trata stock ne'ebé iha limitasaun ba moris-fatin.
D.
Metodu FEFO ne'e util tebes atu mantein stock
ai-horis, produtu médiku, farmasek ne'ebé bele lakon lalais. Objetivu sira husi
métodu FIFO no FEFO besik hanesan, maibé métodu FEFO garante atu mantein sasán
ne'ebé bele lakon lalais kompara ho produtu sira ne'ebé bele lakon lalais.
Tanba, iha FIFO fatór ne'ebé determina data fa'an/distribuisaun ne'e simu ona,
no iha kondisaun balun, sasán sira ne'ebé foin lalais ne'e sosa ona laiha data
remata kompara ho ida-ne'ebé tuan [3].
Maski FEFO mak dalan
ida-ne'ebé efetivu liu iha termus sasán sira ne'ebé remata ona, maibé prosesu
atu mantein ida-ne'e presiza serbisu barak tanba nesesidade atu organiza sasán
no materiál sira-ne'e hafoin rejista tiha reseita sosa nian, tuir data remata.
E.
Modelu Relasaun Entidade Iha modelu sistema
informasaun, nesesidade atu dezeña modelu baze dadus ne'e obrigatóriu. Atu
komunika dezeñu baze dadus ne'ebé tenke implementa, modelu relasaun entidade
nian hala'o papél importante [4]. Iha símbolu balun ne'ebé uza atu dezeña
modelu relasaun entidade (ER). Aleinde nia símbolu, modelu ER mós iha
limitasaun relasaun no kadinalidade ne'ebé determina tabela relasaun ne'ebé
tenke implementa. Símbolu sira ne'ebé uza iha surat-tahan ne'e mak rectangulu
atu deskreve entidade ida; dezeñu ellipse atu hatudu atribuisaun; rhombus atu
hatudu relasaun ida; no liga ho símbolu "n" ka "1" atu
estabelese kadinalidade. Ezemplu modelu ER nian bele haree iha Figura 1. Figura
ida-ne'e hatudu ezemplu husi entidade 2 ne'ebé iha "1-n" kadinalidade
ho atributu uitoan entre entidade hirak-ne'e.
Fig. 1. ER Model Example
F.
Flowchart Cross-Functional Bainhira ami
propoin dezeñu sistema ida iha dokumentu ida-ne'e, ami sei deskreve iha
kontestu dezeñu visual. Reprezentasaun visual ba modelu bele halo revizaun
hanesan métodu instrusaun efetivu ida. Atu fornese, uza flowchart
cross-funsional atu hatudu prosesu hotu-hotu husi sistema ne'ebé propoin.
Flowchart cross-functional mak modifikasaun ida ba símbolu flowchart nian ho
adisionál ba lanu sira hodi hatudu no avalia di'ak liu tan informasaun balun
[5] [6]. Iha surat-tahan ida-ne'e, ami uza símbolu flowchart hanesan rectangulu
atu deskreve prosesu, rhombus hanesan desizaun, símbolu terminador, drums
horizontál atu hatudu dadus baze-dadus/dadu esternu ne'ebé ami uza, rectangulu
waving hanesan símbolu atu reprezenta dokumentus/dokumentus, trapezoid hanesan
símbolu prosesu manuál, no dalan ba hariis-fatin atu haketak prosesu
atór/user/sistema.
G. Uza
Diagrama Kazu Uza Diagrama Kazu mak diagrama UML ne'ebé uza atu komunika
sistema dezeñu. Karateridade sistema ne'ebé dezeña ona no ninia interasaun ho
utilizadór sira mak importante atu hatudu iha proposta dezeñu sistema
aplikasaun nian. Deskrisaun jerál ida-ne'e dala barak dezeña uza gráfiku kazu
uza. Ida ne'e bele reprezenta deskrisaun inisiál ba sistema ida. Aleinde ne'e,
korrelasaun ho diagrama seluk iha UML hanesan diagrama sekuénsia no diagrama
atividade [7]. Uza diagrama kazu haree sistema dezeñu nia funsionalidade iha
haree manu nia hahalok atu hatudu interasaun aplikasaun ba parte interesada ka
utilizadór sira. Tanba gráfiku ne'e hatudu buat jerál, presiza esplika detallu
atu komunika dezeñu. Detallu ida-ne'e bele haree iha dokumentu seluk, ne'ebé
mak dokumentu textual, hanaran uza senáriu kazu ka uza espesifikasaun kazu ka
uza deskrisaun kazu. Uza senáriu kazu ne'e esplikasaun textual husi senáriu
interasaun lubuk ida. Senariu ida-idak deskreve sekuénsia asaun/pasu sira
ne'ebé atór halo bainhira interasaun ho sistema, ne'ebé susesu no falla [8].
Baibain, uza diagrama kazu
uza símbolu 3 atu deskreve sistema nia dezeñu: stickman atu reprezenta atór,
ellipse atu hatudu utilizasaun sistema funsionál nia hahalok, no iha regra atu
deskreve no liña atu liga atór no uzu kazu. Figura 2 hatudu ezemplu kona-ba kazu
uza jerál UML.
III. RELATED WORKS
Iha estudu balun atu deskreve jestaun
kontrolu inventáriu ba armazenamentu aimoruk. Ibrahim et al [9] esplika kona-ba
problema sira ne'ebé bele mosu ba aimoruk ne'ebé la rai ho métodu balun hanesan
First In First Out (FIFO), First Expired First Out (FEFO), ka sistema orden
alfabetu. Sira-nia peskiza avalia prosesu distribuisaun no armazenamentu iha
RSUP Prof DR. R.D Kandu Manado uza métodu observasaun deskrisaun no avaliasaun.
Estudu seluk kona-ba armazenamentu aimoruk no prosesu distribuisaun hala'o husi
H. Asyhari [10]. Iha nia estudu, hala'o prosesu observasaun iha farmasia. Nia
estudu hatudu katak 7 hosi parámetru 9 atu rai aimoruk sira kumpre ona.
Parametrus hirak-ne'e kobre dahuluk iha dahuluk (FIFO) aimoruk sira ne'ebé rai
hela, sistema dahuluk husi dahuluk ne'ebé rai hela (FEFO), ne'ebé rai tuir
formuláriu doze, armazenadu ho alfabetu, aimoruk no aimoruk psiko-tropika
ne'ebé rai ketak iha gabinete espesiál sira.
Iha manuál sistema saúde
ne'ebé iha asaun [11], esplika ona prosesu armazenamentu produtu médiku. Sasán
no fornesimentu médiku sira ne'ebé la iha data remata, iha métodu FIFO, no uza
métodu FEFO atu rai sasán sira-ne'e ho data remata. Iha prinsípiu armazenamentu
ne'ebé di'ak: estacking tuir diresaun husi fábrika, eskada ki'ik ba produtu
likidu, produtu armazenadu iha temperatura apropriadu, produtu ho valór aas
ne'ebé armazenadu iha seguransa apropriadu, dispozisaun produtu ne'ebé remata
ona ho nia prosedimentu apropriadu, produtu armazenadu iha métodu FEFO, no
asegura katak aranjamentu marka bele haree. Aleinde rai iha métodu FIFO ka
FEFO, iha mós sistema klasifikasaun komún adisionál atu rai aimoruk sira.
Sistema sira-ne'e mak: tuir orden alfabetu, tuir forma doze, ka tuir kategoria
terapeutika. Ida ne'e bele aplika ba loja ki'ik sira. Ba loja boot sira,
klasifikasaun bele organiza husi: nivel sistema saúde, frekuénsia utilizasaun,
ka fatin random. Sistema ikus ne'e funsiona di'ak liu ho sistema jestaun
armazén ne'ebé komputadór.
IV. IMPLEMENTASAUN Iha
dokumentu ida-ne'e, ami hala'o estudu ida kona-ba armazenamentu aimoruk iha
armazén edifísiu saúde publika. Ai-moruk ne'ebé rai iha instituisaun ida-ne'e
sei fahe ba sentru saúde ne'ebé afilia ho edifísiu saúde tuir rejiaun. Figura 3
hatudu prosesu fornesimentu sasán nian, no Figura 4 hatudu prosesu
distribuisaun sasán nian.
Prosesu ne'e hahú ho prosesu
sosa Arranju hosi funsionáriu armazén. Armazén
Empregadu jere dadus kona-ba pedidu entrega aimoruk ne'ebé sei Tuirmai halo impresaun. Dokumentu ne'e sei
submete ba Xefe departamentu. Tuirmai
xefe departamentu sei Avalia pedidu ne'e
no entrega ba fornesedór. Fornesedór sei
fornese sasán sira-ne'e, no bainhira sasán sira-ne'e to'o mai, Empregadu armazén jere fornesimentu dadus ba Sistema nia aplikasaun ne'ebé implementa
métodu armazenamentu FIFO Sistema. Ai-moruk ne'e nia arranju sei trata
manualmente Bazeia ba sistema nia
rejistu. Fig. 4. Prosesu Distribuisaun
Diak Prosesu ne'e hahú husi lista aimoruk
sira ne'ebé iha Departamentu
Distribuisaun funsionáriu, entaun funsionáriu sei Haree ba disponibilidade. Karik disponivel,
empregadu sei halo impresaun Invoice ba aimoruk ne'ebé aprezenta ho inventáriu Relatóriu ba lider. Se la disponivel, prosesu
sei iha
Ne'ebé hala'o husi funsionáriu departamentu
armazén. Verifikasaun Prosesu númeru fatura mak prosesu ne'ebé implementa Metodu FIFO. Ida-ne'e bele implementa tanba,
iha Númeru fatura, iha informasaun ne'ebé tenke
jere Hanesan loron sosa sasán nian,
númeru sasán nian, no sasán sira-ne'e remata Data aimoruk.
Ba prosesu hirak-ne'e, ami propoin sistema
dezeñu uza UML uza Diagrama Kazu. Sei kobre autór tolu: armazén Empregadu
departamentu, empregadu departamentu distribuisaun, no Xefe departamentu. Ba atór ida-idak, iha
sira-nian rasik Funsaun hahalok hanesan ita bele haree iha tabela 1.
Prosesu
ne'e hahú husi lista aimoruk sira ne'ebé iha departamentu distribuisaun nian
funsionáriu, entaun funsionáriu sei halo verifikasaun ba disponibilidade. Se
disponivel, funsionáriu sei halo impresaun ba fatura aimoruk ne'ebé aprezenta
ho relatóriu inventáriu ba lider. Se la disponivel, prosesu sei hala'o husi
funsionáriu departamentu armazén nian. Prosesu verifikasaun númeru fatura mak
prosesu ne'ebé implementa métodu FIFO. Ida-ne'e bele implementa tanba, iha
númeru fatura, iha informasaun ne'ebé tenke jere hanesan data sosa sasán,
númeru sasán, no data remata aimoruk.
Ba prosesu hirak-ne'e, ami propoin sistema
dezeñu ho UML Uza Diagrama Kazu. Sei kobre autór tolu: funsionáriu departamentu
armazén, funsionáriu departamentu distribuisaun no xefe departamentu. Ba atór
ida-idak, iha sira-nia funsaun hahalok rasik hanesan ita bele haree iha tabela
1.
Bazeia
ba atór nia deskrisaun no funsaun hahalok iha leten, uza diagrama kazu hatudu
iha Figura 5.
Fig. 5. Use Case Diagram of System’s Design
Iha gráfiku kazu
iha leten, ita bele haree interasaun husi atór ida-idak no nia funsaun hahalok
iha sistema/aplikasaun nia dezeñu. Iha autór tolu ne'ebé iha ligasaun ho kazu
utilizasaun ida-idak ne'ebé hatudu nia responsabilidade iha aplikasaun. Iha kazu
rua ne'ebé iha asosiasaun ho utilizadór na'in 2. Xefe departamentu iha
responsabilidade atu halo revizaun ba relatóriu kona-ba funsionáriu ida-idak
nia papél (warehouse dept. no distribution dept.).
Atu jere dadus ne'ebé mak rai hela iha
aplikasaun, ami halo modelu ER atu hatudu oinsá entidade ida-idak halo
interasaun ho entidade seluk. Modelu ER ida-ne'e bele hatudu iha Figura 6. Iha
modelu Relasaun Entidade (ER), iha entidade 6 ne'ebé relasiona ho malu.
Entidade hirak-ne'e sei transforma ba tabela 8 ne'ebé uza ba armazenamentu
dadus. Entidade hirak-ne'e mak: (1) empregadu, (2) sosa, (3) fornesedór, (4)
fornesimentu, (5) distribuisaun, (6) sentru saúde, (7) aimoruk, no (8)
distribuisaun detallu.
V. KONKluzaun
& FUTURE SERBISU
Iha dokumentu ida-ne'e, ami propoin dezeñu
sistema ida atu asegura katak métodu FIFO implementa iha prosesu jestaun dadus.
Kontrola inventáriu ne'ebé implementa iha dezeñu ida-ne'e sei asegura katak
stock ne'e jere ho efetivu. Ba servisu sira iha futuru, presiza kombinadu ho
métodu klasifikasaun atu rai sasán sira-ne'e liuhosi sistema kódigu no métodu
FEFO.
Fig. 6. ER-Model
REFERENCES
[1] M. H. M and S. Appaiah,
"Stabilization of FIFO system and Inventory Management," International Research Journal of
Engineering and Technology (IRJET), vol. 04, no. 06, pp. 56315638,
2017.
[2] T. M. Barwa, "Inventory Control
as an Effective DecisionMaking Model and Implementations for Company’s
Growth," International Journal of
Economics, Finance and Management Sciences, vol. 03, no. 05, pp. 465-472,
2015.
[3] D. A. K. Khan, D. S. M. Faisal and D.
O. A. A. Aboud, "An Analysis of Optimal Inventory Accounting Models - Pros
and Cons," European Journal of
Accounting, Auditing and Finance Research, vol. 6, no. 3, pp. 65-77,
2018.
[4] A. Badia, "Entity-Relationship
Modeling Revisited," SIGMOD Record, vol.
33, no. 1, pp. 77-82, 2004.
[5] A. Jeyara and V. L. Sauter,
"Validation Of Business Process Models Using Swimlane Diagrams," Journal of Information Technology
Management, vol. XXV, no. 4, pp. 27-37, 2014.
[6]
S.
Passera, "Flowcharts, Swimlanes, and Timelines – Alternatives to Prose in
Communicating Legal-bureaucratic Instructions to Civil Servants," Journal of Business and Technical
Communication, vol. 32, no. 2, p. 229–272,
2017.
[7] A. Kurniawan, B. B. Harefa and S.
Sujarwo, "Unified Modeling Language Tools Collaboration for Use Case,
Class and Activity Diagram Implemented With HTML 5 And Javascript
Framework," Journal of Computer
Science, vol. 10, no. 9, pp. 1440-1446, 2014.
[8] T. A. Kurniawan, "Pemodelan Use
Case (UML): Evaluasi Terhadap Beberapa Kesalahan dalam Praktik," Jurnal Teknologi Informasi dan Ilmu Komputer
(JTIIK), vol. 5, no. 1, pp. 77-86, 2018.
[9] A. Ibrahim, W. A. Lolo and G.
Citraningtyas, "Evaluasi Penyimpanan dan Pendistribusian Obat Di Gudang
Farmasi RSUP Prof. Dr. R.D. Farmasi 2016.
[10] H. A. Asyikin, "Studi Implementasi
Sistem Penyimpanan Obat Berdasarkan Standar Pelayanan Kefarmasian Di Apotek
Sejati Farma Makassar," Media
Farmasi, vol. XIV, no. 1, pp. 29-34, 2018.
[11] M. Clark and A. Barraclough,
"Health Systems in Action: An eHandbook for Leaders and Managers,"
Management Sciences for Health, Medford, MA, 2010.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar