Kamis, September 08, 2022

Jestaun Armazenamento(2)

Iha negosiu naran deit, armazén mak fatór importante ida-ne'ebé labele haluha. Negosiu farmaseutiku la'ós esesaun ida. Iha indústria farmaseutika, armazén nu'udar meiu ida hodi suporta produsaun no atividade operasaun ne'ebé funsiona hodi armazenamentu materiál sira-ne'ebé la distribui. Aleinde nee, armazén ne'e mós serve atu proteje materiál sira husi influénsia esterna no rodente, insetu, no proteje medicamentos husi estragus. Atu negósiu ida bele hala'o ho diak, presiza duni jestaun armazén ne'ebé loos ka buat ne'ebé dala barak temi hanesan jestaun armazén.

Iha jestaun armazenamentu iha objetivu 4, inklui:

* Jere ema/officers (HR),

* Halo arranju atu simu sasán sira,

* Regulasaun kona-ba aranjamentu / armazenamentu sasán sira,

* Halo arranju ba servisu ba pedidu sasán sira.

Objetivu ba jestaun armazenamentu mak:

Fasilidade

* Fornese no arranja didi'ak instalasaun/ equipamentu/ equipamentu ne'ebé presiza iha armazén.

* Uza fatin ho efetivu liu.

* Fornese manutensaun di'ak no fasil ba fasilidade armazén hotu-hotu.

* Fasilidade atu muda.

2. Traballu nian

* Uza servisu ho efetivu liu.

* Redús risku asidente servisu.

* Akompanamentu ba supervizaun diak.

Produtu sira

* Evita estragu ba sasán ka afeta sira-nia kualidade.

* Evita lakon sasán sira.

* Halo arranju atu salva espasu.

* Jestaun outflow - entry of goods.

Rekizitu armazén (tuir GMP)

Atu bele hala'o ninia funsaun ho loloos, armazén ne'e tenke prienxe rekizitu sira ne'ebé espesífika ona iha Pratika Manufatura Diak Foun (PAM). Kondisaun sira-ne'e inklui:

Tenke iha prosedimentu fiksu ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba servisu iha seksaun Armazén nian, inklui prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.

Armazén ne'e tenke luan, naroman no bele rai materiál sira iha kondisaun ne'ebé maran, tuir temperatura, moos no ordenadu.

Tenke iha prosedimentu fiksu ida-ne'ebé regula prosedimentu sira ba seksaun armazén nian, inklui prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira relasiona ho prosedimentu sira ba simu materiál, armazenamentu no distribuisaun materiál/produtu sira.

Tenke iha prosedimentu fiksu ida (protap) ne'ebé regula prosedimentu servisu ba seksaun armazén, inklui kobertura.

Tenke iha área espesiál ida ba armazenamentu materiál sira ne'ebé bele sunu ka esplosivu (hanesan tua-uvas ka solvente orgániku).

Iha fatin espesiál ba produtu ka komponente sira iha estatutu "kuarentena" no "Rekete" nian.

Iha fatin espesiál ida ba sala amostra ho kualidade kuartu hanesan sala produsaun (area grey).

Despeza materiál tenke uza prinsípiu FIFO (First In First Out) ka FEFO (First Expired First Out).

Kapasidade armazenamentu

Buat ida-ne'ebé afeta maka'as ba armazén nia funsionamentu mak armazén nia kapasidade rasik. Bainhira determina kapasidade armazén nian, kondisaun ne'ebé tenke konsidera mak estadu másimu.

Atu bele kalkula montante kapasidade armazén ne'ebé tenke kumpre, presiza dadus kona-ba: (1) númeru orden (kuantidade orden) iha períodu ruma ne'ebé hala'o, (2) montante stock seguransa espesífiku, (3) variasaun ba xefia.

 

 

Sasan ne'ebé to'o sedu liu no aat liu molok uza. Ka produtu ida-ne'ebé to'o tarde, ne'ebé permite kompetitor sira seluk atu kaer parte merkadu. No sin, jestaun distribuisaun sai ona dezafiu ida iha negósiu.

Definisaun Jestaun Distribuisaun

Jestaun distribuisaun mak prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.

Saida mak Distributor ida?

Distribuinte ida mak ema ne'ebé fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk atu fa'an sasán sira-ne'e diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.

Diferensa entre Distribuisaun no Lojistika

Lojistika mak análogu ida ba planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu, seguransa, estrada transporte, monitorizasaun no armazén ba ro, etc.

Distribuisaun mak sistema jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no distributór terseiru parte.

Tanbasa mak Jestaun Distribuisaun importante?

Jestaun distribuisaun mak buat prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.

Jestaun distribuisaun mós iha ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa diretamente.

Benefisiu Jestaun Distribuisaun

Aleinde fornese lukru aas, jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele haruka tuir nesesidade.

Aleinde nee, bele mós hamenus kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.

Dezafiu sira iha Jestaun Distribuisaun

Dezafiu hirak-ne'e bele mai husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.

Disturbios Naturais

Iha tempu hanesan tempu ne'ebé la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.

Disturbansa Umanu

Rai-nakdoko, protesta, funu no baku.

Disturbansa Transporte

Reparasaun ba veikulu, manutensaun ba tempu tun no asidente sira, no entrega tarde.

Disrupsaun Ekonomika

Rezesaun, depresaun, redusaun derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu kumprimentu, etc.

Disrupsaun Produtu

Ida-nee inklui retornu produtu, problema iha pakote no kontrolu kualidade.

3 Estratejia Jestaun Distribuisaun

Distribuisaun Massa (Mass Distribution)

Estratejia sira ne'ebé uza atu to'o iha merkadu-em Jeral, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor jerál iha fatin hotu.

Distribuisaun Seletiva

Objetivu mak atu fahe ba grupu balun, porezemplu, ba tipu produtor ka retallador balun hanesan farmas, loja departamentu hig-end.

Distribuisaun Eskluziva

Distribuisaun ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida.

Hili Sistema Jestaun Distribuisaun

Hodi hili sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos, depende ba objetivu distribuisaun ne'ebé ita-nia organizasaun halo, no mós tipu no kanál saida mak ita-nia kompañia uza. Maibe hanesan prinsípiu, rekomenda ba kompañia atu avalia kriteriu sira hanesan nee.

- Integrasaun no kompatibilidade sistema legasaun ne'ebé fasil

- Eskalabilidade

- Seguransa

-Jestaun dadus no análize

- Adaptabilidade.

Dala ruma bainhira negósiu ne'e rasik halo ita-boot sira sai okupadu, ita husik buat ruma sai fraku hodi ita bele fó atensaun liu ba sira. La bele haluha katak problema ne'e sei sai boot liu to'o fó atensaun ne'ebé loos ba problema ne'e nia nesesidade. Ezemplu ida kona-ba situasaun hanesan ne'e mak nesesidade atu hadi'a sistema jestaun armazén nian. Armazén mak fatin ne'ebé fasil atu hetan lia-bosok. Iha buat barak ne'ebé akontese iha tempu ida de'it entre orden sira ne'ebé tama mai, orden sira ne'ebé sai mai, kolokasaun produtu fiziku, no funsionáriu oioin ne'ebé koko atu kompleta servisu loroloron nian ho efisiénsia. Tanba ida-ne'e hotu, sistema jestaun orden/inventoria/warehousing ne'ebé ho kualidade mak investimentu ida-ne'ebé empreza hotu tenke halo ho matenek. Maibe oinsá mak imi hatene bainhira mak tempu loos?

kresimentu negósiu nian

Negosiu ida-ne'ebé hetan rezultadu di'ak mak meta ida ba na'in negósiu hotu-hotu tanba razaun ne'ebé klaru - ne'e katak ita hetan rezultadu di'ak. Nee tenke buat ida-ne'ebé kompañia sente orgullu tebes. Maibe ho susesu hanesan ne'e mak iha responsabilidade foun ida-ne'ebé ikusmai bele hamosu problema se la trata ho diak. Kresimentu signifika kliente barak liu, orden barak liu, produtu barak liu, partikularmente fatin barak liu, no funsionáriu barak liu no barak liu tan. Buat hotu ne'ebé akontese ona iha imi-nia armazén agora aumenta barak ona no fasil liu atu trata buat ne'ebé sai fraku se la halo tuir dalan ne'ebé loos. Tanba nee, ita presiza software ne'ebé sei halo parte hotu iha ita-nia prosesu fluxu servisu integradu hodi mantein buat sira la'o ho diak.

kliente kontente

Sinal ne'ebé klaru liu katak buat ruma la di'ak iha negósiu mak kliente ne'ebé la kontente. Desorganizasaun iha armazén lori ba erru sira hanesan entrega tarde, entrega sala, ka kliente sira promete buat ruma ne'ebé seidauk disponivel. Buat sira-ne'e hotu bele evita ho fasil se iha de'it dalan ida atu halo dadus hotu-hotu atualiza iha tempu reál no parte hotu-hotu husi orden ne'e organiza ona. Ho prosesu automatizadu sira ne'ebé fornese husi software ho kualidade, traballador sira sei hatene nafatin saida mak sira-nia pasu tuir mai no saida mak sira halo no saida mak sira la iha iha armazén laran.

Lost Inventory

Bainhira buat sira-ne'e sai ladi'ak, sira iha tendénsia atu sai ladi'ak deit. La iha sistema reál atu rai sasán iha fatin fíziku iha armazén mak dalan fasil ida ba sasán sira atu lakon. Ida-nee bele akontese iha dalan oioin. Ida primeiru mak ida-ne'ebé baibain liu iha ne'ebé se imi la hatene atu buka buat ruma iha neebe, imi bele soe ba fatin naran deit, ne'ebé imi nunka hetan. Segundu, la'ós ema hotu mak ema ne'ebé laran-moos, no armazén ne'ebé nakonu ho armazén mak oportunidade perfeitu ba traballador atu foti produtu ba sira-nia an rasik. Naok iha servisu-fatin mak problema reál ida-ne'ebé tenke fó atensaun ne'ebé di'ak atu prevene. Ikusliu, bainhira laiha rejistu kona-ba inventáriu tama ka sai, produtu sira bele sai husi armazén ho inadvertensia ka nunka haruka. Buat hotu-hotu ne'e bele evita hodi iha sistema armazén ba produtu. Ita bele halo ida-ne'e tuir kategoria sira hanesan tipu produtu, kór, funsaun, dimensaun, ka forma ruma ne'ebé ita hakarak. Arus, rins, no bins bele ajuda ita atu tau ita-nia inventáriu hotu iha fatin nune'e fasil ba traballador sira atu hetan bainhira sira hakarak halo enkontru.

Jestaun medicamentos mak atividade lubuk ida-ne'ebé inklui selesaun, planeamentu, aprovizionamentu, simu, armazenamentu, distribuisaun, destruisaun, kontrolu, no administrasaun. Jestaun medicamentos importante tebes atu suporta atendimentu saúde ba pasiente sira. Jestaun medicamentos nu'udar apoiante ida ba jestaun medicamentos

Ida ne'e importante tebes iha servisu saúde nian, ne'e presiza halo atu hadi'a kualidade báziku.

Objetivu husi estudu ne'e mak atu buka-hatene oinsá jestaun jestaun lojístika medicamentos iha instalasaun farmasia iha Ospital Rejensia Batang QIM. Metodu ne'ebé uza mak kualitativu.

Dadus sira-ne'e halibur liuhusi entrevista no kestionáriu sira. Numeru amostra iha estudu ne'e hamutuk ema na'in 33. Bazeia ba rezultadu peskiza ne'ebé hala'o ona kona-ba jestaun medicamentos iha uma,

Prosesu selesaun Paun QIM 93.9% kategoria di'ak tebes, planeamentu 90.9% kategoria di'ak, aprovizionamentu

97.3% kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% aseitasaun iha kategoria ne'ebé di'ak, 100% armazenamentu iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, 100% kontrolu iha kategoria ne'ebé di'ak, 90.9% exterminasaun iha kategoria ne'ebé di'ak tebes, no administrasaun iha kategoria 100%

Diak tebes. Husi dadus ne'ebé hetan, peskizador sira bele hetan relasaun ho jestaun medicamentos iha instalasaun ba Pharmacia Ospital QIM Batang.

 

Definisaun Jestaun Distribuisaun

Jestaun distribuisaun mak prosesu monitorizasaun movimentu sasán husi fornesedór ba produtor no ba retallador ne'ebé remata iha kliente. Atividade prosesu barak iha ne'e inklui fornesimentu materiál primeiru, pakote, armazén, inventáriu no seluk tan.

Saida mak Distributor ida?

Distribuinte mak ema ne'ebé fornese sasán ba retalhista no empreza sira seluk ne'ebé fa'an sasán sira-ne'e diretamente ba kliente sira. Porezemplu, distributór produtu ne'ebé fornese modo no produtu sira seluk ba restaurante ka distributór farmaseu ne'ebé fornese ai-moruk ba farmaseu ka klínika.

Diferensa entre Distribuisaun no Lojistika

Lojistika mak análogu ida ba planu no prosesu detalladu sira ne'ebé relasiona ho fornesimentu no transporte efetivu ba sasán sira. Atividade lojístika sira inklui jestaun fornesimentu, seguransa, roteiru ro nian, monitorizasaun ba ro, armazén no seluk tan.

Distribuisaun mak sistema jestaun ida iha área lojístika ne'ebé foka liu ba kumpre orden sira liuhosi sira-nia dalan rasik hosi pontu prinsipál ba kliente. Ezemplu balun husi kanál distribuisaun mak website komérsiu eletróniku, vendedor boot, retallante no distributór terseiru parte.

Tanbasa mak Jestaun Distribuisaun importante?

Jestaun distribuisaun mak buat prinsipál no importante liu iha organizasaun sasán ba sosa-nain sira iha tempu ne'ebé loloos ho montante sasán ki'ik liu.

Jestaun distribuisaun mós iha ninia rede rasik. Rede distribuisaun ida trata ho grupu sistema armazenamentu no transporte. No ida-ne'e forma tuir estratéjia distribuisaun ne'ebé dezeña atu muda sasán sira husi fábrika sira ba vendedor boot, retallador ka sosa diretamente.

Benefisiu Jestaun Distribuisaun

Aleinde fornese lukru aas, jestaun distribuisaun halakon lixu iha dalan oioin, husi redusaun materiál sira ne'ebé la uza ba redusaun kustu armazenamentu tanba produtu no sasán sira bele haruka tuir nesesidade.

Aleinde nee, bele mós hamenus kustu transporte no hetan sasán ne'ebé lalais liu ba kliente sira, no fasilita sosa-nain sira atu halo orden ba sasán sira.

Dezafiu sira iha Jestaun Distribuisaun

Dezafiu hirak-ne'e bele mai husi forma interferénsia oioin, inklui hanesan tuir mai.

Disturbios Naturais

Iha tempu hanesan tempu ne'ebé la favoravel, liu husi materiál, epidemia ka pandemia.

Disturbansa Umanu

Rai-nakdoko, protesta, funu, no baku.

Disturbansa Transporte

Reparasaun ba veikulu sira, tempu susar ba manutensaun, no asidente sira, no entrega tarde.

Disrupsaun Ekonomika

Rezesaun, depresaun, redusaun derrepente ka aumentu iha nesesidade merkadu, mudansa foun iha kustu kumprimentu, etc.

Disrupsaun Produtu

Ida-nee inklui retornu produtu, problema sira iha pakote, no kontrolu kualidade.

3 Estratejia Jestaun Distribuisaun

Distribuisaun Mass (distribuisaun Mass)

Estratejia sira ne'ebé uza atu to'o iha merkadu-mas, hanesan distribuisaun ba ema ne'ebé fa'an ba konsumidor jerál iha fatin hotu.

Distribuisaun Seletiva

Objetivu atu fahe ba grupu balun, hanesan ezemplu, ba tipu balun husi fábrika ka retallador sira hanesan farmátika, loja departamentu aas.

Distribuisaun Eskluziva

Distribuisaun ne'e hala'o de'it ba grupu limitadu ida. Porezemplu, produtor karreta sira husi Ford fa'an de'it ba negosiante sira ne'ebé autoriza ona.

Hili Sistema Jestaun Distribuisaun

Hili sistema jestaun distribuisaun ne'ebé loos depende ba meta distribuisaun.

 

Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD)

Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak mak matadalan ida-ne'ebé ho objetivu atu asegura kualidade iha kanál distribuisaun tuir rekerimentu no uzu ne'ebé hakarak, no aplika ba aspetu aprovizionamentu, armazenamentu no distribuisaun, inklui retornu ba Medikamentos ka komponente Medikamentos iha liña distribuisaun. Iha matadalan tékniku kona-ba métodu distribuisaun Medikamentos ne'ebé di'ak (MDMD), haktuir katak instalasaun distribuisaun ida-idak tenke mantein sistema kualidade ida-ne'ebé inklui responsabilidade, prosesu no pasu jestaun risku sira relasiona ho atividade sira ne'ebé hala'o. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira-nian no integridade iha liña distribuisaun nian sei mantein durante prosesu distribuisaun.

Aspetu sira husi Metodu Distribuisaun Medikamentu Diak (MDMD)

Kona-ba Aspetu sira husi Metodu Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD), hanesan Jestaun Kualidade, Organizasaun, Jestaun, no Pesoal, Edifisiu no Ekipamentu, Operasaun, Inspesaun Self-Inspesaun, keixa, Medikamentos no/ka Materia Medikamentos sira ne'ebé Fila Fali, Kontrafeitu Allegedly no Retiru, Transporte, Distribuisaun Fasilidade sira Iha Kontratu okos, Dokumentasaun

1. Jestaun Kualidade Jestaun Kualidade mak karakterístika jerál husi item ida-ne'ebé hateten abilidade atu kumpre rekizitu sira ne'ebé estabelese no aplika. Jestaun Kualidade iha aplikasaun matadalan MDMD inklui sistema Kualidade, inklui estrutura organizasaun, prosedimentu, prosesu no rekursu sira. Mantein Kualidade Assurance, ne'ebé nu'udar asaun sistemátiku ida-ne'ebé garante konfiansa katak produtu ne'e iha ámbitu servisu no dokumentasaun suporta kualidade.

2. Organizasaun, Jestaun, no Pesoal Implementasaun no jestaun ba sistema jestaun kualidade di'ak no distribuisaun loloos ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira depende maka'as ba pesoál sira ne'ebé hala'o sira-nia servisu. Tenke iha pesoál ne'ebé sufisiente no kompetente atu hala'o servisu hotu-hotu ne'ebé fasilidade distribuisaun mak responsavel ba. Ema ida-idak nia responsabilidade tenke komprende no rejista ho klaru. Pesoal hotu-hotu tenke komprende prinsípiu sira kona-ba Distribuisaun Medikamentos Diak (MDMD) no tenke simu formasaun báziku no avansadu tuir sira-nia responsabilidade. Tenke iha estrutura organizasaun ida ba seksaun ida-idak ne'ebé akompaña husi gráfiku organizasaun ida-ne'ebé klaru. Responsabilidade, autoridade no relasaun entre pesoál hotu-hotu tenke define ho klaru

3. Edifisiu no instalasaun Distribuisaun Ekipamentu sira tenke iha edifísiu no ekipamentu atu asegura protesaun no distribuisaun ba Medikamentos no/ka substánsia Medikamentos sira. Edifisiu sira tenke dezeña no adapta atu asegura katak kondisaun armazenamentu ne'ebé di'ak mantein, iha seguransa ne'ebé adekuadu no kapasidade ne'ebé sufisiente atu permite armazenamentu no tratamentu ne'ebé loos ba Medikamentos sira, no área armazenamentu sira fornese naroman ne'ebé adekuadu hodi permite atividade hotu-hotu hala'o ho loloos no seguru. Karik edifísiu (inklui fasilidade apoiu) la'ós na'in rasik, tenke iha kontratu eskrita ida no jestaun edifísiu ne'e tenke responsabiliza ba instalasaun distribuisaun. Tenke iha área ketak no taka entre Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé pendente ba desizaun seluk kona-ba sira-nia estatutu, inklui Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé suspeita katak sei falsifika, fila, rejeita, sei estraga, hasai, no lakon husi Medikamentos sira. no/ka materiál médiku sira ne'ebé bele fahe.

4. Operasaun Fasilidade Distribuisaun tenke hetan fornesimentu ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos husi fornesedór sira ne'ebé hetan lisensa tuir lei no regulamentu atu minimiza risku husi falsifikasaun Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tama iha liña distribuisaun ofisiál nian. Selesaun ba fornesedór sira tenke kontrola liuhosi prosedimentu eskritu no rezultadu sira ne'ebé dokumentadu no halo revizaun periodikamente. Uza prosedimentu eskrita sira atu regula atividade administrativa no téknika sira ne'ebé relasiona ho autoridade aprovizionamentu no distribuisaun, atu asegura katak Medikamentos sira hetan de'it husi fornesedór lisensiadu sira no distribui husi fasilidade distribuisaun autorizadu sira. Fasilidade distribuisaun sira tenke asegura katak Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira fahe de'it ba parte sira ne'ebé iha direitu ka autoridade atu entrega Medikamentos ba públiku no monitoriza kada tranzasaun ne'ebé halo ona, no hala'o investigasaun bainhira hetan deviasaun iha modelu tranzasaun ba Medikamentos no/ka komponente Medikamentos sira ne'ebé iha risku ba abuzu. Prosesu foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos tenke hala'o ho loloos tuir dokumentu ne'ebé disponivel hodi asegura foti Medikamentos no/ka komponente Medikamentos ne'ebé loos. Ai-moruk no/ka sasán ai-moruk ne'ebé foti tenke iha moris-di'ak ne'ebé sufisiente molok remata no bazeia ba FEFO. Tenke rejista númeru grupu substánsia Medikamentos no/ka Medikamentos.

5. Inspesaun ba auto-inspeisaun hala'o ho objetivu atu monitoriza implementasaun no kumprimentu ho kumprimentu ho Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD). Programa auto-inspeisaun ne'e tenke hala'o iha prazu ne'ebé define no kobre aspetu hotu-hotu husi Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) nune'e mós kumprimentu ba regulamentu estatutu, matadalan eskrita no prosedimentu sira. Inspesaun ba an tenke hala'o ho forma independente no detalladu husi pesoál kompetente sira ne'ebé empreza ne'e nomeia. Tenke rejista auto-inspeisaun hotu. Relatoriu ne'e tenke kontein observasaun hotu ne'ebé halo durante inspesaun.

6. Rekursu, Medikamentus no/ka materiál Medikamentus Returned, Allegedly Counterfeit, And Withdrawal Items ne'ebé tenke disponivel bainhira trata keixa sira: Tenke iha prosedimentu eskritu ida atu rezolve keixa sira. Tenke halo diferensa entre keixa kona-ba kualidade ai-moruk no/ka komponente ai-moruk no keixa sira ne'ebé relasiona ho distribuisaun. Rekursu sira tenke disponivel kona-ba oinsá atu rezolve keixa sira inklui tempu ne'ebé presiza ba monitorizasaun no dokumentasaun. Tenke iha pesoál ne'ebé nomeadu atu rezolve keixa sira. Kualkér keixa kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus ne'ebé la prienxe rekizitu tenke rejista no investiga ho kle'an. keixa no informasaun sira seluk kona-ba produtu defisiente no suspeitu falsu sira tenke halo peskiza (identifika) / halo revizaun no rejista. Kada keixa tenke grupu tuir tipu keixa no halo análize ba tendénsia keixa. Medikamentu no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali: Tenke iha prosedimentu eskrita ida ba tratamentu no simu Medikamentus no/ka materiál sira ne'ebé fila fali. Fasilidade distribuisaun sira tenke simu Medikamentus no/ka materiál Medikamentus sira ne'ebé fila fali tuir rekerimentu sira husi indústria farmaseutika/fasilidade distribuisaun sira seluk. Ai-moruk no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke rai ketak husi ai-moruk no/ka komponente médiku sira ne'ebé kumpre rekerimentu ba fa'an no iha área taka no ho liafuan klaru. Substansia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé presiza kondisaun temperatura armazenamentu ne'ebé ki'ik labele fila fali. Transporte ne'ebé uza ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus sira ne'ebé fila fali tenke asegura tuir rekizitu armazenamentu no rekizitu relevante sira seluk. Medikamentu no/ka Materia Medikamentu Suspeitu ba Kontafeitu: Tenke iha prosedimentu eskritu ida ba tratamentu no simu Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeitu katak sei falsifikadu. Fasilidade distribuisaun sira tenke hato'o kedas relatóriu kona-ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak falsifikadu ba ajénsia autorizadu. Substánsia Medikamentus no/ka Medikamentus ne'ebé suspeita katak sei falsifikadu tenke kuarentena iha kuartu ketak, taka, no marka ho klaru. Ba Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira ne'ebé suspeita katak sira falsifikadu, distribuisaun tenke hapara, no relata kedas ba ajénsia relevante. Bainhira konfirma tiha katak Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'e falsu, tenke halo tuir kedas tuir instrusaun husi ajénsia autorizadu. Hasai Medikamentus no/ka Komponente Mediku sira: Tenke iha prosedimentu eskrita ida atu trata Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus sira ne'ebé hanoin-hetan. Tenke forma ekipa espesiál ida-ne'ebé mak responsavel ba tratamentu ba Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus ne'ebé hasai tiha ona. Medikamentu no/ka substánsia Medikamentus hotu ne'ebé hanoin-hetan tenke tau ketak, taka ho seguru, no marka ho klaru. Prosesu armazenamentu ba ai-moruk no/ka komponente ai-moruk ne'ebé hanoin-hetan tenke kumpre rekizitu armazenamentu. Prosesu atu hasai Medikamentus no/ka substánsia Medikamentus tenke dokumentadu no relata progresu. Fasilidade distribuisaun sira tenke halo tuir instrusaun atu hasai. Dokumentasaun kona-ba implementasaun hasai Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke disponivel nafatin iha tempu ezaminasaun. plementasaun kona-ba hasai ai-moruk no/ka komponente ai-moruk sira tenke informa ba indústria farmaseutika no/ka autorizasaun distribuisaun. Dokumentu hotu-hotu kona-ba hasai Medikamentus no/ka komponente Medikamentus sira tenke dokumentadu husi ema ne'ebé responsavel ba Medikamentus.

7. Transportasaun jere didi'ak, seguru no livre husi asesu husi parte la autorizadu. Identidade produtu la lakon fasil. Dokumentu sira ne'ebé haruka (signatura, identidade, marka) fila fali ba veikulu PBF nian Tuir rekerimentu armazenamentu produtu nian, Lina klaru, Motorista sira hetan formasaun iha Metodu Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Transporte Sub-kontatu, Parte terseiru kompriende kondisaun armazenamentu nian, Kontratu sira inklui responsabilidade bainhira buat ne'ebé la'o loos hakarak loos

8. Distribuisaun Fasilidade Bazeia ba Kontratu a. Kontratu Fornesedor Responsavel ba atividade kontratu nian Avaliasaun ba kompeténsia ne'ebé kontratu nian rekizitu simu-na'in mak presiza Superviza kontratu simu-na'in hodi hala'o servisu kontratu nian tuir prinsípiu no matadalan sira husi Good drug Distribution Practice (GDPc) (Audit) Fornese informasaun eskrita ne'ebé tenke hala'o tuir kontratu simu-na'in b. Kontratu Rekeridu Iha fatin, pesoál kompetente, ekipamentu, koñesimentu no esperiénsia hodi hala'o servisu kontratu tenke kumpre rekerimentu sira ba Pratika Distribuisaun Medikamentus Diak (MDMD) Kontratu Rekeridu tenke evita atividade sira seluk ne'ebé bele afeta kualidade droga no/ka substánsia droga. Relata kualkér insidente ne'ebé bele afeita kualidade droga ba kontratu-sira ne'ebé fó ba sira ne'ebé fó droga

9. Dokumentasaun Atividade hotu-hotu tenke dokumentadu no armazenadu pelumenus ba tinan 3 atu nune'e fasil atu halo tuir.

 

Senin, September 05, 2022

JESTAUN ARMAZENAMENTO(1)

 

Definisaun no Elementu Importante sira.

Jestaun armazenamentu - Ita-boot nia kompañia iha armazén hanesan fatin ba armazenamentu sasán sira ka lae? Armazén ne'e uza ona no jere ho di'ak ka lae? Ezisténsia armazén ida importante tebes ba operasaun negósiu nian.

Aleinde armazenamentu produtu sira ne'ebé remata tiha ona, armazenamentu sira mós util ba armazenamentu materiál sira. Produtu no materiál sira balun presiza atensaun espesiál tanba ne'e presiza jestaun armazén ne'ebé di'ak atu bele maximiza papél armazén nian.

Se la iha armazén ida, kompañia ne'e iha poténsia atu hasoru difikuldade iha jestaun materiál no produtu sira ne'ebé remata ona. Estragus ka tratamentu ne'ebé la loos iha poténsia atu estraga sasán sira, ne'ebé sei estraga kompañia. Bainhira kompañia nia eskala boot liu, susar liu ba nia atu jere. Ema ne'ebé tau matan ba, ekipa, ka divizaun espesiál ba jestaun armazén sei hetan susar atu jere buat hotu se laiha sistema armazén ka jestaun ne'ebé diak.

Jestaun armazenamentu mak métodu ka siénsia ida atu regula atividade armazenamentu no libertasaun sasán ne'ebé akontese iha armazenamentu. Ho liafuan seluk, jestaun armazén nu'udar esforsu lubuk ida hodi regula, determina SOP sira, no supervizaun atividade jestaun sasán iha armazén.

Ezisténsia regra no SOP ne'ebé klaru halo atividade hirak-ne'e tenke hala'o ho kuidadu. Produtu sira ne'ebé tama ba armazén baibain hanesan sasán atuál ne'ebé sei uza iha prosesu produsaun hodi halo stock ba sasán sira ne'ebé remata ona. Nunee, atu jere sasán sira ne'ebé tama mai, presiza halo rejistu ne'ebé klaru no mós halo tratamentu tuir OJE.

Jestaun armazenamentu labele haketak husi atividade lubuk ida iha armazenamentu, hanesan: armazenamentu sasán sira, hasai sasán sira, pakote no fila fali sasán sira.

Armazén Produtu

Bainhira kompañia ida sosa materiál primeiru, prosesu armazenamentu sasán tenke akompaña ho rejistu ka inventáriu. Nunee mós ho produtu hotu ne'ebé sei inklui hanesan stock iha armazén, presiza halo rejistu espesiál sira.

Atividade sira husi prosesu tama sasán sira, armazenamentu, organizasaun, no selesaun sasán sira ne'ebé atu fó sai, tenke regula husi SOP sira ne'ebé klaru no sukat. Ida ne'e atu evita erru sira iha jestaun bens.

Porezemplu, kompañia ida-ne'ebé halo komérsiu ho produtu ai-han sei halo rejistu detalladu kona-ba tempu no data produtu sira ne'ebé mai. Produtu sira ne'ebé tama uluk, sei hili atu sai uluk tanba sasán sira-ne'e iha tempu armazenamentu limitadu antes uza. Dala barak métodu ne'e koñese hanesan métodu primeiru.

Despeza sira

Prosesu hodi hasai sasán sira-ne'e inklui materiál primeiru ne'ebé atu prodús, materiál semi-finadu ne'ebé atu reprodute, no stock sasán sira ne'ebé atu fa'an ka fa'an ba konsumidor sira. Prosesu ne'e sei iha relasaun ho prinsípiu FIFO (First In First Out).

Packaging

Iha kazu balu, armazén ne'e mós bele uza hanesan fatin ba pakote sasán sira molok sira sai livre ba merkadu ka fa'an. Nunee, presiza mós padraun kompañia nian hodi halo pakote ba sasán sira-nee.

Return of Goods (Return of Goods)

Iha jestaun armazenamentu, presiza mós regula porsaun ba retornu sasán husi konsumidor sira. Produtu ne'ebé fila tiha ona bele rai iha armazén hodi halo prosesu tuir kompañia nia determinasaun. Klaru katak item ne'e labele kombinadu ho materiál ka sasán sira seluk.

Atividade lubuk ida-ne'ebé bele interreladu durante kompañia nia operasaun.

Asuntu Importante sira Iha Jestaun armazenamentu

Husi informasaun balu iha leten, ita bele konklui katak iha buat importante balu ne'ebé presiza atensaun espesiál iha jestaun armazén:

1. Inspesaun bainhira sasán tama/leave

Buat hotu ne'ebé simu ka besik atu sai ka haruka tenke liu husi faze inspesaun. Inspesaun ne'e hala'o atu evita kualidade no kuantidade ne'ebé la hanesan, ne'ebé bele rezulta retornu ba sosa no retornu ba fa'an. Inspesaun sira mós hala'o hodi fasilita prosesu rejistu produtu sira ne'ebé tama mai.

2. Administrasaun bens

Jestaun armazenamentu mós inklui administrasaun ne'ebé envolve sasán sira-nia tama no sai no mós fila fali sasán sira. Importante tebes se administrasaun ne'e hala'o ho diak, tanba se administrasaun ne'e la'ós regulár entaun prosesu produsaun mós sei iha efeitu. Administrasaun ida-ne'e inklui simu sasán sira, armazenamentu sasán sira no retornu sasán sira. Aleinde nee, presiza mós administrasaun ba foti stock mensál no ba auditoria dadus iha kompañia laran.

3. Jestaun Rekizitu

Bele interpreta hanesan métodu ida atu determina montante inventáriu ne'ebé presiza. Presiza halo ida-ne'e atu nune'e kompañia bele responde ba nesesidade sira husi kliente sira, no mós la falta materiál sira ne'ebé halo husi materiál semi-finadu bainhira hetan pedidu ho kuantidade ne'ebé boot. Iha parte seluk, presiza mós jestaun ba nesesidade atu nune'e sasán sira iha armazén la barak liu no kontinua proporsional ho nesesidade merkadu ne'ebé estimadu.

4. Doing stock taking

Doing 'stock taking' mak atividade ida-ne'ebé presiza halo iha fulan-fulan nia rohan. Atividade ne'e hanesan esforsu ida atu kontrola sasán sira iha armazén, no halo ajustamentu ba arkivu sira ne'ebé eziste.

Presiza koñesimentu, esforsu no tempu barak liu atu kria sistema jestaun armazén ne'ebé diak. Maibe, se ita-boot sira iha ona sistema di'ak ida, entaun atividade hotu-hotu husi kompañia sei sai di'ak liu.

Final

Sei Kontinua

Sabtu, Mei 14, 2022

Jestaun Estratéjiku iha Administrasaun Saúde

 


Santana Martins,M.SP


      I.          Introdusaun

Administrasaun saúde mak área ida ne’ebé halo jestaun ba sistema, estratéjia, no rekursu sira atu fó asisténsia saúde ho kualidade ba komunidade. Iha mundu ne’ebé muda lalais no presiza servisu ho efisiénsia, jestaun ne’ebé forte iha área saúde sei determina Sussesu ka lae iha prestasaun servisu ba povu. Iha kontéstu ida ne’e, jestaun estratéjiku no politika públika maka elemetu rua fundamentál ne’ebé presiza konsidera ho atensaun seriu.

Jestaun estratéjiku iha administrasaun saúde bele hanoin hanesan prosesu planeamentu ne’ebé uza atu orienta organizasaun ba Ójetivu ne’ebé di'ak no realista. Jestaun ne’e la’o husi analiza ambiente internu no externu, hodi defini vizaun, misaun, no prioridade, no implementa plano ne’ebé permite organizasaun saúde atua ho klaridade no dirésaun. Estratéjia ida ne'e fó base ba tomada desizaun ne'ebé efétivu iha nivel jerál.

Iha parte seluk, politika públika iha área saúde mak desizaun no akisaun sira ne’ebé estrutúra husi governu, atu regula no fasilita prestasaun servisu saúde. Politika ida bele inklui regulamentu, legislasaun, mekanismu financiál, programa nasional no parcerias internasionál. Governu nia rolu fundamental mak hodi orienta prioridade nasional sira, inklui prevensaun, tratamentu, promosaun saúde no resposta ba emergénsia.

Relasaun entre jestaun estratéjiku no politika públika importante tebes, tanba politika públika sei determina limitasaun no oportunidade ba organizasaun sira iha planeamentu no implementasaun estratéjia. Iha nivel lokal ka nasional, lideransa ne’ebé kompetente presiza intepreta politika públika ho matenek, hodi adáta plano no átividade ba realidáde lokal no Ójetivu jerál nian.

Iha Timor-Leste, sistema saúde iha ona progresu, maibé enfrenta barak tebes desafiu. Implementasaun efétivu ba jestaun estratéjiku no politika públika presiza asesu ba dadus, kapasidade lideransa, koordenasaun interinstitusionál no inkluzaun komunidade. Artigu ida ne’e sei halo análise kona-ba aspétu sira ne’e hodi hatudu maneira atu hadia jestaun saúde iha kontéstu nasional.

  II.          Ojetivo

a.     Ójetivu Jerál:

  • Hatudu no analiza Importansia jestaun estratéjiku no politika públika iha prosesu administrasaun saúde, hodi garante servisu saúde ne’ebé efétivu, sustentável no responde ba nesesidade komunidade.

b.     Ójetivu Espesífiku:

  1. Hatudu definisaun no prinsipiu sira jestaun estratéjiku iha organizasaun saúde.
  2. Esplika konseitu foun politika públika iha área saúde no impátu ba sistema saúde.
  3. Analiza relasaun entre jestaun estratéjiku no politika públika iha dezenvolvimentu servisu saúde.
  4. Identifika dezafiu no oportunidade iha implementasaun jestaun estratéjiku ho suporta politika públika iha Timor-Leste.
  5. Fó rekomendasaun kona-ba abordajen sira ne’ebé bele aumenta efisiénsia no efikasia sistema saúde nian.

III.          Etapa Sira iha Jestaun Estratéjiku iha Administrasaun Saúde

Jestaun estratéjiku iha administrasaun saúde halo referénsia ba prosesu ne’ebé orienta organizasaun atu bele dezenvolve planu klaru, implementa akisaun, no monitoriza resultadu hodi atinji Ójetivu organizasaun. Prosesu ida ne’e la so estátiku, maibé dinâmiku no presiza adáta ba mudansa ne’ebé la para iha kontéstu politika, ekonomik, teknológiku no sosial.

1. Planeamentu (Planifikasaun):
Iha etapa planeamentu, organizasaun tenke determina klaru nia visão (hare ba futuru), misaun (razãun existénsia), no Ójetivu estratéjiku. Visão fó inspirasaun, misaun fó orientasaun, no Ójetivu estratéjiku determina prioridade sira. Planeamentu estratéjiku tenke konsidera realidádi lokal, rekursu disponivel, no aspira saude populasaun.

2. Organizasaun:

Planeamentu sei la iha valor se organizasaun la iha estrutúra ne’ebé klaru. Etapa organizasaun envolve dezenvolvimentu ba estrutura formal, inklui departamentu sira, definisaun funsaun, no alokasaun rekursu. Distribuisaun responsábilidade ho efisiénsia sei fasilita implementasaun ba planu estratéjiku.

3. Implementasaun:


Depois de planeamentu no organizasaun, implementasaun mak etapa importante ida atu transforma planu sai ba realidade. Iha etapa ne’e, lideransa tenke motiva ekipa atu halo akisaun ne’ebé konkretu, hodi reduz diferensa entre planu ho situasaun real. Implementasaun presiza komunikasaun klaru no koordinasaun efétivu.

4. Monitorizasaun no Avaliasaun:

Iha fase final, organizasaun saúde presiza monitoriza progresu, evalua impaktu, no identifika problema sira. Monitorizasaun regular bele ajuda deteta difikultade sedu, no halo korreksaun antes de problema sai boot. Avaliasaun ajuda tuir ba efikásia no relevánsia ba jestaun estratéjiku ne’ebé iha.

Iha konjuntu, organizasaun saúde presiza iha kapasidade adáta ba mudansa kontéstu, hanesan evolusaun politika, fluktuasaun ekonomik, no dezenvolvimentu teknológiku. Jestaun estratéjiku ne’ebé inklui etapa sira ne’e bele ajuda organizasaun hetan sustentábilidade iha tempu naruk, no fó resposta ba dinamika real iha sistema saúde.

IV.          Politika Públika iha Sistema Saúde

Politika públika iha área saúde mak desizaun no medida sira husi governu ne’ebé orienta fornecimentu servisu saúde ba populasaun. Politika sira ne’e sei determina direitu ba ema hotu atu hetan asesu igual ba servisu saúde ne’ebé di'ak, sustentável no inklusivu. Forma politika públika bele inklui lei, regulamentu, programa nasionál, direktiva, ka estratéjia governamentál sira.

Ójetivu prinsipal husi politika públika iha sistema saúde mak atu garanti proteção sosial no promovimentu saúde ba povu. Hanesan ezemplu, politika Universal Health Coverage (UHC) halo esforsu atu garante ema hotu hetan servisu saúde tanba direitu, laos tanba kondisaun finanseira. Regulamentu iha área farmaséutika bele garante seguransa no kualidade husi medikamentu no produtu saúde sira. Iha nu’udar, subsídiu governu ba servisu saúde primáriu bele mós reduz bariéra asesu ba komunidade rural no vunerável.

Politika públika mós inklui kampanha edukasaun saúde hanesan imunizasaun, prevensaun tabaku, no promosaun nutrisuan. Kampanha sira ne’e ajuda muda komportamentu komunidade, aumenta konhesimentu, no prevene moras ne’ebé prevenível.

Impaktu politika públika iha saúde ne’e boot tebes. Se politika públika halo ho base científica no analisa dadus klaru, entaun organizasaun saúde bele prepara plano estratéjiku ne’ebé adáta ba realidádi. Jestaun estratéjiku sei responde ba politika públika ne’ebé iha, no ajuda implementa programa saúde ho efisiénsia no efektivídade.

Por ezemplu, se governu fó prioridade ba saúde materna no infantíl, entaun organizasaun saúde presiza dezenvolve estratéjia espésifiku atu aumenta asesu ba klinika, forma profisionál, no distribui rekursu ba área relevante. Tan ne’e, koerénsia entre politika públika no jestaun estratéjiku importante atu garante sustentábilidade no impátu ne’ebé positif ba sistema saúde iha tempu naruk.

   V.          Relasaun entre Jestaun Estratéjiku no Politika Públika

Jestaun estratéjiku no política públika iha relasaun ne’ebé dinâmiku no interaktivu, onde organização saúde tenke ajusta suas estratéjias sira ba mudança iha política governamentál. Relasaun ida ne’e reflektea interdependénsia ba jestaun saúde no decisão política husi governu. Jestaun estratéjiku iha organizasaun saúde la bele separa tiha politika públika, maibé tembe trabalha ba alinhamento ho priorídade governamentál.

Contudus, se governu hatama regulamentu foun kona-ba distribusaun medikamentu, por ezemplu, organizasaun saúde tenke altera planu distribusaun medikamentu nian, hodi adáta ba diretiva governamentál. Entaun, jestaun estratéjiku presiza sempri komunica ba mudança sira ne’ebé governu fó, hodi organiza planu sira deit, ajusta implementasaun, no atinji Ójetivu nacional.

Relasaun entre jestaun estratéjiku no política públika la iha separasaun striktu, maibé jestaun estratéjiku tenke ko’alia ho prioridade nasional, planu estrategiku ministériu saúde, no leis ne’ebé aplika. Halohus, no konvergente sira, estratéjia iha organisasaun saúde pode responde ba alteração e evolusaun ne’ebé iha legislação no regulamentasaun, mós asisti iha implementasaun politika públika ne’ebé di'ak iha sistema saúde.

Iha konjuntu, iha implementasaun ba politika públika, jestaun estratéjiku sei ajuda organizasaun saúde hodi foinsa ba Ójetivu nasional no sektoral. Relasaun dinamika ne’e presiza tuir ba evaluasaun regular, hodi reflete ba realidádi no ajustamentu estratéjiku. Ajustamentu ne’e sei loke sai ba planu estrategiku ne’ebé de’it faze ba relevánsia no efisiénsia ba servisu saúde.

VI.          4. Desafiu no Oportunidade iha Implementasaun

Implementasaun jestaun estratéjiku iha sistemasaun saúde enfrenta desafiu no oportunidade sira ne’ebé tenke ser atensa. Desafiu sira bele afetasa implementasaun estratéjiku no eficácia politika públika iha sistemasaun saúde.

Desafiu sira:

  1. Limita Rekursu:
    Iha implementasaun jestaun estratéjiku, rekursu sira, hanesan osani, ema, no teknoloji, ne’ebé limitadu, bele ser limitasaun grave. Rekursu ne’ebé la suficientu bele impide organizasaun saúde hodi atingi Ójetivu de'it.
  2. Falta Dadus:
    Jestaun estratéjiku presiza dadus relevánti no base evidénsia atu planeia. Dadaun ne’ebé la kontinua no defisiensia dadus bele afetasa perencanaan jestaun. Se dadus la kompletu ka la konfíavel, estratéjia nian sei kompromete Ójetivu final.
  3. Komunikasaun La Efikás:
    Problema komunikasaun entre nível governu no organizasaun lokal bele komplikasaun implementasaun política públika. Koalizaun ba politika sira la komunikadu adequadamente entre estrutura governamental no operadór lokal, hanesan posto saude sira, sei impacta efetividade programa.
  4. Mudansa Polítika la Prevísivel:
    Mudansa politika ne’ebé la prevísivel mós fohrake implementasaun. Mudansa frequentizadamen entre política governamental no diretiva ne’ebé iha bele kria instabilidade iha implementasaun. Husu ajustamentu de’it no avaliasaun baseia na politika husi governu.

Oportunidade sira:

  1. Parceria ho Organizaun Internasional:
    Iha sekundu oportunidade, parceria ho organizasaun internasionál pode hamoos forsa atu supre limita rekursu sira. Parceria ne’e bele kontribui ba transferensia teknikal no pengalaman internasionál, hodi fortifika implementasaun programa saúde iha Timor-Leste.
  2. Treinamentu Jestaun ba Lider Lokal:
    Treinamentu jestaun ba lider lokal tenke garante kompeténsia no kapasidade lokal hodi implemetasaun estratéjiku ho efisiénsia. Lider lokal ne’e beik maibe lidera, motivadu no kria estruturas de trabalho efétivu.
  3. Digitalizasaun Informasaun:
    Digitalizasaun informaçãu bele ajuda otimiza gestão ba dados sira ne’ebé relevant. Hanesan, Sistema SISCa no DHIS2 são ferramentas tecnológika sira ne’ebé ajuda komunika ba databáze saúde, facilita monitorizasaun no relatóriu servisu saúde. Digitalizasaun ne’e bele hamoos efetividade iha implementasaun.
  4. Inklui Komunidade iha Prosesu Desizaun:
    Inklui komunidade iha prosesu desizaun iha politika públika no planu estrategiku saúde tenke aumenta aceitação no suporte ba implemetasaun. Komunidade tenke participasa ba mudar comportamento, ba komunicação sira, kampanha saúde, no promoção de habítus saúde di'ak.

5. Konziderasaun Espesífiku ba Timor-Leste

Iha Timor-Leste, politika públika iha saúde fó prioridade ba servisu saúde primáriu, promosaun saúde komunidade, no prevene doensa. Nia estratéjia nasional (Plano Estratégico da Saúde 2011–2030) hatudu nia visaun atu fó aksesu saúde ba ema hotu-hotu.

Desafiu barak ainda iha:

  • Aksesu servisu iha zona rurál
  • Falta profisionál saúde iha poste sanitáriu
  • Alokasaun osan sira la to’o ba nivel lokal
  • Politika públika la implementa ho forma kontinua

Maibé, oportunidade mak hetan suporta husi partner internasionál, implementasaun servisu SISCa, no dezenvolvimentu profisionál saúde.

6. Konkluzaun

Jestaun estratéjiku no politika públika iha administrasaun saúde mak fatór importante atu promove sistema saúde ne’ebé sustentável. Relasaun entre sira nune’e tenke hare ho seriu. Organizasaun saúde tenke komunika ho governu atu halo alinamentu entre plano no politika nasional.

No kontextu Timor-Leste, presiza kontinua investe iha lideransa, dadus base evidénsia, no implementasaun politika públika ne’ebé estuda no planeia ho klaru. Jestaun estratéjiku di'ak bele fo kontribuisaun boot ba direitu saúde no bem-estar komunidade.

Referénsia ;

  1. Ministério da Saúde Timor-Leste. (2011). Plano Estratégico Nacional da Saúde 2011–2030. Dili: MS-TL.
  2. WHO. (2022). Health Systems Governance and Financing. World Health Organization.
  3. Ginter, P. M., Duncan, W. J., & Swayne, L. E. (2018). Strategic Management of Health Care Organizations. Wiley.
  4. Anderson, J. E. (2014). Public Policymaking: An Introduction. Cengage Learning.
  5. Walt, G., & Gilson, L. (1994). Reforming the health sector in developing countries: the central role of policy analysis. Health Policy and Planning, 9(4), 353–370.
  6. WHO Timor-Leste. (2023). Country Cooperation Strategy Timor-Leste 2023–2027.