Kamis, Februari 07, 2013

KARTA BA PN KONABA PROBLEMA MOTA ESTRAGA NATAR IHA MARCO SUCO MELIGO,CAILACO DISTRITO BOBONARO



I.                    Introdusaun
Prosesu dezenvolvimentu la’o iha area hotu-hotu, dezenvolvimentu balu liga direita ba iha nessesidades moris povu lor-loron. Programa dezenvolvimentu mós presisa liga area ida ho area sira seluk. Tamba ho ligasaun iha area sira ne’e maka bele mós fo resultadu dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel no nia valor afeita direita ba iha komunidade.
Povu Sub distrito Cailaco maioria moris iha vida agrikultura ne’ebe fo moris ba komunidade cailaco nomós resultadu agrikultura bele fasilita dezenvolve komunidade Cailaco nia oan sira iha parte edukasaun. Tamba ne’e komunidade subdistrito Cailaco iha area natar hectar ± rihun Sanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Haurema,Mautalo,Roeana,Marco,Pailelo-Baásu,Téa,Genurobu e Purugoa. Iha parte ida ne’ebe mak ami temi iha ne’e nudar sentru produsaun Hare ba komunidade sira.
Maibe  kuaze tinan 5 ikus nia laran ne’e kondisaun mota Bulobo estraga total, Natar sira ne’ebe besik ba iha mota Bulobu hanesan Marco e Pailelo (Mota Bulobu nia sorin-sorin) to’o ba iha mota Bebai. Situasaun ida ne’e afeita tebes moris povu nian, até komunidade balu nia natar mota estraga hotu ona. Situasaun ida ne’e mos sai impaktu bo’ot ba iha Marco capital Sub distrito Cailaco, bainhira kondisaun ida ne’e estadu la tau atensaun mak mota sei bele saé to’o Marco. 
Iha mos kondisaun ba irigasaun Tradisional Kanumata Marco, ne’ebe kondisaun ladiak, ne’ebe fo prekupasaun bo’ot ba iha Agrikultor sira, bainhira atu halo Natar. Ho kondisaun Irigasaun ida ne’ebe sei tradional hela mak fo impaktu bo’ot tebes hanesan bainhira komunidade ba hadia tiha iha dader maibe iha lorokraik udan bo’ot mai mak sei estraga total irigasaun refere. Nomós distribuisaun be la sufisiente tamba mós irigasaun ne’ebe sei tradisional hela no ki’ik. Maibe irigasaun ida ne’e lolos nia bele distribui be ba natar ± rihun limanulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco, Téa, Genurobu e Purugoa. Difikuldade ida ne’e mos la’os deit tamba impaktu husi Mota ne’ebe estraga maibe mos projetu Irigasaun Maliana ne’ebe mos fo impaktu negativo ba Sub Distrito Cailaco, bainhira iha tempu bainloron komunidade Sub Distrito Maliana hasa’e hotu be ba irigasaun Maliana seim preukupadu katak komunidade Sub Distrito Cailaco mos presisa tebes distribuisuan Be liuliu ba iha Natar e principal mós ba Animal sira hodi bele hetan be. Kondisaun ida mos tamba laiha kontrola ida ne’ebe diak husi Jestor husi Diresaun agrikultura Distrito Bobonaro.    
Tamba ne’e nudar organizasaun Uniaun Intelektual Joventude Estudante Cailaco(UNIJESCA) ne’ebe halo evaluasaun direita ba iha area ne’e sente preukupadu tebes no sujere atu governo no estadu bele toma medidas imidiata, nune’e labele fo terus bebeik komunidade iha sub distrito Cailaco.
II.                   Problema no nia Solusaun
Komunidade tomak Sub distrito Cailaco iha esperansa bo’ot ba iha Parlamentu Nasional nune’e bele aloka verba orsamentu ida ba Konstrusaun bareira Mota Bulubo iha Orsamentu Geral Estadu(OGE)tinan 2013-2014. Ho nia deskrisaun hanesan tuir mai ne’e:
a.      Problema Mota Sa’e ka estraga Natar
1.      Fase Primeiro iha Tinan 2013(urgent)
Konstrusaun Bareira ± 1.5 KM(Hahú husi Irigasaun tradisional Kanumata Marco ba to’o iha mota Bulobo nia rohan(besik mota Bebai). Konstrusaun bareiras sei halo sorin-sorin. Nune’e labele fo impaktu ba iha Natar Marco nomós Natar Pailelo. Konstrusaun ba iha programa ne’e ho nia Klean Metros 2 no Ás Metros 3.5 ho nia luan bareiras metros 2.
2.      Fase Segundo iha Tinan 2014
Konstrusaun Bareira ± 1.5(Hahú husi Ponte Mautalo ba to’o iha irigasaun tradisional Marco nia rohan, Konstrusaun bareiras sei halo sorin-sorin. Nune’e labele fo impaktu ba iha Natar Mautalo,Roeana nomós Natar Oabeiluli, Pailelo. Konstrusaun ba iha programa ne’e ho nia Klean Metros 2 no Ás Metros 3.5 ho nia luan bareiras metros 2.
b.      Problema Irigasaun Tradisional Kanumata Marco
1.      Sujere atu iha tinan 2013 Estado bele aloka orsamentu hodi halo konstrusaun ba Irigasaun tradisonal kanumata Marco hodi bele sai irigasaun Moderno nune’e bele distribui be ba iha natar ± rihun Sanunulu resin ne’ebe hahú husi Parte Marco,Pailelo-Baásu,Téa,Genurobu e Purugoa.
2.      Alternativa seluk ne’ebe maka Imidiata Governo presisa toma atensaun mak hanesan prepara Scavator permanente ida(1) iha Subdistrito Cailaco nune’e bele atende irigasaun Kanumata Marco, nomós irigasaun Bilimau ne’ebe bainhira mota bo’ot taka hotu irigasaun nia ulun. Scavator ida ne’e bele responde kedas depois mota menos nune’e la prejudika Agrikultor sira halo sira nia servisu iha Natar. Laos deit atu responde ba irigasaun bo’ot rua(2) ne’e maibe irigasaun ki’ik sira seluk ne’ebe iha hanesan iha Aidabadole(Samutaben)Bialara, Pasoru, Maumela Purugoa,Malemate, Pailelo-Baásu nomós bele garante mota acu-posi husi ponte ba to’o iha téa bele la’o diak tamba mos iha ne’eba Mota estraga natar hectar barak.

III.                Resume e Rekomendasaun
a.      Asunto rua iha leten sai hanesan ejijensia bo’ot husi Komunidade Cailaco iha periode ano fiscal 2013. Ami hein ho esperansa tomak katak iha tinan ida ne’e parlamentu sei aloka duni verba ba ne’eba no sei vota maioria Afavor tamba ida ne’e refleta ba Nesesidades Prinsipal komunidades Sub Distrito Cailaco Distrito Bobonaro. Ba programa seluk Ami iha esperansa katak sei bele realiza duni planu estrategia Desenvolvimentu Nasional.
b.      Maibe ejijensia ida ne’ebe ami hato’o nudar asunto natureza no presisa intervensaun imidiata husi estadu(Governo). Sela’e mak Povu se la sente saida mak desenvolvimentu ne’ebe refleta direita ba komunidade nia moris loron ba loron.
c.       Ami ho laran kontente husu mos ba Sua Excelencia Sr.Taur Matan Ruak; Presidente da Republika RDTL nudar Aman ba nasaun ida ne’e atu toma mos konsiderasaun ba preukupasaun komunidade subdistrito Cailaco ida ne’e. nune’e ami bele sente katak promesa ne’ebe hatete atu sai hanesan matan, ibun no ain-liman ba Komunidade sub distrito Cailaco nian bele mos realize. Ami mos hato’o onra bo’ot ba sua Excelencia ba nia visita Primeiro nudar Presidente da Republika mai iha Sub distrito Cailaco Distrito Bobonaro.

Maka ne’e deit ami nia ejijensia ba atensaun no prioridades husi Sua excelencia sira ba komunidade nia pedido lahaluha hato’o obrigado wain.



Visto Representante Komunidade Sub Distrito Cailaco Distrito Bobonaro :
No
Naran
Posisaun
Hela fatin
No HP
Asinatura
1.        





2.        





3.        





4.        





5.        





6.        





7.        





8.        





9.        





10.    





11.    





12.    





13.    





14.    





15.    





16.    





17.    





18.    





19.    





20.    





21.    





22.    





23.    





24.    





25.    





26.    





27.    





28.    





29.    





30.    





31.    





32.    





33.    





34.    





35.    





36.    





37.    





38.    





39.    





40.    





Visto Administrador Sub Distrito Cailaco,Distrito Bobonaro


Alfredo da Costa Monis 


ANEXU FIGURA 
Rounded Rectangle: Kondisaun Natar ne’ebe Mota Estraga ona ± Metros 200 husi Mota ba Natar Laran(foto Besik Kanumata-Marco)data 12-12-2012



Rounded Rectangle: Kondisaun Natar ne’ebe Mota Estraga ona ± Metros 200 husi Mota ba Natar Laran(foto Besik Kanumata-Marco)hateke husi Mota Laran data 12-12-2012



Rounded Rectangle: Kondisaun Natar ne’ebe Mota Estraga ona ± Metros 200 husi Mota ba Natar Laran(foto Besik Kanumata-Marco)hateke husi Mota Laran data 12-12-2012
 



Rounded Rectangle: Kondisaun Natar ne’ebe Mota Estraga ona ± Metros 200 husi Mota ba Natar Laran(foto Besik Kanumata-Marco)hateke husi Mota Laran mota estraga besik ona Estrada publiko Cailaco nian, data 12-12-2012  

 


Rounded Rectangle: Kondisaun Natar ne’ebe Mota Estraga ona ± Metros 200 husi Mota ba Natar Laran(foto Besik Kanumata-Marco)hateke husi Mota Laran mota estraga besik ona Estrada publiko Cailaco nian ± hela deit metros  20, data 12-12-2012

Tidak ada komentar:

Di Depan dan Belakang