Selasa, September 05, 2023

Jestaun inventáriu Aplikasaun ba aimoruk uza métodu FIFO.


I.                    INTRODUSAUN

Jestaun inventáriu ne'e esensiál iha kuaze setór indústria hotu-hotu. Liu-liu iha servisu farmasekutiku sira, tenke implementa kontrolu inventáriu atu asegura disponibilidade stock. Iha edifísiu governu saúde publika, ne'ebé trata prosesu distribuisaun aimoruk ba sentru saúde, jestaun stock importante tebes atu mantein disponibilidade materiál aimoruk bainhira presiza. Prosesu oin-oin inklui iha prosesu distribuisaun aimoruk iha edifísiu governu saúde publika. Prosesu hirak-ne'e mak: pedidu sosa, sosa husi fornesedór, no distribuisaun ba sentru saúde. Prosesu ida-ne'e hanesan prosesu anuál no mensál ida-ne'ebé klasifika iha prosesu servisu manuál. Ita presiza tempu no iha risku aas ba ema nia sala. Erru ida-ne'e akontese kuaze iha kada tranzasaun batch, ne'ebé hamosu falta sasán ne'ebé bele rai iha armazén aimoruk. Dokumentu ida-ne'e hala'o estudu kona-ba kontrolu jestaun inventáriu ba métodu FIFO hodi hamenus problema sira ne'ebé temi ona iha leten. Objetivu husi dokumentu ne'e mak atu halo aplikasaun ba dezeñu hodi sosa, rai no distribui aimoruk iha edifísiu saúde publika. Ami espera katak dezeñu ida-ne'e bele minimiza erru iha prosesu kontrolu inventáriu ba armazén aimoruk.

 II. LITERATURA REVIEW

A.      Kontrola Inventoria Kontrola inventáriu, ne'ebé bele refere ba kontrolu stock, mak prosesu atu monitoriza stock, mantein númeru no halo monitorizasaun ba kualkér exesu ka defisiénsia sasán sira-nian. Prosesu ida-ne'e fahe ba métodu oin-oin ne'ebé efisiente iha sira-nia direitu rasik. Métodu ida-ne'e bele implementa rasik ka kahur malu. Empreza ida-idak tenke deside rasik atu hadi'a prosesu ida-ne'e atu bele kumpre sira-nia [1] [2]. Iha métodu oin-oin ne'ebé bele implementa iha kompañia ida, hanesan ezemplu: (a) métodu nivel stock mínimu, ne'ebé presiza kuantidade mínimu atu halo reordenasaun & restock; (b) métodu revizaun stock, ne'ebé presiza prosesu verifikasaun iha intervalu regulár tempu atu halo orden bazeia ba ida-ne'e; (c) métodu iha tempu ne'ebé loos, ne'ebé organiza ona atu entrega stock ne'e bainhira stock ne'e to'o iha pontu mínimu; (d) métodu kontrolu batch, ne'ebé bele halo kompañia halo orden iha tempu intervalu fiksu ho númeru kuantidade fiksu; (e) métodu FIFO, ne'ebé mantein stock bazeia ba kada data simu, ne'ebé baibain implementa ba item ne'ebé bele mate [2]. Iha termu modelu kontabilidade inventáriu nian, kontrolu inventáriu bele fahe ba tipu rua: Sistema Inventáriu Periodiku, no Sistema Inventáriu Perpetual. Métodu ida uluk nian sei halo kustu hodi sosa iha konta inventáriu hodi korresponde ho kustu inventáriu remata nian. Enkuantu ida-ne'e, fornese konta adisionál ida-ne'ebé halo kontrolu ba stock mantein barak liu, hanesan fornese informasaun kona-ba saida mak sosa, fa'an, bainhira fa'an, no folin saida mak fa'an [3]. Maske iha termus balun ne'ebé relasiona ho kontrolu inventáriu, dokumentu ne'e foka liu ba jestaun kontrolu inventáriu nian no haluha folin ne'ebé tenke tau ba sasán sira ne'ebé sei fa'an.

 

B.      Metodu FIFO FIFO nu'udar abbreviasaun ba dahuluk-In-First-Out. Iha relasaun ho kontrolu inventáriu, métodu FIFO hanesan métodu ida-ne'ebé mantein stock bazeia ba data ne'ebé simu no fa'an. Sasán primeiru ne'ebé simu mak sasán ne'ebé tenke fa'an ba kliente. FIFO kategoria hanesan sistema inventáriu perpetual iha termu modelu kontabilidade inventáriu. Metodu FIFO sei mantein kondisaun ne'e, ne'ebé asegura katak stock ne'ebé aas liu mak suli tiha ona no inventáriu sei nafatin iha liman mak ida-ne'ebé fresku. Tanba ne'e mak kompañia uza métodu FIFO, ne'ebé mak atu mantein inventáriu fresku, ka atu trata stock ne'ebé iha limitasaun ba moris-di'ak [3].

 

C.      FEFO Metodu FEFO nu'udar abbreviasaun ida ba first-Expired-First-Out. Nia iha kuaze karakteristiku hanesan ho métodu FIFO. Diferensa mak, métodu ida-ne'e konsidera iha data ne'ebé remata ona, la'ós iha data ne'ebé simu ona ne'ebé uza iha métodu FIFO. Metodu fEFO mantein sirkulaun sasán sira ne'ebé iha durasaun. Ida ne'e kategoria hanesan sistema inventáriu perpetual no iha razaun hanesan atu implementa hanesan métodu FIFO.  

 

 Ida ne'e bele halo inventáriu sai fresku nafatin no trata stock ne'ebé iha limitasaun ba moris-fatin.

D.     Metodu FEFO ne'e util tebes atu mantein stock ai-horis, produtu médiku, farmasek ne'ebé bele lakon lalais. Objetivu sira husi métodu FIFO no FEFO besik hanesan, maibé métodu FEFO garante atu mantein sasán ne'ebé bele lakon lalais kompara ho produtu sira ne'ebé bele lakon lalais. Tanba, iha FIFO fatór ne'ebé determina data fa'an/distribuisaun ne'e simu ona, no iha kondisaun balun, sasán sira ne'ebé foin lalais ne'e sosa ona laiha data remata kompara ho ida-ne'ebé tuan [3].

Maski FEFO mak dalan ida-ne'ebé efetivu liu iha termus sasán sira ne'ebé remata ona, maibé prosesu atu mantein ida-ne'e presiza serbisu barak tanba nesesidade atu organiza sasán no materiál sira-ne'e hafoin rejista tiha reseita sosa nian, tuir data remata.

E.      Modelu Relasaun Entidade Iha modelu sistema informasaun, nesesidade atu dezeña modelu baze dadus ne'e obrigatóriu. Atu komunika dezeñu baze dadus ne'ebé tenke implementa, modelu relasaun entidade nian hala'o papél importante [4]. Iha símbolu balun ne'ebé uza atu dezeña modelu relasaun entidade (ER). Aleinde nia símbolu, modelu ER mós iha limitasaun relasaun no kadinalidade ne'ebé determina tabela relasaun ne'ebé tenke implementa. Símbolu sira ne'ebé uza iha surat-tahan ne'e mak rectangulu atu deskreve entidade ida; dezeñu ellipse atu hatudu atribuisaun; rhombus atu hatudu relasaun ida; no liga ho símbolu "n" ka "1" atu estabelese kadinalidade. Ezemplu modelu ER nian bele haree iha Figura 1. Figura ida-ne'e hatudu ezemplu husi entidade 2 ne'ebé iha "1-n" kadinalidade ho atributu uitoan entre entidade hirak-ne'e.

Fig. 1. ER Model Example

 

F.      Flowchart Cross-Functional Bainhira ami propoin dezeñu sistema ida iha dokumentu ida-ne'e, ami sei deskreve iha kontestu dezeñu visual. Reprezentasaun visual ba modelu bele halo revizaun hanesan métodu instrusaun efetivu ida. Atu fornese, uza flowchart cross-funsional atu hatudu prosesu hotu-hotu husi sistema ne'ebé propoin. Flowchart cross-functional mak modifikasaun ida ba símbolu flowchart nian ho adisionál ba lanu sira hodi hatudu no avalia di'ak liu tan informasaun balun [5] [6]. Iha surat-tahan ida-ne'e, ami uza símbolu flowchart hanesan rectangulu atu deskreve prosesu, rhombus hanesan desizaun, símbolu terminador, drums horizontál atu hatudu dadus baze-dadus/dadu esternu ne'ebé ami uza, rectangulu waving hanesan símbolu atu reprezenta dokumentus/dokumentus, trapezoid hanesan símbolu prosesu manuál, no dalan ba hariis-fatin atu haketak prosesu atór/user/sistema.

G.      Uza Diagrama Kazu Uza Diagrama Kazu mak diagrama UML ne'ebé uza atu komunika sistema dezeñu. Karateridade sistema ne'ebé dezeña ona no ninia interasaun ho utilizadór sira mak importante atu hatudu iha proposta dezeñu sistema aplikasaun nian. Deskrisaun jerál ida-ne'e dala barak dezeña uza gráfiku kazu uza. Ida ne'e bele reprezenta deskrisaun inisiál ba sistema ida. Aleinde ne'e, korrelasaun ho diagrama seluk iha UML hanesan diagrama sekuénsia no diagrama atividade [7]. Uza diagrama kazu haree sistema dezeñu nia funsionalidade iha haree manu nia hahalok atu hatudu interasaun aplikasaun ba parte interesada ka utilizadór sira. Tanba gráfiku ne'e hatudu buat jerál, presiza esplika detallu atu komunika dezeñu. Detallu ida-ne'e bele haree iha dokumentu seluk, ne'ebé mak dokumentu textual, hanaran uza senáriu kazu ka uza espesifikasaun kazu ka uza deskrisaun kazu. Uza senáriu kazu ne'e esplikasaun textual husi senáriu interasaun lubuk ida. Senariu ida-idak deskreve sekuénsia asaun/pasu sira ne'ebé atór halo bainhira interasaun ho sistema, ne'ebé susesu no falla [8].

Baibain, uza diagrama kazu uza símbolu 3 atu deskreve sistema nia dezeñu: stickman atu reprezenta atór, ellipse atu hatudu utilizasaun sistema funsionál nia hahalok, no iha regra atu deskreve no liña atu liga atór no uzu kazu. Figura 2 hatudu ezemplu kona-ba kazu uza jerál UML.

III. RELATED WORKS

Iha estudu balun atu deskreve jestaun kontrolu inventáriu ba armazenamentu aimoruk. Ibrahim et al [9] esplika kona-ba problema sira ne'ebé bele mosu ba aimoruk ne'ebé la rai ho métodu balun hanesan First In First Out (FIFO), First Expired First Out (FEFO), ka sistema orden alfabetu. Sira-nia peskiza avalia prosesu distribuisaun no armazenamentu iha RSUP Prof DR. R.D Kandu Manado uza métodu observasaun deskrisaun no avaliasaun. Estudu seluk kona-ba armazenamentu aimoruk no prosesu distribuisaun hala'o husi H. Asyhari [10]. Iha nia estudu, hala'o prosesu observasaun iha farmasia. Nia estudu hatudu katak 7 hosi parámetru 9 atu rai aimoruk sira kumpre ona. Parametrus hirak-ne'e kobre dahuluk iha dahuluk (FIFO) aimoruk sira ne'ebé rai hela, sistema dahuluk husi dahuluk ne'ebé rai hela (FEFO), ne'ebé rai tuir formuláriu doze, armazenadu ho alfabetu, aimoruk no aimoruk psiko-tropika ne'ebé rai ketak iha gabinete espesiál sira.

Iha manuál sistema saúde ne'ebé iha asaun [11], esplika ona prosesu armazenamentu produtu médiku. Sasán no fornesimentu médiku sira ne'ebé la iha data remata, iha métodu FIFO, no uza métodu FEFO atu rai sasán sira-ne'e ho data remata. Iha prinsípiu armazenamentu ne'ebé di'ak: estacking tuir diresaun husi fábrika, eskada ki'ik ba produtu likidu, produtu armazenadu iha temperatura apropriadu, produtu ho valór aas ne'ebé armazenadu iha seguransa apropriadu, dispozisaun produtu ne'ebé remata ona ho nia prosedimentu apropriadu, produtu armazenadu iha métodu FEFO, no asegura katak aranjamentu marka bele haree. Aleinde rai iha métodu FIFO ka FEFO, iha mós sistema klasifikasaun komún adisionál atu rai aimoruk sira. Sistema sira-ne'e mak: tuir orden alfabetu, tuir forma doze, ka tuir kategoria terapeutika. Ida ne'e bele aplika ba loja ki'ik sira. Ba loja boot sira, klasifikasaun bele organiza husi: nivel sistema saúde, frekuénsia utilizasaun, ka fatin random. Sistema ikus ne'e funsiona di'ak liu ho sistema jestaun armazén ne'ebé komputadór.

IV. IMPLEMENTASAUN Iha dokumentu ida-ne'e, ami hala'o estudu ida kona-ba armazenamentu aimoruk iha armazén edifísiu saúde publika. Ai-moruk ne'ebé rai iha instituisaun ida-ne'e sei fahe ba sentru saúde ne'ebé afilia ho edifísiu saúde tuir rejiaun. Figura 3 hatudu prosesu fornesimentu sasán nian, no Figura 4 hatudu prosesu distribuisaun sasán nian.

Prosesu ne'e hahú ho prosesu sosa Arranju hosi funsionáriu armazén. Armazén  Empregadu jere dadus kona-ba pedidu entrega aimoruk ne'ebé sei  Tuirmai halo impresaun. Dokumentu ne'e sei submete ba  Xefe departamentu. Tuirmai xefe departamentu sei  Avalia pedidu ne'e no entrega ba fornesedór.  Fornesedór sei fornese sasán sira-ne'e, no bainhira sasán sira-ne'e to'o mai,  Empregadu armazén jere fornesimentu dadus ba  Sistema nia aplikasaun ne'ebé implementa métodu armazenamentu FIFO Sistema. Ai-moruk ne'e nia arranju sei trata manualmente  Bazeia ba sistema nia rejistu.  Fig. 4. Prosesu Distribuisaun Diak  Prosesu ne'e hahú husi lista aimoruk sira ne'ebé iha  Departamentu Distribuisaun funsionáriu, entaun funsionáriu sei  Haree ba disponibilidade. Karik disponivel, empregadu sei halo impresaun Invoice ba aimoruk ne'ebé aprezenta ho inventáriu  Relatóriu ba lider. Se la disponivel, prosesu sei iha

 Ne'ebé hala'o husi funsionáriu departamentu armazén. Verifikasaun Prosesu númeru fatura mak prosesu ne'ebé implementa  Metodu FIFO. Ida-ne'e bele implementa tanba, iha   Númeru fatura, iha informasaun ne'ebé tenke jere  Hanesan loron sosa sasán nian, númeru sasán nian, no sasán sira-ne'e remata  Data aimoruk.

 Ba prosesu hirak-ne'e, ami propoin sistema dezeñu uza UML uza Diagrama Kazu. Sei kobre autór tolu: armazén Empregadu departamentu, empregadu departamentu distribuisaun, no  Xefe departamentu. Ba atór ida-idak, iha sira-nian rasik Funsaun hahalok hanesan ita bele haree iha tabela 1.

Prosesu ne'e hahú husi lista aimoruk sira ne'ebé iha departamentu distribuisaun nian funsionáriu, entaun funsionáriu sei halo verifikasaun ba disponibilidade. Se disponivel, funsionáriu sei halo impresaun ba fatura aimoruk ne'ebé aprezenta ho relatóriu inventáriu ba lider. Se la disponivel, prosesu sei hala'o husi funsionáriu departamentu armazén nian. Prosesu verifikasaun númeru fatura mak prosesu ne'ebé implementa métodu FIFO. Ida-ne'e bele implementa tanba, iha númeru fatura, iha informasaun ne'ebé tenke jere hanesan data sosa sasán, númeru sasán, no data remata aimoruk.

 Ba prosesu hirak-ne'e, ami propoin sistema dezeñu ho UML Uza Diagrama Kazu. Sei kobre autór tolu: funsionáriu departamentu armazén, funsionáriu departamentu distribuisaun no xefe departamentu. Ba atór ida-idak, iha sira-nia funsaun hahalok rasik hanesan ita bele haree iha tabela 1.

Bazeia ba atór nia deskrisaun no funsaun hahalok iha leten, uza diagrama kazu hatudu iha Figura 5.

Fig. 5. Use Case Diagram of System’s Design

 

 

 

Iha gráfiku kazu iha leten, ita bele haree interasaun husi atór ida-idak no nia funsaun hahalok iha sistema/aplikasaun nia dezeñu. Iha autór tolu ne'ebé iha ligasaun ho kazu utilizasaun ida-idak ne'ebé hatudu nia responsabilidade iha aplikasaun. Iha kazu rua ne'ebé iha asosiasaun ho utilizadór na'in 2. Xefe departamentu iha responsabilidade atu halo revizaun ba relatóriu kona-ba funsionáriu ida-idak nia papél (warehouse dept. no distribution dept.).

 Atu jere dadus ne'ebé mak rai hela iha aplikasaun, ami halo modelu ER atu hatudu oinsá entidade ida-idak halo interasaun ho entidade seluk. Modelu ER ida-ne'e bele hatudu iha Figura 6. Iha modelu Relasaun Entidade (ER), iha entidade 6 ne'ebé relasiona ho malu. Entidade hirak-ne'e sei transforma ba tabela 8 ne'ebé uza ba armazenamentu dadus. Entidade hirak-ne'e mak: (1) empregadu, (2) sosa, (3) fornesedór, (4) fornesimentu, (5) distribuisaun, (6) sentru saúde, (7) aimoruk, no (8) distribuisaun detallu.

V. KONKluzaun & FUTURE SERBISU

 Iha dokumentu ida-ne'e, ami propoin dezeñu sistema ida atu asegura katak métodu FIFO implementa iha prosesu jestaun dadus. Kontrola inventáriu ne'ebé implementa iha dezeñu ida-ne'e sei asegura katak stock ne'e jere ho efetivu. Ba servisu sira iha futuru, presiza kombinadu ho métodu klasifikasaun atu rai sasán sira-ne'e liuhosi sistema kódigu no métodu FEFO.

Fig. 6. ER-Model

 

 

REFERENCES

 

[1]     M. H. M and S. Appaiah, "Stabilization of FIFO system and Inventory Management," International Research Journal of Engineering and Technology (IRJET), vol. 04, no. 06, pp. 56315638, 2017. 

[2]     T. M. Barwa, "Inventory Control as an Effective DecisionMaking Model and Implementations for Company’s Growth," International Journal of Economics, Finance and Management Sciences, vol. 03, no. 05, pp. 465-472, 2015. 

[3]     D. A. K. Khan, D. S. M. Faisal and D. O. A. A. Aboud, "An Analysis of Optimal Inventory Accounting Models - Pros and Cons," European Journal of Accounting, Auditing and Finance Research, vol. 6, no. 3, pp. 65-77, 2018. 

[4]     A. Badia, "Entity-Relationship Modeling Revisited," SIGMOD Record, vol. 33, no. 1, pp. 77-82, 2004. 

[5]     A. Jeyara and V. L. Sauter, "Validation Of Business Process Models Using Swimlane Diagrams," Journal of Information Technology Management, vol. XXV, no. 4, pp. 27-37, 2014. 

[6]     S. Passera, "Flowcharts, Swimlanes, and Timelines – Alternatives to Prose in Communicating Legal-bureaucratic Instructions to Civil Servants," Journal of Business and Technical

Communication, vol. 32, no. 2, p. 229–272, 2017. 

[7]     A. Kurniawan, B. B. Harefa and S. Sujarwo, "Unified Modeling Language Tools Collaboration for Use Case, Class and Activity Diagram Implemented With HTML 5 And Javascript Framework," Journal of Computer Science, vol. 10, no. 9, pp. 1440-1446, 2014. 

[8]     T. A. Kurniawan, "Pemodelan Use Case (UML): Evaluasi Terhadap Beberapa Kesalahan dalam Praktik," Jurnal Teknologi Informasi dan Ilmu Komputer (JTIIK), vol. 5, no. 1, pp. 77-86, 2018. 

[9]     A. Ibrahim, W. A. Lolo and G. Citraningtyas, "Evaluasi Penyimpanan dan Pendistribusian Obat Di Gudang Farmasi RSUP Prof. Dr. R.D. Farmasi 2016. 

[10]   H. A. Asyikin, "Studi Implementasi Sistem Penyimpanan Obat Berdasarkan Standar Pelayanan Kefarmasian Di Apotek Sejati Farma Makassar," Media Farmasi, vol. XIV, no. 1, pp. 29-34, 2018. 

[11]   M. Clark and A. Barraclough, "Health Systems in Action: An eHandbook for Leaders and Managers," Management Sciences for Health, Medford, MA, 2010. 

Tidak ada komentar:

Di Depan dan Belakang